Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valgejärve maastikukaitseala (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Sisesta kooli nimi
Referaat
Valgejärve maastikukaitseala
Koostaja :?????
Klass: 6.a
Juhendaja :???
Talinn 2017
Sisukord
Sissejuhatus…………………………………………………..…………………………….….3
Valgejärve maastikukaitseala………………………………………………………………….4
Valgejärve loodusõpperada…………………………………………………….……………...5
Valgejärve asukoht…………………………………………………………………………….6
Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..7
Kasutatud allikad……………………………………………....................................................8
Sissejuhatus
Ma vlisin Valgejärve kuna see pakkus mulle valiku variantidest huvi ja ma teatsin sellest väga vähe. Soovin sellest huvitavast kohast rohkem teada saada, ma loodan, et see tuleb huvitav.
1.Valgejärve maastikukaitseala
Valgejärve maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Länäe-Nigula vallas Piirsalu külas ja Harjumaal Nissi vallas Siimika külas.
Kaitseala pindala on 719,4 ha. Kaitsealale jääb Turvaste Valgejärv . Kaitsealal on moodustatud üks piiranguvöönd – Valgejärve sihtkaitsevöönd (719,4 ha). Kaitseala kuulub ka Natura -ala Valgejärve loodusala koosseisu.
Aastal 1981 loodi Turvaste Valgejärve-nimeline kaitseala. Oma praeguse nime ja piiridega on aastast 1999. Eesmärgiks on Valgejärve ja seda ümbritseva maastiku kaitse. Valgejärv on Eestis unikaalne. Valgejärv on kõigest 0,5–1 m sügavune, kuid selle põhja katab 2–3 m paksuselt järvelubi. Lubi tekib ilmselt sinna voolavate lubjarikase allikate mõjul. Järv kuulub lubja- ja segatoiteliste järvede rühma. Vesi on hele ja põhjani läbipaistev. Elustik on seal vaene. Valgejärve ja selle ümbrus on toitumis- ja pesitsusalaks paljudele linnuliikidele.
Valgejärve maastikukaitseala kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede, rabade, siirde- ja õõtsiksoode, lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode, nõrglubja-allikate, liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade ning rohunditerikaste kuusikute kaitse.
Joonis 1. Valgejärv (2009)
2.Valgejärve loodusõpperada
Valgejärve rada tutvustab Harjumaal, Nissi valla lääneosas asuvat Valgejärve looduskaitseala ja selle ümber asuvaid loodusväärtusi. Infostendidel ja väikestel tahvlitel on Valgejärve kujunemise kaart ja läbilõige ning metsatüüpide tutvustused. Jalgraja pikkus on 6,5 km ning selle algus ja lõpp asuvad Järveotsa järve kaldal RMK puhkeplatsil. Üle järve viib 1,2 km pikkune laudtee 6 meetrise vaatetornini. Vaade avaneb lubjasele idakaldale ning järve suubuvatele ojadele. Lubjatud onnis on näha kuidas ennevanasti järvelupja kasutati.
Joonis 2. Valgejärve loodusõpperada(2012)
3.Valgejärve asukoht
Sõita Tallinn-Pärnu mnt-lt Ääsmäe-Haapsalu mnt-le. Haapsalu mnt-lt (tee nr 9) sõita Ellamaale ning pöörata 500 m enne Ellamaa bussipeatust paremale. Edasi sõita viitade järgi 5 km Järveotsa järveni, kus asubki Valgejärve loodusraja algus.
Joonis 3. Valgejärve kaar(2010)
Kokkuvõte
Sain teada palju uut, alguses ma ei teadnud isegi, et Valgejärve on maastikukaitseala ja selle sügavus on kõigest pool meetrit. Oli huvitav saada teada midagi uut. Mina jäin tehtud tööga rahule.
Kasutatud allikad
Wikipeedia.
https://et.wikipedia.org/wiki/Valgejärve_maastikukaitseala (04.05. 2017 ).
lastega. https://lastega.ee/index.php/et/k2ev/item/3732-valgejarve-matkarada (04.05.2017)
puhkaeestis. https://www.puhkaeestis.ee/et/valgejarve-loodusopperada (05.05.2017)
rmk. https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/rabav-raba (05.05.2017)
Vasakule Paremale
Valgejärve maastikukaitseala #1 Valgejärve maastikukaitseala #2 Valgejärve maastikukaitseala #3 Valgejärve maastikukaitseala #4 Valgejärve maastikukaitseala #5 Valgejärve maastikukaitseala #6 Valgejärve maastikukaitseala #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tankpro Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID
32
docx

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID

tulemustest. Ta sidus need naabruses asuvast siirdesoost saadud andmetega. Nii Ago Aaloe kui ka palünoloog Helgi Kessel pidasid seda tulemust vaid esialgseks. 1.2. Meenikunno raba Meenikunno raba (vt joonis 2) oma arvukate laugaste ja soosaartega jääb Veriora valla lääneossa. Raba on otsekui surutud kahe suurema tee, ühelt poolt Võru-Räpina maantee ja teisest küljest Nohipalo-Lepassaare tee vahele. Meenikunno maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana. 1999. aastal suurendati pindala (2649 ha) ja nimetati ümber maastikukaitsealaks. Kaitseala eesmärk on säilitada ja kaitsata omapärast Meenikunno raba ökösüsteemi, Nohipalu Valg- ja Mustjärve, Nohipalu mõhnastikku ja kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitseala kuulub üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. 5 Joonis 2. Meenikunno raba.

Bioloogia
Kõrvemaa ja aegviidu puhkeala
8
docx

Kõrvemaa ja aegviidu puhkeala

viibinud ning soovisin natukene rohkem teada saada puhkealal kasvavatest puudest ja samuti puhkeala huvitavast maastikust. · Uurimustöö käigus sain mõnevõrra targemaks puhkealal kasvavate puude ja taimede vallas ning lisaks veel toimuvad seal väga põnevad üritused. II. Üldiseloomustus Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala laiub Peterburi maanteest Tallinn-Tartu maanteeni. Puhkeala jääb mitme kaitseala territooriumile ning seal leidub metsade kõrval ka soid-rabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Tegemist on suurepärase piirkonnaga looduses viibimiseks igal aastaajal ­ saab nii matkata, jalgrattaga sõita, suusatada, tõsisemalt treenida kui niisama jalutada. Hästi varustatud telkimisalad ja lõkkekohad kutsuvad jalga puhkama ning piknikku pidama. Rohkelt võimalusi loob piirkond loodusfotograafidele, linnu- ja loomavaatlejatele ning seenelistele (RMK 2013 Aegviidu- ja Kõrvemaa

Geograafia
Meenikunno maastikukaitseala
11
doc

Meenikunno maastikukaitseala

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia intsituut Geenitehnoloogia õppetool Kerttu Luik MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA Referaat Juhendaja: professor Henn Kukk SISUKORD Tallinn 2009 Kerttu Luik YASB-51 072877 2 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................4 1.PEATÜKK.........

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
Kurtna järvestik
29
pptx

Kurtna järvestik

42 järve. · Kuulsamad neist on Nõmmejärv, Liivjärv ja Konsu järv. · 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus. Loodusgeograafiline iseloomustus Taimed ja metsad · Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv- lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on hävimisohus ning väga tundlikud reostuse suhtes. Kurtna kuivadel ja liivastel mõhnadel kasvavad: palu-liivkann, nõmmnelk, aas-karukell ja mets- vareskold. · Metsades on palju käpalisi: tumepunane- ja laialehine neiuvaip, kahelehine käokeel ja suur käopõll. Kaitsealuste taimede noppimine, tallamine ja väljakaevamine on keelatud! Taimed

Geograafia
Põlvamaa loodus
12
doc

Põlvamaa loodus

· Tilsi järved Põlvamaa suurim järv on Meelva järv, mille pindala on 78,7 ha ning sügavaim koht 3,2 m. Meelva järvest saab alguse Toolamaa oja, mis suubub Võhandusse. Kooraste aheljärvestikku kuulub kümmekond väikest järve, mis on suhteliselt sügavad (üle 20m). Sellisteks järvedeks on Jõksi, Piigandi ning Kooraste Suurjärv. Kõige omanäolisemad on Nohipalu järved pälvides tähelepanu oma veeliste iseärasustega. Nohipalu Valgjärv ehk Valgejärv on Lõuna-Eesti üks kauneimaid järvi, kus vee läbipaistvus võib suvel ulatuda kuni 10 meetrini. Järve vesi on Eesti üks kõige läbipaistvamaid, mistõttu pakub nimetet järv meeldejäävaid elamusi sukeldujatele ning allveekalastajatele. Valgejärves esineb ka taimharuldusi nagu järv-lahnarohi. Enamus Põlvamaa järvedest on pruuniveelised ning suure huumusesisaldusega nagu näiteks Nohipalu Mustjärv, mis on ühtlasi ka suure teadusliku tähendusega

Loodusturismi alused
Uurimistöö Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala taimestiku uurimine
15
pdf

Uurimistöö Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala taimestiku uurimine

näitel Autor: Voldemar Jagomägi Klass: G2 PR-IN Juhendaja: Katri Mirski Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala....................................................................................4 1.1 Ülevaade................................................................................................................................4 1.2 Kaitsekord.............................................................................................................................5 1.3 Taimede kaitse-eesmärgid....................................................................................................

Bioloogiline mitmekesisus ökosüsteemides



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun