Hoiumets, hoiualade eesmärk (0)

1. Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks (3p)?
a. Hundilundi hoiuala
Selle hoiuala kaitse-eesmärk on kaitsta lubjavaesel mullal liigirikkaid niite ja niiskuslembeseid kõrgrohustuid. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus.(Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas ,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 2 ja sama määruse § 2)
b. Kastna hoiuala
Kastna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on selliste elupaikade kaitse – niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade , siirde- ja õõtsiksoode, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade ning siirdesoo - ja rabametsade. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus. (Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 4 ja sama määruse § 2).
2. Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende üksikobjektide kaitse-eesmärk (2p)?
a. Kivioja rändrahn Pajusi vallas Kaave külas
Piiranguvööndi ulatus on 15 meetrit ja selle kaitse-eesmärk on tagada Jõgeva maakonna suuremate rändrahnude kaitse. (Jõgevamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine
Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrus nr 29, §1 ning § 2, punkt 1)
b. Torma tamm Torma alevikus
Piiranguvööndi ulatus samuti 15 meetrit ning kaitse eesmärk on tagada Jõgevamaa põlispuu säilimine. (Jõgevamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine
Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrus nr 29, §1 ning § 2, punkt 6)
3. Kuidas on Eestis korraldatud/seadusega reguleeritud järgmiste liikide kaitse (6p)?
a. Lilla põdramokk
Sätestatud on seene püsielupaikade kaitse Liiva-Putla Saare maakonnas Pihtla vallas ja Kandla Saare maakonnas Kärla vallas. (Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri , § 2, lõige 4) Püsielupaiga valitsejaks on kohalik keskkonnateenistus, seal on lubatud inimeste viibimine, marjade korjamine , kalapüük ja jahipidamine. Sõidukiga võib seal teedel sõita, puitu võib transportida külmunud pinnaselt ja valitseja nõusolekul võib ka hooldada olemasolevaid maaparandussüsteeme. (Sama seaduse § 4, lõige 3)
Õnneks see seen süüa ei sünni ja on ka veidi eemaletõukava välimusega.
b. Tammepässik
Selle seene ohutegurid on metsahooldustööd, metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine ja lageraied. Elutseb vanades lehtmetsades, parkides, aedades ja õuedel. (Eesti Punane Raamat). Kuulub II kategooria kaitsealuste seeneliikide hulka. II kategooria kaitsealuste taimede ja seente kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda ehitusluba (ka mitte väikeehitisele, paadisillale jm), rajada uut üle 5 ruutmeetri suurust veekogu jne. Seene kahjustamine , sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Müümine, ostmine ja muud taolised, kasusaamise eesmärgiga tegevused on keelatud. (Looduskaitseseaduse § 55, lõige 7; § 14. lõige 1; § 56, lõige 1)
c. Kõre
Kaitse all on 7 kõre püsielupaika (2 Saare maakonnas, 2 Pärnumaal, 2 Läänemaal ja 1 Harjumaal). Püsielupaigas on keelatud alla 0,5 meetri sügavuste veekogude ja karjääride pinnasega täitmine, ala metsastamine ja veekogudesse kalade viimine ja asustamine . Vastavalt Looduskaitseseadusele on püsielupaigas veel keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, maavara kaevandamine, uuendusraie, puittaimestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine, jahipidamine ja kalapüük, sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, telkimine , lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas ning roo varumine külmumata pinnasel . Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Müümine, ostmine ja muud taolised, kasusaamise eesmärgiga tegevused on keelatud.
(Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, § 2, lõige 1; § 4, lõige 5; Looduskaitseseaduse § 31, lõige 2; § 55, lõige 6; § 56, lõige 1)
d. Karukold
Kuulub III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Keelatud on taime hävitamine või loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
(III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmise keskkonnaministri määrus; Looduskaitseseaduse § 55, lõige 8) Taime ohustab rohke kogumine, sest kasv on väga aeglane, samuti ohustavad metsatööd.
e. Ahm
Kuulub III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Ühe isendi kahjustamine või tapmine läheb maksma 10000 krooni. Tehingud ahmidega on keelatud (väljaarvatud tehistingimustes kasvanud loomadega). Looma surmamine või kahjustamine pole lubatud ka väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala.
(Kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad, § 17, lõige 6;
f. Tiigilendlane
Kõik Eesti 11 nahkhiireliiki on looduskaitse all. Tiigilendlane on kantud loodusdirektiivi II lisasse, kus toodud liikide kaitseks tuleb piiritleda kaitsealad – loodushoiualad. Samuti on ta kantud loodusdirektiivi IV lisasse (ranget kaitset vajavad liigid)

4. Mis on hoiumets ja mis on hoiumetsa majandamise eesmärk (2p)?
Hoiumets on kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets. Hoiumetsas ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see on seotud kaitseala või püsielupaiga kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse-eeskirjas. Hoiumetsa majandamise eesmärk on loodusobjektide hoidmine. ( Metsaseaduse § 18, lõige 1 ja 2; § 24 )

5. Mis on kalapüügi ja veetaimede kogumise põhinõue ja kas ja miks on Sinu arvates selline nõue looduskaitse seisukohalt oluline (2p)?
Kalapüügil ja veetaimede kogumisel tuleb säilitada nende varude taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ning vältida ebasoovitavaid muutusi veekogude ökosüsteemis. (Kalapüügiseadus, § 4) Selline nõue on minu arvates kohe kindlasti oluline, kuna olemasolevaid liike tuleb säilitada. Kergem on neid hoida siis, kui isendeid on rohkem, mitte pole arvukus viidud kriitilisele tasemele. Liikide säilimisi on vaja aga selleks, et säiliks tasakaal, kuna paljud loomad ja taimed sõltuvad üksteisest ning ühe arvukuse langus või koguni hävimine võib teist mõjutada ning läbi selle kogu ökosüsteemi.