Ülesanne 3 (küsimused, vastused) (0)

Loodus - Loodus- ja keskkonnakaitse

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning kes on valitsejaks?
Milliste kalaliikide püüdmine on igal ajal keelatud kõikides veekogudes?
Mis on vääriselupaik?

Lõik failist

Ülesanne 3

Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks?

Haavakannu hoiuala – Eesmärk:

Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse
Puisniitude kaitse
Vanad laialehelisete metsade kaitse
Rohunditerikaste kuusikute kaitse
Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas , määrus nr. 237, §1.1.2)

Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2)

Loobu jõe hoiuala – Eesmärk:

Jõgede ja ojade kaitse
Jõesilmu elupaiga kaitse
Hariliku hingi elupaiga kaitse
Lõhe elupaiga kaitse
Paksuseinalise jõekarbi elupaiga kaitse

Rohe-vesihobu elupaiga kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.8)

Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2)

Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende üksikobjektide kaitse-eesmärk?

Saarniite jalakas Vastseliina vallas Saarde külas – Piiranguvööndi ulatus on 50 m ja kaitse eesmärk on tagada Võru maakonna esinduslikumate põlispuude säilitamine. (Võrumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine, määrus nr. 33, §2.1.1)

Väikuni viieharuline kuusk ehk Punde puntrakuusk Urvaste vallas Pihleni külas - Piiranguvööndi ulatus on 50 m ja kaitse eesmärk on tagada Võru maakonna esinduslikumate põlispuude säilitamine. (Võrumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine, määrus nr. 33, §2.1.2)

Kuidas on Eestis korraldatud/seadusega reguleeritud järgmiste liikide kaitse?

Must tuhkpuu – kuulub III kaitsekategooria alla. Kahjustamine , korjamine ja muud tehingud selle taimega on keelatud. (III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine, määrus nr. 51, §1.1.10)

Lendorav – kuulub I kaitsekategooria alla. Kõik teadaolevad lendorava elupaigad võetakse kaitse alla.

Püsielupaiga maa-ala kuulub piiranguvööndisse
Püsielupaigas kehtib “Looduskaitse seaduses” kehtestatud kord
Raielangi suuruse ja kuju kavandamisel tuleb jälgida, et lank ei ulatuks pesapuudele ega neile lähemal kui 25 m (Lendaorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri , määrus nr. 52, §1, §4)

Rästik – kuulub III kaitsekatergooria alla. Liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest võetakse kaitse alla vähemalt 10% (III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine, määrus nr. 51, §4.2.16)

Kassikakk – kuulub II kaitsekategooria looduskaitsealuste liikide sekka. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud II kaitsekategooria loomaliikide elupaikadest võetakse kaitse alla. (I ja II kaitsekategooriana kaitsealla võetavate liikide loetelu , määrus nr. 195, §8.2.30)

Kivirullija – kuulub II kaitsekategooria looduskaitsealuste liikide sekka. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud II kaitsekategooria loomaliikide elupaikadest võetakse kaitse alla. (I ja II kaitsekategooriana kaitsealla võetavate liikide loetelu, määrus nr. 195, §8.2.23)

Harilik tundrasamblik – kuulub I kaitsekategooriasse. Kõik teadaolevad hariliku sambliku kasvukohad võetakse kaitse alla. (I ja II kaitsekategooriana kaitsealla võetavate liikide loetelu, määrus nr. 195, §3)

Milliste kalaliikide püüdmine on igal ajal keelatud kõikides veekogudes?

Tuur
Harjus
Säga
Tõugjas (Kalapüügieeskiri, määrus nr. 144, §36)

Mis on vääriselupaik? Kui Sul oleks kinnistu, millel on mets ning sellest metsast osa on määratud vääriselupaigaks, siis kas loobuksid vääriselupaiga kaitsest oma maal ning raiuksid metsa, et saada kohest suurt tulu (kui mets on küps) või otsustaksid kaitsta vääriselupaika ning mis oleks siis selle viimase otsuse põhjuseks?

Vääriselupaik on peaaegu olematu inimmõju all olev metsaala, kus elab suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid jt kaitsealuseid liike.
Otsustaksin kaitsta metsa, sest mets kasvab aastakümneid. Raiudes metsa saaksin tulu ainult mina, kuid kaitstes saaksid tulu väga paljud ohustatud loomaliigid. Hävitada jõuab alati, kuid kui võimalus hoida, siis tasuks seda teha, sest pärast võib juba hilja olla.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Hoiumets, hoiualade eesmärk

1. Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks (3p)? a. Hundilundi hoiuala Selle hoiuala kaitse-eesmärk on kaitsta lubjavaesel mullal liigirikkaid niite ja niiskuslembeseid kõrgrohustuid. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus.(Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 2 ja sama määruse § 2) b. Kastna hoiuala Kastna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on selliste elupaikade kaitse niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade , siirde- ja õõtsiksoode, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus. (Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 4 ja sama määruse § 2). 2. Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende üksikobjektide kaitse-

Loodus- ja keskkonnakaitse

doc

Kaitsekord, Loodusvarad, Looduse mitmekesisus

Loodusvarade säästlik tarbimine on eeldus bioloogilise mitmekesisuse hoidmisele nii, et seda jätkuks ka tulevastele põlvedele Näiteks, nii metsade häving kui ka mulla kulumine ja vaesumine on seotud suureneva rahvastiku survest tingitud ökoloogiliselt tundlike alade üleasustusega. Troopiliste taimeliikide kasutamine ravimitoormena on õpetanud hindama nende bioloogilist mitmekesisust. Liigilise mitmekesisuse kaitsmine planeedil Maa on ülesanne, mis tuleb lahendada kollektiivselt. Bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on taastumatu. Eesti bioloogiline mitmekesisus Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni on neist leitud umbes 23 500 ehk 60%. Ülejäänud 16500 liiki ehk 40% elustikust on meil seni avastamata, ehkki teadusele on nad enamjaolt tuntud. Vaid 8600-l liigil ehk umbes viiendikul meie elustikust on hinnatud ka ohustatuse astet

Keskkonnaökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 R

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

pdf

Eesti looduskaitse

Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................

Keskkonna ja loodusõpetus

odt

Keskkonna poliitika probleemülesanne suur-konnakotkas

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Suur- konnakotkas Keskkonnakaitse poliitika probleemülesanne Keskkonnakaitse poliitika ja korraldus 17.04.2015 Juhendaja: … Sisukord Table of Contents Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Suur- konnakotkas.......................................................................................... 4 1.1 Kirjeldus.................................................................................................... 4 1.2 Toitumine................................................................................................... 4 1.3 Levik ja arvukus........................................................................................ 5 1.4 Elupaik...................................................................................................... 6

Keskkonnapoliitika ja korraldus

docx

Lendorav ja tema elutsemine

Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus – ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigusaktidega. Domineerivad on piirangu m

Eesti taimestik ja loomastik

docx

Lendorav ja tema elutsemine Eestis

Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigusaktidega. Domineerivad on piirangu me

Eesti taimestik ja loomastik

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-3

Keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid