Rannaniitude taastamine ja kaitse (0)

Rannaniitude
Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada Läänemere rannikulõugaste elupaiku nii Eestis, Rootsis, Leedus, Poolas kui ka Saksamaal, kokku 34 alal. Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maa kerkimisega. Eestis ümbritseb rannikulõukaid enamasti rannaniit , mis on karjatamise ja niitmise vähenemisel paljudes kohtades roostunud ja võsastunud.
“Rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kahlajate - tutka , mustsaba-vigle ja niidurüdi, olulised pesitsusalad ja paljude teiste rändlindude tähtsad toitumispaigad.
lisaks lindudele rannikumärgalad elupaigaks ka paljudele teistele ohustatud liikidele, nimetada võib näiteks kõret ehk juttselg -kärnkonna
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade
(1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), püsitaimestuga kivirandade ( 1220 ),
väikesaarte ning laidude ( 1620 ), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), metsastunud luidete
(2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja
ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*),
looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja
õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade
(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soolehtmetsade
(9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo - ja rabametsade (91D0*), lammilodumetsade
(91E0*) ning laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse
Kuigi Eesti on pindalalt väike riik, on meil
suhteliselt hästi säilinud ja kaitse alla võetud
loodust siiski palju, suhteprotsendilt nii mõnestki
suure pindalaga Euroopa riigist enam.
Samuti käsitleti seminaril väga tugevalt rannikukoosluste majandamise kvaliteedi teemat. Rannaniidul ainuüksi merevaate avamisest ei piisa. Kui rannikuelupaiku vaadeldakse terviklike kompleksidena, peab kaitsekorralduses arvestama nii ümbruse mõjusid, kui ka tagama kompleksi siseste protsesside toimimise. "Eriti just ohustatud liikide elupaikade puhul on oluline, et rannaniidu hoolduse eesmärgid oleks liigilistest vajadustest lähtuvad. Näiteks võib heal tasemel niidetud rannaniit olla niidurüdile ning tutkale täiesti sobimatu, kui niide purustatakse või isegi vaid osaliselt maha jäetakse - sellisel juhul tekib rannaniidule paks kuluvaip, mis takistab kõnealustel lindudel juurdepääsu toidule. Nende nokk lihtsalt ei ulatu läbi kulu mullas elavate selgrootuteni