RUHNU HOIUALA KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED (0)

Põllumajandus ja keskkonna instituut
Ruhnu hoiuala kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused
Seminaritöö keskkonnakaitse üldkursuses
Juhendaja : Eva-Liis Tuvi
Tartu 2013

Sisu

OSA 1. 3
Alakirjeldus: 3
OSA 2. 7
Ala analüüs: 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8

OSA 1.

Alakirjeldus:

1. Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu
Hoiualad Saare maakonnas kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 27. juuli 2006. Ruhnu hoiuala pindala on kokku 848,7 ha, millest maismaaosa pindalast on 769,9 ha ning veeosa 85,5 ha.
Ruhnu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/ EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude ( 1620 ), rannaniitude (1630*), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude ( 6210 *), liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo - ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti II kaitsekategooria linnuliigi - niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja III kaitsekategooria linnuliikide - herilaseviu (Pernis apivorus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja liivatülli (Charadrius hiaticula) elupaikade kaitse. (EELIS 1)
2. Alaga seotud rahvusvahelised kohustused
Ruhnu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti II kaitsekategooria linnuliigi – niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja III kaitsekategooria linnuliikide – herilaseviu (Pernis apivorus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja liivatülli (Charadrius hiaticula) elupaikade kaitse (RT 2006, 37, 277)
3. Kaitstava objekti asukoht
Ruhnu hoiuala asub Saare maakonnas ning Ruhnu moodustab iseseisva valla ja küla, Lähim koht on mandrile 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. 
Ruhnu saare 1154 hektarist on füüsiliste isikute eraomanduses (talude käes) 747 ha, sellest haritavat maad on 86 ha, rohumaad 227 ha ja metsa 291 ha. Kogu maast 60 % on tagastatud või tagastatakse endistele omanikele (rootslastele) ning 7% on Eesti kodanike valduses. (Ruhnu Vallavalitsus 2013)
Ruhnu hoiualale annavad väärtuse:

• Saarelisus.
  
• Rootsi kultuuri pärand.
  
• Hästi säilinud struktuuriga saare ainus ( sumb )küla.
  
• Korsi talu on arvatavalt vanim taluhoone Eestis, pärineb 17. sajandist. Kultuurimälestisena on kaitse all
  

• Korsi talu, Hollingersi talu, Buldersi talu ja Duskase talu.
  
• Maarja-Magdaleena kirik - vanim säilinud puitehitis Eestis.
  
• Metsad, rannaniidud ja luited, mis moodustavad Ruhnu hoiuala.
  
• Laulvate liivadega rannad (Limo).
  
• Tuletorn Houbjerre mäel, ehitatud 1877.a Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud
  

detailidest. (Saare maakonna teemaplaneering 2007)
4. Eluta loodus ja elus loodus
Lääne- Eesti saared, mille hulka kuulub ka Ruhnu hoiuala moodustavad UNESCO egiidi all 1990. aastal asustatud Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, mis hõlmab kogu Ruhnut teda ümbritsevate laidude ja rannikumerega. Ruhnus on kuni 4 meetrine rannaastang . Ruhnu saare kuju on ovaalne ning maastikuliselt jaguneb kaheks. Idaosa on liivane , kus loode-kagu suunas on rida omavahel paralleelsed liivaluited . Luitestikul kasvab enamasti okasmets , mis katab 60% saare pindalast. Lääne osa on saarel madal, tasandikulise pinnamoega, kus kasvab kohati sanglepikuid, suuremalt jaolt aga on kasutuses põllumajandusliku maana, kus asuvad niidud, põllud ja karjamaad . (Vikipeedia 2013)
Suurim Ruhnu siseveekogu on Haubjerre soo, kuhu tekib suurvee ajal järv. Saarel leidub ka pisemaid soid , need on samblasood, kus leidub väikesi rabalappe. (Vikipeedia 2013)
Ruhnu on klindisaar ja kuulub Balti klindi aluspõhja kivimitesse murrutatud astangute süsteemi. Ruhnu saarelt pärineb Eesti tuulekiiruse rekord 47 m/s (Vikipeedia 2013)
Ruhnus elavad loomadest metskits , rebane , rändrott , koduhiir , juttselg - kärgkonn (looduskaitse all), nastik jt, meres elavad viiger- ja hallhüljes ning sagedasemad kalad on lest , siig, lõhe , räim, ahven , koger, merihärg , nolgus, meritint , kiviluts. (Vikipeedia 2013)
Liigid mis on kaitse all:

• Niidurüdi (Calidris alpina schinzii)
  
• Herilaseviu (Pernis apivorus)
  
• Raudkull (Accipiter nisus)
  
• Hiireviu (Buteo buteo)
  
• Rukkirääk (Crex crex)
  
• Liivatüll (Charadrius hiaticula)
  

(EELIS 2013)
5. Kultuurilugu
Ruhnut on esimeselt mainitud kirjasõnus 1341 aastal Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, milles kinnitati, et saarel elavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi. Viimaste uuringute järgi on aga esimesed inimesed käinud Ruhus juba aastal 5200 eKr ehk 7200 aastat tagasi. (Ruhnu Vallavalitsus 2013)
Kõige rohkem on Ruhnus elanud inimesi aastal 1842, ca 389 inimest, kellest enamik olid rannarootslased . 1915- aastal ründas ning vallutas Saksa laevastik Ruhnu. Saksamaal oli siis juba kasutusel uus kalender ning tänu sellele viidi Ruhnus 20. sajandil läbi esimesena Eestis kalendrireform (Vikipeedia 2013)
1930. aastail oli Ruhnu veel isoleeritud saar, mille elanikud olid sajandite vältes abiellunud oma lähisugulastega. 1944 põgenes enamik inimesi nõukogude võimu eest Rootsi. Uued elanikud tulid peamiselt Saaremaalt ja Kihnust. (Vikipeedia 2013)
6. Looduslikud ressursid
Ruhnu mets on omaette vaatamisväärsus kuna on luidetel kasvav. (Vikipeedia 2013)
7. Turism
Ruhnus on palju huvitavaid vaatamisväärsusi ning muid turismi objekte, nendeks on näiteks:
1. Ruhnu Muuseum
2. Ruhnu Püha Magdaleena Kirik
3. Ruhnu uus kirik
4. Ruhnu tuletorn
5. Runö Sadamakohvik  
6. Ringsu sadam
7. OÜ Liise talu
8. Tiigi talu
9. Buldersi talu
10. Lääne-Bullersi Talu
11. Limo saun
8. Seire
Ruhnu saarel toimub looduse seire. Teostatavad programmid on: ohustatud soontaimede ja samblaliigid, ohustatud putukad, kuklased , mererannikute seire, ohustatud soontaimede ja samblaliigid, rannikumaastikud , ohustatud soontaimede ja samblaliigid, meteoroloogiline seire, haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire (Keskkonnaregister 2013)
9. Huvigrupid

• MTÜ Ruhnu Jahtklubi
  
• Saarte Kalandus – tegevjuht : Tiiu Kupp
  
• MTÜ Ruhnu Kultuuriait
  
• Ruhnu kultuuri- ja haridusselts
  
• Ruhnu vald
  
• Kohalikud elanikud
  
• KKA
  

OSA 2.

Ala analüüs:

1. Loodusväärtused
Ruhnu saarele annavad väärtuse:

• Saarelisus
  
• Rootsi kultuuri pärand
  
• Hästi säilinud struktuuriga saare ainus (sumb)küla.
  
• Korsi talu on arvatavalt vanim taluhoone Eestis, pärineb 17. sajandist. Kultuurimälestisena on kaitse all
  

• Korsi talu, Hollingersi talu, Buldersi talu ja Duskase talu.
  
• Maarja-Magdaleena kirik- vanim säilinud puitehitis Eestis.
  
• Metsad, rannaniidud ja luited, mis moodustavad Ruhnu hoiuala.
  
• Laulvate liivadega rannad (Limo).
  
• Tuletorn Houbjerre mäel, ehitatud 1877.a Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud detailidest.
  

2. Kaitse eesmärgid
Hoiuala on vaja kaitsta, et tagada looduse areng ning, et liikide arvukus ei langeks. Erilist tähelepanu peaks pöörama kaitse all olevatele liikidele ning suurematele loodust negatiivselt mõjutavatele teguritele.
Hoiuala säilitamiseks tuleb hoiuala pidevalt kontrollida ning peab olema järelevalve, mida saavad teha kohalikud jahimehed või kalamehed , kes tunnevad piirkonda ning selle väärtusi. Tuleks rohkem uurida erinevaid võimalusi kuidas hooldada ning vajaduse korral taastada negatiivset mõju loodusele , et tagada looduslik areng
3. Ohud loodusväärtustele
Inimtegevus- kuna hoiualast möödub praamitee, siis inimesed võivad visata maha prügi, mis reostab vett ning võib kahjustada liikide elutegevust. Samuti võib inimtegevus ka saare rannikuid kahjustada, kui käiakse mere ääres näiteks grillimas ja jäetakse sinna prügi alles mis võib sattuda merre või mida võivad metsa loomad süüa. Turistide üleliigne arv võib ka kahjustada ka floorat ja faunat.
Looduslikud ohud- kauba laevad näiteks nafta tankerid mööduvad mis võivad reostada merevett ning seal olevaid liike, mereveega jõuab see ka rannikuni mis võib kahjustada ka rannikualasi ning seal elavaid loomaliike .
Suvel kui on saarel rohkem turiste, siis ööbivad turistid tihti peale telkides , looduslähedases paigas ning sellega võivad nad lärmates ning näiteks muusikat kõvasti kuulates rikkuda kaitse all olevate loomade rahu, lisaks sellele võivad nad jätta endast maha prügi mida loomad võivad pidada toiduks, kuid mis võib olla neile kahjulik. Pidutsemiste tagajärgedel jäetakse maha tihti peale ka suitsukonisid, kilekotte, konservikarpe, alkoholi pudeleid ning muud mis ei kahjusta ainult loomi vaid ka teise kaitse all olevaid liike.
4. Tegevused
Teavitustööd peab suurendama, rohkem informeerima kohalikke elanikke ning turiste. Kontroll ning järelvalve inimtegevuse üle peaks olema suurem, mida võiks teha näiteks saarevaht, samuti tuleks rohkem informeerida kohalikke kalamehi ning jahimehi, kes saaksid omakorda jagada informatsiooni saart külastavatele turistidele.
Kui pole piisavaid materjale siis tuleks teha rohkem uuringuid kus näha mis ja kui palju ohustab hoiuala.
Inimtegevuse ehk turistidele tuleks rohkem informatsiooni jagada, kuidas käituda mingis teatud kohas. Jagada rohkem infovoldikuid või rajada infotahvleid, kus on vastav informatsioon või reklaamida kohaliku giidi kasutamise võimalust.
Suurem kontroll peaks olema laevateede juures, et merereostus ei jõuaks hoiualani.

KASUTATUD KIRJANDUS

1) EELIS 1 2013. Ruhnu hoiuala. Kättesaadav:
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=5;30947564;est;eelisand;;&comp=objresult%3Dala&obj_id=-2024891904 (13.12.2013)
2) Saare Maakonnaplaneeringu teemaplaneering 2007. Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused . Saare Maavalitsus. Kättesaadav:
https://saare.maavalitsus.ee/documents/906995/1027513/Asustust+ja+maakasutust+suunavad+keskkonnatingimused.pdf (13.12.2013)
3) Ruhnu Vallavalitsus 2013. Ruhnu üldandmed . Kättesaadav:
http://ruhnu.ee/ruhnu-uldandmed/ (13.12.2013)
4) Vikipeedia 3012. Ruhnu. Kättesaadav:
http://et.wikipedia.org/wiki/Ruhnu (13.12.2013)
5) Keskkonnaregister 2013.
Keskkonna seire otsing. Kättesaadav: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTP0DeIpAERyDdF1B0PqHntYICo3Zxcax (13.12.2013)
7) RT I 2006, 37, 277. Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13350225 (13.12.2013)