Metsaga on otseselt seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning kaudselt paljud turismi-, spordi-, transpordi- jt sektorite töökohad. (Enno ja Raudsaar, 2016) Puistute keskmine vanus on hea (männikutel 63, kuusikutel 53, kaasikutel 41 aastat), kuid vanuseline jaotumus on ebaühtlane: palju on keskealisi metsi aga vähe noorendikke ja vanu metsi. 21. sajandil on vähenenud okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali aastas. Foto 1. (Keskkonnaministeerium, 2016) 2 Kasutatud kirjandus 1. Eesti statistika aastaraamat 2016 2. http://epkk.ee/valdkonnad-sisu/pollumajandus/ 3. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kalandus 4
soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub mitu suuremat linna, nende hulgas ka pealinn Stockholm. Lõuna pool asub Götaland. Seal on soine ja väheviljakas pinnas ja seal elab hõredalt inimesi. Rootsis on palju vee-energia rikkaid jõgesid, nagu Läänemerre voolavad Ume ja Lule, ning suuri järvi, nagu Vänern, Vättern ja Mälaren. Taimestik on piirkonniti erinev. Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra; keskosa ilmestab okasmetsade, eriti männikute ja kuusikute rohkus; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad, eelkõige tammikud ja pöögimetsad. Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Majandus Rootsi impordib kõige rohkem naftat. Veel impordib ta masinaid, keemiatooteid, mineraalkütuseid, tekstiilitooteid ja jalatseid Rootsi ekspordib kõige rohkem ravimeid, kuid samuti ka masinaid, autosid,puitu,keemiatooteid,rauda ja terast
4968*10^-10 F crit 2.86626555 Näide 5.7. Olgu funktsioonitunnuseks teatud metsatüübist juhuslikult valitud kümne puistu hektaritagavara ja kõrguse suhte aritmeetiline keskmine Eesti riigimetsa 50-aastastes puistutes. Antud suurus on teatud mõttes metsatüübi puistu tiheduse näitaja, mis iseloomustab puidutagavara kõrgusühiku kohta. Tabelis on see suurus arvutatud kolme peamise puuliigi (männikute, kuusikute ja kaasikute) ja nelja kasvukohatüübi (kastikuloo, jänesekapsa, sinilille ja kõdusoo) jaoks. KKT MA KU KS KL 8.44 7.7 6.25 JK 11.66 12.04 10.09 SL 10.17 10.55 9.16 KS 11.4 10.95 8.65 Meid huvitab, kas tagavara ja kõrguse suhe on antud puuliikidel erinev ning kas see suhe
2012. aastal jagunes Eesti Riigi territooriumil olev metsamaa omanike alusel järgnevalt: 38% ehk 848 825ha kuulus Riigimetsa Majandamise Keskusele, 34% ehk 746 377ha kuulus füüsilistele isikutele, 13% ja 291 893ha kuulus juriidilistele isikutele, 12% ja 272 848ha on reformimata metsamaa ja 3% ehk 74 001ha on muu riigimetsamaa (Aastaraamat Mets 2013). Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest suhteliselt ebaühtlaselt, männikuid iseloomustab vanemate ja küpsete puistute rohkus. Sõltumata kuusikute küllatki intensiivsest raiest on küpseid ja ka juba lagunevaid kuusepuistusid suhteliselt palju. Kaasikud peaksid lähima 20 aasta jooksul saavutama kõige arvukama raieküpsuse. Haavikuid iseloomustab ennekõike küpsete või üleseisnud puistute rohkus st, et puistute vanus ületab 20 aasta piiri. Samuti leidub palju üleseisnud hall-lepikuid, vältimaks puistute ulatuslikku lagunemist tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda ligikaudu kolmandik hall-lepikutest
(2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soolehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammilodumetsade (91E0*) ning laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse Kuigi Eesti on pindalalt väike riik, on meil suhteliselt hästi säilinud ja kaitse alla võetud loodust siiski palju, suhteprotsendilt nii mõnestki suure pindalaga Euroopa riigist enam. Samuti käsitleti seminaril väga tugevalt rannikukoosluste majandamise kvaliteedi teemat.
Kui kuusel on vanuseline eelis (ca 8-10 aastat) lehtpuu ees, siis tekib tulevikus enam-vähem sama kõrgusega segapuistu. Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puude kasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. Harvendusraiet tehakse puistus, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm. Arenguklasside järgi tehakse harvendusraiet latimetsas ning keskealises metsas. Valmivas metsas üldjuhul harvendusraiet ei tehta Kuusikute harvendusraie on nagu kahe teraga mõõk. Omanik teeb küll kuuskedele toitainete ja valguse saamiseks ruumi, kuid metsamaterjali väljaveol saab paratamatult kannatada juurestik, mistõttu puud muutuvad märksa vastuvõtlikumaks juuremädanikule. Kuusikutes on harvendusraied kavandatud 25, 35 ja 45 aasta vanusesesse puistusse. Puhtkuusikutes peaks raiejärgne täius jääma pisut kõrgemaks (65-70%) kui teistes puistutes. Laiuva võraga nn
Järv kuulub lubja- ja segatoiteliste järvede rühma. Vesi on hele ja põhjani läbipaistev. Elustik on seal vaene. Valgejärve ja selle ümbrus on toitumis- ja pesitsusalaks paljudele linnuliikidele. Valgejärve maastikukaitseala kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede, rabade, siirde- ja õõtsiksoode, lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode, nõrglubja-allikate, liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade ning rohunditerikaste kuusikute kaitse. Joonis 1. Valgejärv (2009) 2.Valgejärve loodusõpperada Valgejärve rada tutvustab Harjumaal, Nissi valla lääneosas asuvat Valgejärve looduskaitseala ja selle ümber asuvaid loodusväärtusi. Infostendidel ja väikestel tahvlitel on Valgejärve kujunemise kaart ja läbilõige ning metsatüüpide tutvustused. Jalgraja pikkus on 6,5 km ning selle algus ja lõpp asuvad Järveotsa järve kaldal RMK puhkeplatsil. Üle järve viib 1,2 km pikkune laudtee 6 meetrise vaatetornini
Ruhnu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti II kaitsekategooria linnuliigi - niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja III kaitsekategooria linnuliikide - herilaseviu (Pernis apivorus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja liivatülli (Charadrius hiaticula) elupaikade kaitse. (EELIS 1) 2. Alaga seotud rahvusvahelised kohustused
Ülesanne 3 1) Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks? a) Haavakannu hoiuala Eesmärk: · Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse · Puisniitude kaitse · Vanad laialehelisete metsade kaitse · Rohunditerikaste kuusikute kaitse · Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne- Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.2) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2) b) Loobu jõe hoiuala Eesmärk: · Jõgede ja ojade kaitse · Jõesilmu elupaiga kaitse · Hariliku hingi elupaiga kaitse · Lõhe elupaiga kaitse
Aktuaaalne ülevaade eesti metsavarudest Eesti metsade pindala on viimase poolsajandi jooksul kasvanud 2 ja tagavara 2,5 korda. Puistutest esineb enam männikuid (34,4% puistute pindalast), kaasikuid (30,5%) ja kuusikuid(16,2%), vähem on hall-lepikuid (8,2%), haavikuid (5,6%) ja sanglepikuid (3,2% pindalast). Viimaste aastakümnete jooksul ei ole metsamaa pindala oluliselt muutunud, vähenenud on okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega. Suure osa Eesti metsadest moodustavad segapuistud 30,7%-l metsadest moodustavad puistu 2 puuliiki, 33%-l 3 liiki ja 14%-l 4 liiki. Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt. Män nikuid iseloomustab vanemate, sh küpsete puistute rohkus. Kuusikute küllaltki intensiivsest raiest hoolimata on küpseid puistuid optimaalsest enam, sh ka juba lagunevaid kuusepuistuid on suhteliselt palju
niiskuslembeseid kõrgrohustuid. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus.(Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 2 ja sama määruse § 2) b. Kastna hoiuala Kastna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on selliste elupaikade kaitse niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade , siirde- ja õõtsiksoode, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus. (Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 4 ja sama määruse § 2). 2. Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende üksikobjektide kaitse-eesmärk (2p)? a. Kivioja rändrahn Pajusi vallas Kaave külas
kulutanud lubja- ja liivikividesse sügavad sälkorud ja vorminud astangurikkad joastikud. Allikaid on rahvuspargis loendatud ligi 150. Klindist lõuna poole, kus aluspõhjaks lubjakivid, on sagedased karstinähtused. Viitna mõhnastik ja järvestik Lahemaa rahvuspargi lõunapiirile jääv Viitna ja selle lähiümbrus on üks atraktiivsemaid paiku. Põhjuseks on vahelduv pinnamood, kaunid järved ning kõrgeboniteediliste kuusikute ja männikute olemasolu -- kõik on justkui loodud looduslähedase turismi edendamiseks. Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni, mis asub mõhnastiku suurimas glatsiokarstinõos. Viitna Pikkjärves (5,7 m sügav) olevad saared on geneesilt samuti mõhnad. Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi --
Kareda looduskaitseala Kaitseala asub Järva maakonnas Kareda vallas Kareda, Ämbra ja Öötla külas, Koigi vallas Kahala külas ja Paide vallas Suurpalu külas. Kareda looduskaitseala on võetud kaitse alla: EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*)2, vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitseks ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitseks. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kareda ja Murumäe sihtkaitsevööndiks. Väärtuslikud looduskaitsealad Anna- Purdi maastik
Loodusliku taimkattega aladel kaitseb tihe kamar muldade ärakannet isegi väga järskudel kallakpindadel. Taimestik Liigestatud reljeef, muutlik pinnakate ja iseloomulik vetevõrk on soodustanud mosaiikse taimkatte kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Vaade Haanja kõrgustikult Võru suunas Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe, v.a. loometsad. Vanemates puistutes on ülekaalus kuusk, mis siinmail on reeglina kõrgekasvuline. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini.
Suur ulatus põhjast lõunasse põhjustab olulisi kliima erinevusi, kuid Golfi hoovuse pehmendav ja ühtlustav mõju on märgatav. Rootsi põhjaosas on tihti pikk ja külm talv. Mägedes sajab palju ja lume paksus on suur. See aga meelitab sportlike turiste Roosti mägedesse suusareisidele. Läänemeri jäätub talviti sageli. Taimed ja loomad Taimestik on piirkonniti erinev. Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra; keskosa ilmestab okasmetsade, eriti männikute ja kuusikute rohkus; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad, eelkõige tammikud ja pöögimetsad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu harilik kuusk. Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid
, nende hulgas pealinn Stockholm . Lõuna pool asub Götaland . Sealse soise ja vähe viljaka pinnase tõttu elab neis paigu hõredalt inimesi . Rootsis on hulgaliselt vee energia rikkaid jõgesid , nagu Läänemerre voolavad Ume ja Lule , ning suuri järvi nagu Vänern ( 5585 km2) , Vättern ja Mälaren . Taimestik on piirkonniti erinev . Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra ; Keskosa ilmestab okasmetsade , eriti männikute ja kuusikute rohkus ; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad , eelkõige tammikud ja pöögmetsad . Rikkalikust loomastikust on tähelepanuväärsemad põhjapoolsetel aladel arvukad põhjapõdrakarjad ning kõikjal metsades elunevad hirved , karud , ilvesed ,nugised oravad ja hundid . (Rootsi riigi kaart) 2 . Ülevaade looduslikest tingimustest Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima , seda
kivipuraviku sarnane, lihakas puravik. See seen on täiesti kõlbmatu, kuid mitte mürgine. Sa võid seda seent, keeta, kupatada, praadida või teha mida iganes, aga see ei aita üldse. Selle seene kübar on matt ja heledam nahakarva pruun. Paks torukestekiht on no noorena hallikasvalge, aga peale vajutades ja vananedes muutub punakaks. Jalg on lihav ja selle pinnal on tumepruun, jämedakoeline võrkmuster. Viljaliha on valge ja kibeda maitsega. Sapipuravik kasvab üksikult kuusikute okaskõdus või pehkinud kändudel, mõnikord ka sipelgapesades. Punapuravikud Punapuravikud on suured, oranzikad või roostepunased puravikud, millel on pisut üle serva sisserulluv kübaranahk ja paksu jala pinnal vastab liigile erivärvi soomused. Pärast seene lõikamist muutub viljaliha lõikekohalt punakaks või tumeneb. Rühma kuulub kümmekond liiki, mis osa neist vähetuntud. Tavalisemad liigid:Kasepuravik, haavapuravik ja palupuravik kasvavad oma nimele
sookaasikuteks. Looduslike rohumaadena levivad Haanjas enamasti viletsa taimekasvuga soostunud niidud, kõrgematel aladel levivad liigivaesed aruniidud. Palju esineb liigivaese madalsoo kasvukohatüüpi. Geograafilise asendi tõttu esineb mitmeid mandrilise ja idapoolse päritoluga liike. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Loodusvarad Keskkonnaregistri andmetel asuvad Haanja vallas Kuiandi liivamaardla ja Ala-Palo liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires. Haanja vallas asuvad järvemuda (roheline) leiukohad (Kavadi järv, Vaskna järv ja Külajärv,
lõikeheinalised. Põõsarinde moodustas sookask. Boreaalse kliimaperioodi lõpupoole hakkas välja kujunema lammimetsa tüüp, mille koosseisus omas esialgu kõige suuremat tähtsust sanglepp. Atlantilisel kliimaperioodil 6000 kuni 3000 aastat e.Kr. oli kliima tunduvalt niiskem ja soojem kui praegu. Siis oli kõige soojem kliimastaadium, mis Eesti alal olnud on. Algas intensiivne rabastumine. Märgatavalt suurenes lepa, eriti sanglepa levik, männikute pindala vähenes ja kuusikute leviala laienes Mulla viljakus tõusis ning tänu sellele muutusid valdavaks laialehiste puude ülekaaluga metsad. Atlantilisel kliimaperioodil saavutasid laialehised metsad kõrgema reljeefiga kohtades Eestis oma leviku maksimumi, kohati isegi valge pöök. Jõe orgudes ja järvede kallastel levisid tihedad lammimetsad, seal kasvasid jalaks, tamm, pärn, künnapuud, lepad. Kõrge põhjaveega aladel, niisketes kohtades kasvasid lodumetsad, kased ja sanglepad
Natura 2000 aladel on veel metsi, mis ei vasta loodusdirektiivi elupaigatüüpidele, kuid mis on olulised, kaitsmaks üle Euroopa ohustatud looma- ja taimeliikide elupaiku. Eesti on pidanud Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi meie elupaigatüüpide ja liikide kaitseks loodud Natura 2000 loodusalade piisavuse üle. Nende tulemusena peame leidma ja esitama Natura 2000 võrgustikku lisaalasid, et tagada vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, rohundirikaste kuusikute, lammilodumetsade, kauni kuldkinga ja rohelise hiidkupra elupaikade säilimine. Eesti Natura 2000 võrgustikku kuulub praegu kokku 66 linnuala (kogupindala 1,2 miljonit hektarit) ja 509 loodusala (kogupindala 1,0 miljonit hektarit). Kuna linnualad ja loodusalad kattuvad osaliselt, siis on meie Natura- alade kogupindala 1 422 500 hektarit, umbes pool sellest meres ja pool maismaal. Eesti kaitsealade traditsioon ulatub peaaegu saja aasta taha ja enamik meie kaitsealasid
akumuleerumine. (V.I.E LK 7) Metsade laiem levik sai alguse preboreaalsel kliimastaadiumil ning enamus tänaste metsatüüpide eellasi hakkasid välja kujunema umbes 10 000- 8000 aastat tagasi. Näiteks olid olemas pohla- ja mustikamännikud, salumännikute eellased, nõmme- ja loomännikud, sookaasikud ja lammimetsad. Samuti on leitud tõendeid leppade, jalakate, künnapuude ja sarapuude esinemist metsade koosseisus. (V.I.E LK 7) Laialeheliste metsade ja kuusikute eellaskooslused hakkasid levima 8000- 5000 aasta eest, mil valitses Atlandikuline kliimastaadium. Sel ajal leidus suures osas sangleppasid ja kuusikud. Rohked kooslused olid ka laialeheliste puude hulgas, kuid vähenes männimetsade pindala. 5000 aasta eest, peale rabade tekke ja soostumise hakkas kliima kuivenema ja eriti konkurentsialtiks sai kuusk. Kuusk lisandus männikutesse ja enamustesse laialehelistesse kooslustesse. (V.I.E LK 7)
(Keskkonnaregister). Praegune Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri hakkas kehtima 2006. aastal (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri). Kaitseala eesmärk Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eesmärk vastavalt kehtivale maastikukaitseala kaitse- eeskirjale on: nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide rabade, siirde- ja õõtsiksoode, vanade loodusmetsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse. Lisaks sellele on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liik, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri). Kaitseala kuulub Natura 2000 kaitsealade võrku, kuna Piiumetsa on elupaigaks metsisele, soo- ja must toonekurele ning tedrele ja kaljukotkale (Sokk, 2003). Kaitseala asukoht
jõudmas. Eriti silmapaistvalt joonistuvad välja erametsade 6080- aastased kuusikud [2]. Praegune metsaseadus lubab röövraiet. Maakasutus- ja metsapoliitikas eelmisel sajandil tehtud vead [4] ei lase praegu planeerida ühtlast puidukasutust raiuda tuleb rohkem, kui juurdekasv seda lubaks. Metsanduse arengukava (20012010) koostamisel lepiti ka kokku võimalik puidukasutuse maht (edaspidi optimaalne raiemaht) [10]. Kuuse puhul on see tõesti suur, ulatudes 20 protsendini kuusikute üldpindalast ehk 70 000 hektarini kümne aasta jooksul. Samas peaks männikute raie mainitud perioodil just pikema kasvuea tõttu jääma veel alla ühtlase kasutuse, taandades sellega vähemalt osaliselt tugeva üleraie kuusemetsades. Paraku on selline arutlus, nagu ka Riigikogu kinnituse saanud metsanduse arengukava, vaid teooria, mille elluviimise peaksid tagama õigusaktidega sätestatud planeeringud. Ent 1998. aasta metsaseadus lubab raiuda kõnesoleval perioodil (siinjuures
leseleht, laanelill 4.Loometsad-esineb paepealsetel muldadel (P- ja Lä-Eesti paealadel), õhuke mullakiht. Puudest domineerib mänd, harvem kuusk võ tamm. Alustaimestik: liigirikas, kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed (nt kukehari). 5.Salumetsad-esineb paksu huumushorisondi ning heade niiskustingimustega leostunud muldadel (enamik säilinud Pandivere kõrgustiku äärealad, Mihkli tammik, Järvselja,)( Need on põllutud ja asendunud kuusikute-Viljakad pruunmullad). Alustaimestik: liigirikas, arenenud põõsad, sõnajalad, kõrrelised, sinilill, ülased. 6.SOOMETS *Rohusoometsad: Puudest domineerib kask või sanglepp, alustaimestik- niiskuselembelised rohttaimed. *Samblasoometsad: Puudest domineerib mänd, alustaimestik: puhmad, turbasamblad. *Soostunud metsad:õhukese turbalusundiga lodestunud ning intensiivselt kuivandatud soomets. Kõikide soometsade ühistunnuseks on rohke niiskus ning turba horisondi olemasolu. 7
(Keskkonnainfo, 2013). Järvselja looduskaitseala Eesti vanimat metsakaitseala laiendati 2006. aastal peaaegu kümme korda. Esmakordselt kaitse alla võeti aga 1924. aastal. Järvselja looduskaitseala on ka Natura 2000 nimistus. Kaitse eesmärgiks on põlismetsakoosluste säilitamine ja tutvustamine, looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ning taimestiku kaitse. Sinna hulka kuuluvad vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse. Liikidest võib esile tuua laialehise neiuvaiba ja taiga- peenpooriku kaitse. Peamine rikkus on siiski vanad puutumatud ürgmetsad. Pindalalt on Järvselja looduskaitseala 187 hektarit (Arold, 2005). KOKKUVÕTE Peipsi-äärne madalik asub Peipsi järve edelarannikul, mille pindala on 807 km 2. Peipsi madalik ääristab Peipsi järve nii Eestis kui ka Venemaal. Järve roll on tugevalt mõjutanud antud
Ehkki põtrade peamiseks toiduks on siiski lehtpuude võrsed, on männivõrsed neile väga atraktiivsed. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40 aasta vanuseid) puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatuvad puud erinevate tüvemädanikku tekitavate seentega ja reeglina kahjustatud puud mõne aja pärast (5-25 a) hukkuvad. Kuusikud on koorimisohtlikud kuni korba moodustumiseni tüvel (50-60. aastani). Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute harvendamine. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Põdrad on kahjustanud ka kasenoorendikke, kus kärbitakse külgoksi ja murtakse latvu, kahjustused on suuremad kultuurkaasikutes. Metskitsed (Capreolus capreolus) kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile mõningad introdutseeritud okaspuud (nulud, serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil
Parimaks puuliigiks endiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel on arukask (kiirekasvuline, produktiivne, pole olulisi kahjureid ja haigusi, puit väärtuslik). Niiskematel aladel võib kultiveerida sangleppa, samuti produktiivne puuliik. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks. Viimasel ajal populaarsemaks muutunud ka haava kasvatamine. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Kuna põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. Seemnete varumine. Seemlad. Ajutine seemnepuistu raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on enne vaja kõrvaldada
kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder. Noortel mändidel söövad nad ära puu ladvad ja võrsed, mille tulemusena puud enamasti hukkuvad või põõsastuvad. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatub puud erinevate tüvemädanikku põhjustavate seentega ja lõpuks nad hukkuvad. Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute harvendamine. Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile okaspuud. Sokud nühivad sarvi vastu puutüve, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Heaks abinõuks on kobraste arvukuse reguleerimine (väljapüüdmine, küttimine). 2
Siinjuures tuleb silmas pidada asjaolu, et puistute kuivendusjärgne suhteliselt madal tootlikkuse tõus (näit. 0,5 klassi võrra) võib anda täiendavat juurdekasvu absoluutväärtuses (tm) rohkem kui boniteedi tõus mitme klassi võrra. See sõltub kuivendatavate puistute algtootlikkusest. Seniste kuivenduste mõju lodu kasvukohatüübi puistute tootlikkusele on küllalt tagasihoidlik, kuid kõigi puuliikide juures siiski positiivne (Kollist, 1972). Seniste kuivenduste tulemusel on kuusikute keskmine boniteet tõusnud umbes 0,5, kaasikutel 0,3 ja sanglepikutel 0,5 boniteediklassi võrra. Madalsoo ja siirdesoo kasvukohatüübid on kõige kõrgema kuivendusintensiivsusega kasvukohatüübid hüdromelioratsioonifondis. Kui enamikus kasvukohatüüpides piirdus kuivendamisega kaasnev boniteedi tõus väärtusega, mida tuli väljendada boniteedi kümnendikes, siis siin on võimalik opereerida boniteedi täisväärtustega.
Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud) probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Võib kõne alla tulla madalamate, niiskematel kasvukohtadel, juurepessuoht on väiksem, kuid sellised puistud on jällegi tormikartlikumad. Endisel põllumaal võib aga kuuske kasvatad näiteks jõulupuudeks. Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Võib teda kultiveerida samasugustesse kasvukohtadesse nagu arukaskegi.
Mänd kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300...400 aastani ja kõrgus 45 meetrini. Eestis kasvavad kõrgeimad männid Järvseljal Männil on vaigurikas keskmise kõvaduse ja tihedusega (530 kg/m 3) võrdlemisi vastupidav ja hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste, uksepiitade, aknaraamide ja -piitade ning vineeri valmistamiseks. Kuusk. Kuuseenamusega puistute kuusikute pindala Eestis on ligi 426 500 ha. Kuusk kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300 aastani ja kõrgus üle 60 m. Kõrgeimad kuused Eestis (üle 40 m) kasvavad Järvseljal. Kuusepuit on valge, pehme ja kerge, mahukaal 450 kg/m 3. Sobib kasutada samaks otstarbeks kui männipuitu, lisaks ka põrandamaterjalina. Kask. Eestis on kaseenamusega puistute pindala 512 000 ha. Kask on mullastiku suhtes vähenõudlik (kasvab ka liivmullal), tema iga võib ulatuda 150 aastani, kõrgus 20...25 meetrini
Mulla lähtekivimiks on karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud (Ko) või leetjas (KI) muld. Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest lagunemistingimused on head. Huumushorisont on tüse (15-25 cm), mullareaktsioon neutraalne, alumised kihil karbonaatsed. Puistutest leidub kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Just juurepess põhjustab vanemate kuusikute hõrenemist ja juurdekasvu langust. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea, vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid. Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik on liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal
selles kasvukohas toimub uuenemine peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I Puistutest leidub kõige enam kuusikuid (2/3), mida kamardumise ja ebasoodsate kasvukohatingimuste rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sageli on kahjustanud juurepess. Just juurepess tõttu aeglaselt. sirge tüvega. Suurem mullaviljakus selles tüübis põhjustab vanemate kuusikute hõrenemist ja Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. on tingitud peamiselt moreenist, mullad on juurdekasvu langust. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1.2 Nõmmemetsad sekundaarsed leeedemullad L(s) või huumuslikud 1/10, nende seisund on hea, vähem leidub Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus leedemullad L(h). Siin võib männikute boniteet tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid.
Metsa, kus kuusk on arvukaim puuliik, nimetatakse kuusikuks. Eestis on kuusk ja mänd kõige olulisemad tarbepuud. Jõulupuuna seati kuusk esmakordselt Tallinna turuplatsile üles juba 1441, kodudes sai see tavaks 1860.70. aastatel. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusikud katavad 16,8% Eesti metsamaadest ja kuuse kogutagavara osakaal meie metsades on 23,5% (2007. aasta andmed). Kõige suurem on kuusikute osakaal Järva maakonnas (29,5%), järgnevad Lääne-Viru maakond (29,4%) ja Võru maakond (24,0%). Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks mõõdeti 24. augustil 2007 44,1 m. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, maksimaalselt kuni 52 m kõrguseks. Eesti jämedaim kuusk Punde puntrakuusk kasvab Võrumaal Punde järve ääres. 2005. aastal mõõdeti puu ümbermõõduks rinna kõrguselt 4,0 m, mis teeb läbimõõduks ca 1,27 m
eellasi (pohla- ja mustikamännikud,salumännikute eellased, nõmme- ja loomännikud, sookaasikud ja -männikud, lammimetsad) kujunes väljaboreaalses kliimastaadiumis(10 000 8000 aastat tagasi). Lisaks haavale, pajudele ja kadakale on tõendeid sarapuu, jalaka, künnapuu ning leppade esinemisest metsade koosseisus. Atlantilises kliimastaadiumis (ca 80005000 aasta eest) levisid praegu säilinud laialehiste metsade ning kuusikute eellaskooslused tõusis sanglepa ja kuusi kute osakaal, männimetsade pindala vähenes. Ülekaalu said laialehiste puude rohked kooslused, kus praegu Eesti metsades leiduvate puuliikide nagu jalaka, künnapuu, tamme,pärna, vahtra, ja saare kõrval kasvas kaval gepööki. Hoogustus rabade teke ja soostumine. Umbes 5000 aasta eest kliima kuivenes (subboreaalne kliimastaadium) ning eriti konkurentsivõimeliseks osutus nendes tingimustes kuusk, mis lisandus enamikesse laialehistesse
Hb, Re ja sarapuu. VR I etappi pole vaja, kui puudub Ku varjav lehtpuu. VR II etapp on vajalik siis, kui kui Ku puhtpuistu on liiga tihe. Raiutakse välja kõik Ku varjavad suuremad lehtpuud, jäetakse kasvama kuusest madalamad heakasvulised ja sirgetüvelised puud. Kohtades kus Ku puudub, jäävad samuti lehtpuude paremad isendid kasvama, et mitte häile puistusse jätta. Puistu täiuseks peaks jääma mitte vähem kui 0,7. Harvendusraiega puhtkuusikus taotletakse tormikindluse suurendamist. Kuusikute I harvendusraiet tasuks lükata võimalikult vanemasse ikka, kui puistu on juba 15-17 m kõrge. Välja raiutakse puhtpuistus vigastatud, haiged, allajäänud ja halvatüvelised puud. Pärast raiet puude arv 900-1500 tk/ha. Kuusk reageerib harvendusraidele hoogsa juurdekasvuga. Kui teeme tugeva raiekraadiga harvenduse, võime lühendada kuuse raieringi kuni 20 aastat, kuid suurendame puistu tormikahjustuste ohtu. Segapuistus
tormiheidete korral on vähemalt 20% ulatuses esimese rinde puudest murdnud või pikali heidetud. Tormimurru koristamis eel tuleks konsulteerida eksperdiga, kes annab täpseid juhiseid. Üksikuid tormist murdunud puid ei tohiks kindlasti koristada, nende säilimine tagab liigi pesitsusaladel suurema elustiku mitmekesisuse (Keskkonnaministeerium). Vastavalt kaitsekorrale on püsielupaikades keelatud uuendusraied, sh kuusikute uuendusraied. Liigi pesitsusaladel on vähe metsi , mille dominant liigiks on kuusk, ja nende majandamisel tuleks kasutada valikraie põhimõtet. Valikraiel tuleks säilitada vanad haavad, kased ja laia võraga lehtpuuliigid (Keskkonnaministeerium. s.a.). 4.4 Suur-konnakotkaste rõngastamine Aastast 2005 on Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi on pannud seitsmele täiskasvand linnule ja ühele noorlinnule satelliit- ja GPS-saatja. Saatjatega varustamise eesmärgiks on
puuliik Ka harilik tamm on sobiv puuliik, kuid tamme kasvatamine on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi. Populaarsust on kogunud ka haava, eelkõige hübriidhaab Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid reeglina on sellised mullad juba metsastatud või metsastunud Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi. väga populaarne on ka maarjakase kasvatamine hooldamine o eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel o 1-3 korda esimestel aastatel o Põhiliselt heina niitmine Metsakaitse – on metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega Kahjustusi metsas võivad põhjustada
10⁰C ilma juures 1750. Aastas on 125 päeval ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10⁰C. Keskmise temperatuuriga 0⁰C on aastas 220 päeva. Aastas on 170 päeval ööpäeva keskmine temperatuur üle 5⁰C. Karijärve hüdrograafilise võrku kuuluvad Karijärv, Elva jõgi, Keeri järv, Kevila jõgi ja Peipsi järve vesikond. Viimane kuivendussüsteem rajati 1988. aastal, see on kehtiv ka praegusel hetkel. [6] Taimestiku poolest on uuritav maa-ala ümbritsetud kuusikute ja kuusesesegametsadega. Puuliikidest on esindatud eelkõige kuusk. Karijärvel asuvad väärtuslikud loodusmaastikud jt kaitsealad, meri- ja kalakotka pesitsusala, samuti musta toonekure ning rohunepi pesitsusala. Koht on eriline veel seal kasvavate haruldaste taimede nagu pung-kirburohu, võsu-liivsibula ja sinise emajuure poolest. Inimtegevust on uuritaval alal vähe, 5 el/km 2. Veerežiim on antud piirkonnas auto- või poolhüdromofrne. Maafondi struktuur ja haritava maa kvaliteet on 42-45
Põllustatud küngaste nõlvadel levivad erodeeritud mullad. 29. Taimkate rajoneerimine, Eesti mets ja -tüübid, niidud (tüübid) ja sood (tüübid). Laasimeri geobotaanilise rajoneeringu järgi kuulub Eesti Lääneja Ida-Baltikumi allprovintsi I – Lääne-Eesti niitude ja puisniitude rajoon; II – Loode- ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniitude r; III – Vahe-Eesti rabade ja lodumetsade r; IV – Pedja jõgikonna soode ja lamminiitude r; V – Ida- ja Kesk- Eesti kuusikute ja kuusesegametsade r; VI – Kirde-Eesti rabade ja lodumetsade r; VII – Emajõe alamjooksu ja Peipsi edelaranniku lammisoode r; VIII – Kagu-Eesti liivaste männimetsade r. Eesti taimegeograafia valdkonnad (Kesk- ja Ida-Euroopa provints) Lippmaa järgi Emoc – lääneranniku ja saaret lääne-allvaldkond; Emor – lääneranniku ja saarte ida-allv; Emb – põhjaranniku allv; Lh – Häädemeeste allv; Einf – Loode-Eesti vk; Eint – Vahe-Eesti vk;
ilukirjanduslikes teostes ja publitsistlikes artikkleis aktiivselt osa kehtiva ühiskonnakorra alusmüüride lammutamisest ja kujutab paatosega proletariaadi klassiteadlikkuse ärkamist ja kasvu. 15 6.1) Varajane pagulaspõlv Kahel esimesel pagulasaastal (1906-1908) rändas Vilde ühest linnast teise, peatudes pikemalt aega ainult Helsingis ja Kopenhaagenis. 1906. aastal sõitis Vilde koos Lindaga Peterburisse. Algselt peatuvad nad Kuusikute perekonnas, siis üürivad omaette toa, kus saavad olla ainult kolm päeva. Nimelt saabub nendeni teade läbiotsimiskäsust. Peterburist sõidetakse Helsingi ja sealt Turu kaudu Stockholmi. Pärast väikest peatust Rootsi pealinnas jätkati teekonda läbi Taani Saksamaale, kus jäädi lühemaks ajaks Berliini. Berliinis, kus poliitilistel põgenikel oli tol ajal ohtlik viibida, varjasid Vilded end sotsiaaldemokraatidest seltsimeeste juures. Hea saksa keele
Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud) probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Võib kõne alla tulla madalamate, niiskematel kasvukohtadel, juurepessuoht on väiksem, kuid sellised puistud on jällegi tormikartlikumad. Endisel põllumaal võib aga kuuske kasvatad näiteks jõulupuudeks. Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Võib teda kultiveerida samasugustesse kasvukohtadesse nagu arukaskegi.
Liik on väga valgusnõudlik ja haljastuses tuleks istutada võimalusel üksikeksemplaridena või väikeste gruppidena. Külgvarju puhul laasub alt kiiresti ega ole enam eriti dekoratiivne. Talub nulgudest ühena vähestest linnatingimusi, samuti mulla kuivust. 4. Harilik kuusk Harilik kuusk (Picea ábies [L.] H. Karst.) Abies - lad. k. alati haljas, roheline, elav. Tegemist on meie kodumaise tähtsa okaspuuliigiga. Eesti metsadest moodustab kuusikute osakaal ca 18-20 %, kuid ebaühtlase vanuselise struktuuri tõttu on raieküpsete kuusikute osatähtsus vähenemas. Areaal: Hariliku kuuse areaal on väga lai, ulatudes põhjas üle 69° põhjalaiust. Lõunas langeb areaal enam-vähem kokku mustmullavööndi põhjapiiriga, idas ulatub areaal Ohhoota mere rannikule ja läänes Püreneede mäestikuni. Areaali servaaladel on harilikul kuusel palju üleminekuvorme.
Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires alates keskealisest puistust on kohustuslik, kui selle puistu pindala on vähemalt 0,5 ha ja peapuuliigi keskmine vanus erineb vähemalt 10 aastat. Vastavalt 2009. a. Metsaseadusele: Puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90–160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80–120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse. Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud; Raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet.
Lehterjate õisikutega: jumikad, , rukkilill (putuka puudutusel krooniputkele kinnituvad tolmukaniidid tõmbuvad kokku, tõugates tolmumassi putuka kehale). III tüüp: kassikäpp, pujud (sisaldavad rohkesti tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid ja mõrumaigulisi alkoloide, koirohi (ravimina)), ohakad, paisleht ja harilik raudrohi (ravimtaim), teekummel (ravimteena), * Alamsugukond keelõielised: õisikus ainult keelõied, valdav erekollane õisik; võilill, peasalat, jänesesalat (meie kuusikute karaktertaim). Putkõis kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Keelõis tekkinud ilmselt putkõiest, alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem; kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Ebakeelõis kolmest kroonlehest tekkinud. 32. SUGUKOND NELGILISED: VARUAINED SEEMNES * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nelgilaadsed (üldiseks
2) puistu on saavutanud käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri; 3) puistu rinnaspindala või täius on väiksem käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatust. (5) Puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 6080 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 3050 aasta piiridesse. (6) Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa: 1) puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud; 2) puistu rinnaspindala ja täiuse, millest väiksema rinnaspindalaga või täiusega puistute lageraie on lubatud.
linnatingimusi, samuti mulla kuivust. Sortidid: 'Argentea' - kuni 10 m kõrgune hõbedaste okastega püramiidjas puu; 'Aurea', 'Archer's Dwarf'; 'Brevifolia'; 'Candicans'; 'Compacta' ('Glauca Compacta'); 'Conica', 'Gable's Weeping'; 'Globosa'; 'Pendula'; 'Piggelmee'; 'Violacea'; 'Wintergold' 4. Harilik kuusk Harilik kuusk (Picea ábies [L.] H. Karst.) Abies - lad. k. alati haljas, roheline, elav. Tegemist on meie kodumaise tähtsa okaspuuliigiga. Eesti metsadest moodustab kuusikute osakaal ca 18-20 %, kuid ebaühtlase vanuselise struktuuri tõttu on raieküpsete kuusikute osatähtsus vähenemas. Areaal: Hariliku kuuse areaal on väga lai, ulatudes põhjas üle 69° põhjalaiust. Lõunas langeb areaal enam-vähem kokku mustmullavööndi põhjapiiriga, idas ulatub areaal Ohhoota mere rannikule ja läänes Püreneede mäestikuni. Areaali servaaladel on harilikul kuusel palju üleminekuvorme. Tähtsamad määramistunnused:
obovata), mis on levinud Põhja- ja Ida-Euroopas, Uuralites ja Siberis ning Kesk-Euroopas ja mõnel pool Lääne- Euroopa mägedes levinud alamliik P. abies ssp. abies. Harilik kuusk on männi ja kase kõrval üks meie tähtsamaid puuliike kattes ligi 18% Eesti metsamaast (2005). Kuusk on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes, ent tavaliselt kasvab segapuistus arukase, haava ja männiga. Puhtkuusik on tekkinud kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Kuusikute osakaal peaks lähiaastatel aeglaselt suurenema, kuna pea pooled viimase poolsajandi metsakultuuridest on olnud kuused. Kiirekasvulise puuliigina võib kuuse aastane kõrguse juurdekasv ulatuda viljakamatel kasvukohatüüpidel ühe meetrini, saavutades maksimumi 1525 (35) aasta vanuselt. Eesti kõrgeimad kuused kasvavad Järvseljal kvartalil 224, lamedal kirdeedela-suunalisel seljakul. See on vana jänesekapsakuusik, kus kõige vanemate kuuskede iga ületab 200 aasta piiri
kuni 5 m. Kasvab Ida-Alpidest kuni Balkanini. Pinus mugo var. pumilio (kääbus - mägimänd)- eelmisega sarnane, aga poole väiksem. Hoopis roomavam ja reeglina lühemate okastega. (Calmia) 58 KUUSK Iseloomustus Harilik kuusk (Picea abies) (joonis 14) on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusikud katavad 16,8% Eesti metsamaadest. Kõige suurem on kuusikute osakaal on Järva maakonnas (29,5%), järgnevad Lääne-Viru maakond (29,4%) ja Võru maakond (24,0%). Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m kõrguseks, maksimaalselt kuni 52 meetriseks (Vikipedia). Jämedaimaks kuuseks Eestis loetakse Tsuura kuuske Otepää lähistel, mille ümbermõõt on 275 cm (Eesti giid). Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale
(nõmmed) ja liigniisketes (sood) kasvukohtades, kus moodustavad puhtpuistuid Mujal kasvab mänd nii puhtpuistuna, kuid moodustab ka koos kuuse ja kasega segapuistuid. Enamlevinud puuliikidest on mänd kõige pikaealisem ja vanemate puistute vanus ületab 250 aastat, veel vanemaks võivad kasvada on ainult vähese levikuga tammikud. Kuusk moodustab 16,0% puistute pindalast ja 23,4% kasvava metsa tagavarast. Kuusikute keskmine vanus on 58 aastat ja hektaritagavara 241 m3. Kuigi puistuna ei ületa kuusiku kõrgus üldjuhul 40 meetrit, siis kõige kõrgem mõõdetud kuusk on olnud 48 m, mis on ka Eestis kasvanud puude kõrgusrekord. Parimate puistute tagavara võib küündida 600 tihumeerini hektaril. Kuusk eelistab viljakaid või keskmise viljakusega parasniiskeid kasvukohti. Kuigi kuusk kasvab edukalt ka puhtpuistuna, moodustab ta enam segametsi koos männi, kase ja haavaga
annaabi.ee 
