Eesti (0)

Eesti
Kalandus
Mereäärse asupaiga tõttu on kalandus olnud Eestis alati tähtis majandusharu. Suurem osa püütakse Läänemerest ja väiksem osa siseveekogudest. Lisaks on Eesti püüdnud kala ka väljaspool Läänemerd. Eesti kalapüük jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere kalapüük, sisevete kalapüük ja kaugpüük.
2015. aastal püüti Läänemerest 59 326 tonni kala, mis on ligikaudu 81% kogupüügist. Kalapüük on kasvanud 9% võrreldes 2014. aastaga. Kõige rohkem kala saadakse avamerepüügilt. Tähtsamad töönduslikud kalaliigid on kilu , räim ja tursk.
Siseveepüük on võrreldes Läänemere-püügiga väiksemamahuline, kuid siiski oluline osa riigi kogupüügist. Sisevetes püütud kalakogus ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud. Siseveepüügis on suurim osatähtsus Peipsi , Pihkva ja Lämmijärvest püütud kalal – 2015. aastal ligikaudu 87%. Ülejäänud 23% saadakse Võrtsjärvest, Emajõest ja teistest väiksemates jõgedest ja järvedest. Enim püütakse sisevetest ahvenat, latikat ja koha, aga ka särge ja haugi .
Kaug-ehk ookeanipüügist saadakse ligikaudu 15% kogu püütud kalast . Ookeanipüügi peamised piirkonnad on Atlandi ookeani kirde-ja loodeosa. Kaugpüügi saagist 60% oli harilik süvameregarneel, 14% meriahven ja 9% tursk. ( Enno ja Raudsaar, 2016 )
Põllumajandus
Põllumajandus jaguneb: taimekasvatus ja loomakasvatus. Eestis on selles valdkonnas hõivatud 4,7% elanikkonnast ehk ligikaudu 30 000 inimest. Eestis on kogu EL-is kõige rohkem põllumaad elaniku kohta (0,7 ha). Pärast Euroopa Liiduga liitumist avanesid teised turud ja riigi põllumajandus hakkas kasvama, saabusid toetused põllumajanduse arendamiseks , üks neist PRIA toetus. Kõige rohkem on põllumajandus arenenud Viljandi-, Järva-, Tartu- ja Jõgevamaal.
Eestis on kasutusel 965 907 hektarit põllumajandusmaad 2013.aasta seisuga. Põllukultuuride kasvupind sellest 609 395 hektarit. Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal põllumajanduse majandusharu toodang kokku 899,5 miljonit eurot, sellest ligi 48% moodustas loomakasvatustoodang ja 43% taimekasvatustoodang. Suurimad tootmisharud on piimatootmine (28% kogutoodangust), teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (25%), seakasvatus (9,6%) ja kartulikasvatus (5,3%). (Eesti Põllumajandus – Kaubanduskoda)
Metsandus
Eesti maismaast peaaegu poole ehk 49% katab mets. 2014. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2.3 miljonit hektarit. Levinumad puistud on männikud 33%, kaasikud 30,7%, kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on Eesti oma territooriumi metsasuse poolest Euroopas kuuendal kohal. Metsaga on otseselt seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning kaudselt paljud turismi-, spordi-, transpordi- jt sektorite töökohad. (Enno ja Raudsaar, 2016)
Puistute keskmine vanus on hea (männikutel 63, kuusikutel 53, kaasikutel 41 aastat), kuid vanuseline jaotumus on ebaühtlane: palju on keskealisi metsi aga vähe noorendikke ja vanu metsi. 21. sajandil on vähenenud okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 12–15 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali aastas.
Foto 1. (Keskkonnaministeerium, 2016)
Kasutatud kirjandus

Eesti statistika aastaraamat 2016

http://epkk.ee/valdkonnad-sisu/pollumajandus/

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kalandus

https://www.taskutark.ee/m/pollumajandus-eestis-ja-euroopas/

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_põllumajanduse_arengulugu

http://www.envir.ee/et/metsandus
3