Kuuekümnendad versus tänapäev Kuuekümnendad oli maailmas aeg, mil toimus palju muudatusi nii kultuurielus kui ka tehnoloogias. Inimõiguste eest hakati võitlema ning hakati oma normide järgi elama. Tekkisid erinevad grupid, kus liikmetel olid ühised huvid ning kes kogunesid ja vahetasid omavahel mõtteid. Inimsete põhieesmärk ei olnud saada head palka, auto, suur telekas ja ülejäänud asjad, mis muutsid nende elu võimalikult mugavaks. Kuidas erinesid siis tollased väärtushinnangud tänapäevastest?
Too näiteid. * Miks nõukogude valitsus selliseid abinõusid rakendas? * Missugused olid Nõukogude kultuuripoliitika saavutused? Kas rahvuskultuur säilis või mitte? Too näiteid. *Kuidas toimus venestamine? *Millise hinnangu annad kultuurielu arengule Eestis nõukogude võimu ajal? _____________________ kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad"). valitses loosung "kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitatati, valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati (alates 1954. aastast KGB), kelle üks oluline ülesanne oli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et juba eos tasalülitada kõikvõimalikud ,,nõukogudevastased" kavatsused ja ettevõtmised.
rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Siin leidsid kõlapinda 1960.aastate Lääne noorsooliikumine, dzäss-ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läänede oli Soome TV. Somme Tv saated olid nähtavad Põhja Eestis ja 1965 aastal avatud laevaliin (Helsingi Tallinn) tõi kaasa turiste kelle vahendusel jõusid Eestisse Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Suurenes ühiskonna avatus ning inimeste senisest hoopis aktiivsem eneseteostus kõigis valdkondades, kaasa arvatud poliitilises elus. Sellel ajal kujunes välja nn rahuvskommunistide põlvkond- nad olid veendunud ,et olemasolevat poliitilist reziimi on võimlaik inimlikustada,demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. 1960. aastaid ilmsetas noorte aktiivsus. Tekkisid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev(EÜE) ja Eesti Õpilasmalev(EÕM). Üliõpilased kes kuulusid kommunistlikesse
Kuuekümnendad olid noorte aastakümme, mil revolitsiooniliste muutustega elustiilis ja seksuaalses käitumises kaasnesid kaugeleulatuvad arengud muusikas, kunstis, moes ja meedias. Kuuekümnedad olid ajaloos märkimisväärne aeg, mil maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond ja suurem võrdsus. See oli protestimarsside ja aktsioonide ajastu. Toimusid rahumarsid aatomrelvade vastu.1960ndad nagu 1920ndadki olid erakordselt edukad, ning tolle aja ärahellitatud noorsool oli rohkem vaba aega ja raha kui ühelgi varasemal põlvkonnal. Hinnad olid suhtelised odavad tänu hiiglaslikele läbimüükidele ja tehnoloogia edusammudele. Selle ajastu suurim mõjutaja oli muusika- ansambel The Beatles. John Lennon ütles, et andsambel The Beatles on populaarsem kui Jeesus Kristus, ning vastuseks sellele lavastasid Ameerika moraalijüngerid tseremoniaalseid plaatide põletamisi. Ansambel mõjutas tugevalt 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuuri...
REFERAAT 60ndate mood TALLINN 2013 Kuuekümnendad oli aeg, mil sündisid unustamatud moevoolud. Mood oli vabameelne ja ulatus aastakümne jooksul miniseelikust maksipikkuseni. Moes andsid tooni Biitlid ja hipiliikumine. Kui The Beatles'i esimene lavakostüüm koosnes paipoisisoengutest ja korralikest ülikondadest, siis peagi asi muutus. Biitlid lasid endale lõigata soengu, mida kutsuti moptop-soenguks. See meenutas kausi järgi lõigatud, mahakammitud siledat talupojasoengut ja leidis matkimist kõikjal üle maailma.
Kuigi tagantjärele võib August Jakobsoni ,,dramatiseeritud jutustuste" sõgedat kurjust isegi naeruväärseks pidada. Seda enam oli publik tänulik vähese propagandavaba meelelahutuse eest, mida mõnikord pakuti, ning Ervin Abeli ja Jaanus Orgulase Kiirest ja Tootsist sai kindel kaubamärk rohkem kui aastakümneks. Samuti kurva maski aastakümneks kujunesid 1960-ndad, kuid seda mitte niivõrd poliitilistel, vaid teatriloolistel põhjustel. Kuuekümnendad oma ülihumanistliku tulevikuusu, tööpaatose ja uue kangelase leidmisega ei soosinud lõõgastust pakkuvat teatrikunsti. Nii ei leidugi eesti teatri ajaloos koomikavaenulikumat aega kui kuuekümnendad. Isegi selleaegsed komöödiad (näiteks ,,Kihnu Jõnn" ja ,,Viini postmark") pole mingi tühine ,,nali nalja pärast", vaid peavad vaatajais tekitama õilsaid tundeid. Valitses Voldemar Panso kreedo: näitleja looming -- see on 1% annet ja 99% 4
Vägivalla vähenemine, kodanlikeks natsionalistideks tembeldatute hea nime osaline taastumine, haritlaste võimalus vaimsest pagulusest taas loometööse liituda. Lääne abi jäi siiski kättesaamatuks, kuna Ungaris suruti ülestõus maha. Eesti eraldamine muust maailmast raudse eesriidega- Raadiojaam Ameerika Hääl sidemeks, sulaajal taastusid sidemed muumaailma ja läänemaailmaga, kultuuri areng ning vahvusvaheline mõju, materiaalne heaolu. Kuldsed kuuekümnendad-mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, liberaliseerumine, usk positiivsesse tulevikku, üliõpilaste poliitiline aktiivsus-komsomoliorg. 1964-Hrustsovi asemele Breznev, usk reformidesse kadus, tsensuuri karmistumine, süvenes ideoloogiline surutis. 1978 sisepoliitikas-ENSV juhtkonna vahetus, Käbini asemele parteijuhiks Karl Vaino, Venestamine :vene keele õppimine, Moskvameelsus. 1980 sügis noorsoorahutused- ajendiks rahvaürituse laialisaatmine;
Kuus rajajat on Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luxemburg ja Holland. 1950-ndaid aastaid valitseb külm sõda ida ja lääne vahel. Ungari protest kommunistliku reziimi vastu surutakse maha nõukogude tankidega 1956.a.; samal ajal kui järgmisel aastal, 1957, alustab Nõukogude Liit kosmoserallit, mil ta paneb aluse esimesele tehis kosmasesatellidile Sputnik 1. Ka aastal 1957 loob Rooma leping Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) või ,,ühisturu". 1960-1969 ,,Kiikuvad kuuekümnendad" majanduskasvu periood Kuuekümnendad näevad ,,noortekultuuri" teket, mil sellised grupid nagu Beatles, ükskõik kuhu nad ka ei ilmuks, toovad kokku tohutuid teismelistest fännide hulki, sellega ergutades kultuurirevolutsiooni ning suurendades põlvkondade vahelist lõhet. Majandusele on see hea aeg, millele aitab kaasa fakt, et EL riigid lõpetasid üksteisega kaubitsedes tollimaksu võtmise. Neil on ka ühine kontroll
(3 p) Kõik õiged: 3 p, 8–9 õiget: 2 p, 6–7 õiget: 1 p. 3p 1. Laulev revolutsioon STALINISM 12 2. Aktiivne metsavendlus 3. Karl Vaino saab EKP juhiks 4. “Kuldsed kuuekümnendad” SULAAEG 5. Uus venestuslaine – kakskeelsus 6. Interrinne 7. EK(b)P VIII pleenum STAGNATSIOON 8. “40 kiri” 9. Rahvamajandusnõukogud UUS ÄRKAMISAEG, 10. Sundkollektiviseerimine TAASISESEIVUMINE 4
Kodanliku natsionalismi süüdistused siiski veel ei kadunud. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, kus kõik hakkas tasapisi liikuma paremuse poole: inimeste nimesid hakati heastama, osa haritlasi sai võimaluse uuesti loometööd teha, ei toimunud ametlikult ühtegi vägivallapoliitikat. J. Stalini valitsemise ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmas nn raudse eesriidega eraldatud, seega oli info saamine raske. Ajapikku saadi kuulata infot raadiotest + Soome TV. Kuldsed kuuekümnendad olid inimestele head: suurenes ühiskonna avatus ning aktiivsem eneseteostus. Hakati uskuma, et poliitilist reziimi on võimalik muuta inimlikumaks ja elamisväärsemaks. 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv, tekkisid organiseeritud grupid: EÜE, EÕM. 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul välja Eesti NSV juhtkond: Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, kellele oli prioriteediks nr1 Moskvast tulnud korraldused. 1978. aasta suvel toimunud
9 *10.debüütkogu- esikkogu 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: -elujaatav hoiak -maailma avastamine -uuenduste toetamine -ränga minevikuga arvete õiendamine 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: -Artur Alliksaar -Paul-Eerik Rummo -Mats Traat -Jaan Kaplinski -Hando Runnel -Viivi Luik https://www.youtube.com/watch?v=KiocXakwVNk 1.3. Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi11, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti 10 võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule -
meeskonnast astus 20. juulil esimese inimesena teise taevakeha pinnale Neil Armstrong. Kosmosetehnika ei jäänud üksnes taevasse. Üks, mida miljonid inimesed varsti oma silmaga nägid, oli televisiooni ja raketitehnika sümbioosi, satelliittelevisiooni sünd. 10. oktoobril 1964 elasid miljonid ameeriklased kaasa Tokyo olümpiamängude avamisele ning 1969 võis miljard inimest jälgida, kuidas USA astronaudid Kuul ringi liikusid. Kuuekümnendad olid ka laseri sünniaastad. Esimene laser ehitati 1960 Ameerika Ühendriikides. Arstiteaduse vallas oli tähtsündmus südame siirdamine. Esimene katse tehti 1967, patsient suri 18 päeva pärast. Kuid järk-järgult hakkas patsientide eluiga pikenema. 1960. aastate noorsugu oli rahutu. Tollase Lääne noor põlvkond protesteeris kujuneva tööstusühiskonna ja selle senise kultuuri vastu. Hakati kujundama edaspidist
Keskkonna reostatus suurenes. Eesti majandus oli justkui koloniaalmajandus. Siiski oli Eestis elatustase oluliselt kõrgem kui teistes liiduvabariikides. Siin olid siiski mingil määral sidemed Läänega. Eesti oli NSV Liidu "Lääs", oli omamoodi näidisliiduvabariik. III Kultuurielu põhijooni · kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad"). · valitses loosung "kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" · Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitati · valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati Eesti kultuur oli lõhenenud kaheks: 1) Kodu-Eesti ja 2) Välis-Eesti kultuur Teistpidi võib eristada ka kõrgkultuuri ja rahvakultuuri. Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma. Rahvakultuur (=isetegevus) oli
sotsioloogia jne) b. üksikud teadlased pääsesid teaduskonverentsidele c. leidis kõlapinda 1960.aastate Lääne noorsooliikumine, džäss-ja rockmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud 4) NSV liidu jaoks muutus Eesti omamoodi “läänelikuks osaasiks” a. materiaalse heaolu hankimine, mis meelitas muulasi b. elatustase ületas NSV liidu keskmisi näitajaid VII “Kuldsed kuuekümnendad” 1) poliitiliste olude tuntav liberiseerumine Eesti NSV-s a. ühiskonda toodi elementaarne isikuvabadus b. suurenes ühiskonna avatus ning aktiivsem eneseteostus kõigis eluvaldkondades c. kujunes välja mitmepalgeline nn. rahvuskommunistide põlvkond 2) noorte aktiivsuse kasv a. tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev b. poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsoliliinis c
Keskkonna reostatus suurenes. Eesti majandus oli justkui koloniaalmajandus. Siiski oli Eestis elatustase oluliselt kõrgem kui teistes liiduvabariikides. Siin olid siiski mingil määral sidemed Läänega. Eesti oli NSV Liidu "Lääs", oli omamoodi näidisliiduvabariik. III Kultuurielu põhijooni · kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad"). · valitses loosung "kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" · Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitati · valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati Eesti kultuur oli lõhenenud kaheks: 1) Kodu-Eesti ja 2) Välis-Eesti kultuur Teistpidi võib eristada ka kõrgkultuuri ja rahvakultuuri. Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma. Rahvakultuur (=isetegevus) oli
astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Miks on saanud kuuekümnendad kuldse sära? "No ega nad majanduslikult nii väga kuldsed olnud, aga GULAGe enam polnud, Jaan Krossil ilmus "Söerikastaja" ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa) Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest.
sundindustrialiseerimine - mingis piirkonnas kiirendatud tempos ja keskvalitsuse poolt sundkorras läbi viidud suurtööstuse rajamine kollektiviseerimine – talupoegade koondamine ühismajanditesse (kolhoosid, sovhoosid) kolhoos – Põllumajanduslik ühismajand, mille varad olid kolhoosnikute ühisomand sovhoos – Riiklik põllumajanduslik ühismajand, mille varad kuulusid riigile. kulak – rikas talupoeg „kuldsed kuuekümnendad" – Periood, mil inimesed arvasid ,et nõukogude süsteemi ja parteid on võimalik parandada ja täiustada seestpoolt; suunata see demokraatia teele. Selle keskuseks oli Tartu Ülikool. -Enamik ,kes seda uskusid kuulusid Eesti Üliõpilaste ehitusmalevisse või Eesti õpilasmalevisse kakskeelsus – eestlased pidid oskama eesti keelt emakeele tasandil ja vene keelt „rahvusvahelise suhtlemise keelena“ Märtsiküüditamine toimus 25. märtsil 1949 Juuniküüditamine toimus 14
Riley 1960. aastate optilised maalid olid väga populaarsed ning selle ajastu firmamärgiks. Peale sensatsioonilist näitust vallutasid optilised illusioonid ka moetööstuse. Riley geomeetrilisi motiive hakati kasutama rõivastel ja kangamustrites, iIma tegid täpid, triibud, lained, ringid, ruudud, kolmnurgad ja diagonaalid. Riley oli sokeeritud nähes oma tööde loata kasutamist kaubanduslikul eesmärgil. 9 Viimastel aastatel on kuuekümnendad uuesti moes ning mustavalge kombinatsioon on taas vallutanud rahvusvahelise moemaailma. pilt 12 givencht 2010 a. kevad-suvi kolleksioon jalanõud Opkunst ei ole kaugeltki surnud. Eley Kishimoto on opkunsti stiilis leeki kasutanud viimastel aastatel kõikjal, alates autodest seljakottideni ja sealt veel edasi mootorratta kiivriteni. pilt 13 tänapäevane tool 10 pilt 14 kruus ilusa OP-kunstilise mustriga
teose ,,Hüvasti, kollase kassiga". ,,Hüvasti, kollane kass" on kirjutatud aastal 1963, just enne Hrustsovi sulaaja lõppu. Tsensuur oli vähenenud. See õhkkond avaldas Mati Undile mõju. ,,Kollane kass" ei ole kindlasti päris kommunistlik teos, vaid balansseerib lubatu ja lubamatu vahel. Kohati isegi tundub, nagu kritiseeritaks seal kommunismi ning Moskva liiga idealistlikku poliitikat. On näha, et kuldsed kuuekümnendad on Unti tugevasti mõjutanud ja juba keskkooliõpilasena kahtleb ta tolleaegses ideoloogias. ,,Kollane kass" kujutab endast arutelu demokraatliku ja sotsialistliku reziimi vahel. Kirjanikku on kasvatatud suhteliselt kommunistlikus vaimus ja temasse ei ole süstitud isamaalisust. Näiteks kui ta läks kodust ära linna kooli, hoiatas isegi ta isa teda Vene võimule vastu astumast. Tuleb välja, et noor Unt oli päris umbusklik. Täiskasvanuna kirjutas ta isegi alla ,,Neljakümne kirjale".
tennise-ja suusariided, kõhn ja sportlik figuur. (Ennuste 2008) 70ndate märksõnad: värvikad diskoriided, massiivsed platvormid, ulakad seelikud, värvitud ja pleegitatud juuksed, kohevad soengud, disko. (Ennuste 2008) 3 1. KUUEKÜMNENDATE MOOD 1960ndad olid noorte aastakümme, kui suurte muutustega elustiilis kaasnesid hämmastavad arengud muusikas, kunstis, moes ja meedias. Kuuekümnendad olid ajaloos märkimisväärne aeg, kuna maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond. Oli moeikoon Twiggy aeg ning ka teised teismelised esindasid radikaalseid moevoolusid. Sukkpüksid vahetusid retuuside vastu ning kontsad muutusid madalamaks ja mugavamaks. (Mulvey &Richards 1998) 1.1. Riided kuuekümnendatel Tõeline murrang moes oli loomulikult mini. Variatsioonid sel teemal olid suured ning ulatusid elegantsetest kuni naeruväärseteni välja
Informatsiooni saamise üheks peamiseks kanaliks olid välisraadiojaamad, millest osa hakkasid saateid edastama ka eesti keeles, nt ,,Ameerika hääl". Välisraadiojaamade eestikeelsete saadete eesmärgiks oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare. Eesti NSV-s hakati tegelema ,,moodsate" teadusharudega (psühholoogia, sotsioloogia, küberneetika). Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome. Kuldsed kuuekümnendad. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskonda elementaarse isikuvabaduse, mis sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Suurenes ühiskonna avatus ning aktiviseerus inimeste eneseteostus. Kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond, kes olid veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. 1960. aastatel kasvas noorte aktiivsus
6.Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raa...
alustas purjestiilidest vankrikatete ja telkide müümisega suure kullapalaviku ajajärgul Kaliforniasse tormanud õnneotsijatele. Seejärel hakkasin koos San Francisco`ga sisse vedama denimit ehk serge de Nĩmes, indigoga siniseks värvima ja sellest pükse õmblema. 20. sajandil on iga uus aastakümme seotud ka teksastega, kuigi erineval viisil. 1950. aastaist alates said teksapüksid meelsuse ja kuuluvuse sümboliks, olles sellel aastakümnel rock`n`rolli – põlvkonna meelisrõivaks. Kuuekümnendad tõid alt laienevad teksased, mida kandsid Inglismaa ja Ameerika lillelapsed. Seevastu mustad või valged liibuvad Levised, mustad rullkaelusega sviitrid ja päikeseprillid. 1971. aastal sai Levi Strauss Coty moekriitikute auhinna maailmamoe mõjutamise eest. Veel enne kümneni lõppu ilmusid turule disaineriteksased, mis selle dekadentliku ajastu seksihulluse puändina olid nii liibuvad, et ühe prantsasest poeomaniku sõnul põhjustas nende kandmine pungsilmsust.
maailmast ja anda omapoolseid reportaaze NSV Liidu kohta. Sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka kontaktid muu maailmaga. Hakati tegelema moodsate teadusharudega ja üksikud teadlased pääsesid ka rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Põhja- Eestis sai näha Soome telekanaleid ja 1965. aastal avati ka laevaliin Eesti ja Soome vahel, mis tõi siia hulgaliselt välisturiste, kellega koos tuli Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Stalini aegse hirmuõhkkonna kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, mis omakorda suurendas inimeste optimismi tuleviku suhtes. Suurenes inimeste eneseteostus kõigis eluvaldkondades, ka poliitikas. Kujunes välja nn rahvuskommunistide põlvkond, kes uskusid, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikumaks muuta. Noored hakkasid looma organisatsioone. Taheti olukorda parandada valitseva reziimi sisu ümber kujundades, noori kutsuti parteidesse, et nad juhtivatele kohtadele jõuaks,
Esimeseks selliseks raadiojaamaks oli Ameerika Hääl, mis alustas tööd New Yorgis. Tegutsesid ka Vaba Euroopa ja Vabaduseraadio. Nende eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL kohta. Hakati tegelema teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste. Kuldsed kuuekümnendad. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskond isikuvabaduse, mis omakorda sisenda inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid kindlad, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. 1960 aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumise uute vormide esiletulek: tegutsema hakkasid Eesti
Nõukogude võimustruktuur. teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus Kuldsed kuuekümnendad. täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskond isikuvabaduse, Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. mis omakorda sisenda inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kujunes välja
silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Miks on saanud kuuekümnendad kuldse sära? "No ega nad majanduslikult nii väga kuldsed olnud, aga GULAGe enam polnud, Jaan Krossil ilmus "Söerikastaja" ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa) Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest
Taheti saavutada tööviljakust puudusid stiimulid. Majanduse probleeme ka märgati. Ilmnesid kohe nõukogude võimu alguses NEP riigiturumajanduse loomine (ainult kodusõja raskustest ülesaamiseks). Selle ajal tootlikkus suurem kui plaanimajanduse ajal. 50ndatel tekkis toiduainetega varustamise probleem; seoses industrialiseerimisega. Kampaania uusmaade loomine; eesmärk oli kasutusele võtta võimalikult suur hulk maad, aga mitte intensiivne majandus. 60ndad 'kuldsed kuuekümnendad' selle ajal majandureform (1965); avastati et see ei ole rentaabel, kuna ettevõtted ise ei olnud enam huvitatud plaani täitmisest. Intensiivne tootmine oli ebasoovituslik; leiti, et oli vaja stimuleerida kogu vabrikuvärki. Hakatakse rääkima isemajandamisest suurem planeerimisõigus ettevõtetele, oluline just põllumajanduses. Hakati arvestama kolhooside tulukust. Mitmed targad otsused viisid majanduse uuele tõusule, kuid see sumbus, sest ei
3. Karl Vaino - 1978. aastal vahetati Moska heakskiidul Eesti NSV juhtkond, K. Vaino sai EKP uueks juhiks. Teda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud ühtegi kohalikku huvi vaid üksnes Moskva käsud. Tema oli uue venestamis laine eestvedaja, sellega seoses oli kõigil just eestlastel kohustus rääkida kahes keels, nii eesti kui vene keeles. Õppetöö toimus vene keeles. · Kuldsed kuuekümnendad : 1. Kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, nad uskusid, et valitsust on võimalik inimlikustada ja demokratiseerida. 2. 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumine: tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) ja Eesti Õpilasmalev (EÕM) . 3. Komsomol oli niirte massiorganisatsioon kuhu kuulumine oli peaaegu üldine. Selle liikumise keskuseks oli Tartu Ülikool. · Side läänemaailmaga : 1
....................................................................................5 1.3.Kolmekümnendad aastad.......................................................................................................5 1.4.Neljakümnendad aastad.........................................................................................................5 1.5.Viiekümnendad aastad...........................................................................................................6 1.6.Kuuekümnendad aastad.........................................................................................................6 1.7.Seitsmekümnendad aastad.....................................................................................................6 2.Ühiskondlik taust 1980ndatel.......................................................................................................8 2.1.Maailmas.....................................................................................................
Stalini ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmast nn raudse eesriidega eraldatud. Üheks peamiseks infokanaliks välismaaga olid välisraadiojaamad. Nende saadete eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSV Liidu kohta. Oluliseks aknaks Läände oli eestlaste naaberriik Soome. Soome vahendusel jõudis Eesti NSV-sse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Sel ajal kujunes välja nn rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada ja elamisväärseks muuta. Eesti rahva olukorda loodeti parandada valitsevat reziimi seestpoolt ümber kujundades: noori kutsuti parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma, et nõnda võim enda kätte võtta. Selle omalaadse komsomoliorganistasiooni kõrgajaks olid aastad 1967-1968 ning keskuseks Tartu ülikool
Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16. Jazzrock, fusion jazz (seitsmekümnendad) lk. 20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk. 23 1. SISSEJUHATUS JAZZMUUSIKASSE Tänapäeva popmuusika lähtub jazzist
● Märts 1950 EK(b)P VIII pleenum; ○ Karotamme asemel Käbin. ● võitlus metsavendadega; ○ 10-30 000. ● repressioonid; ○ u 30 000. ● 26.03.1949 küüditamine; ○ u 20 000. ● noorte salaorganisatsioonid. ENSV 1950.-1978. aastad, näidisliiduvabariik: ● 1950.aastate II poolel algab „sula“- vabanemine stalinistlikust surutisest; ○ rehabiliteerimine, põllumajanduse areng. ● Kergetööstus; ● “kuldsed kuuekümnendad”; ● 1965 Eesti-Soome laevaühendus; ○ Soome TV. ● 1966 EÜE– Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev; ● 1968 Praha kevad; ● 1970 seisaku algus– Brežnevi võimu kinnistumine. ENSV 1978.-1986. aasta, stagnatsioon: ● 1978. aasta- K. Vaino; ● Venestamine; ● Stagnatsioon; ● Dissidentluse (teisitimõtlemise) hoogustumine; ○ 1979 Balti apell, 1980 “40 kiri”. ● 1980. aasta- Moskva OM; ● 1980. aasta- noorsoorahutused Tallinnas;
tugineva arbujalikkusega põimusid modernistlikud võtted. Domineeris tendents avatusele, kaanoni igakülgse avardamise vaim. Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon, liikus eesti luule taas arbujaliku paradigma keskme suunas. Loobuti vabast vormist ja kujundite pillavast küllusest ning koos nendega ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt. Betti Alveri "Korallid Emajões"). Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus
kujundanud enesest universaalse nähtuse - välimus, liikumine, intervjuude andmine, seisukohavõtud mistahes teemal ning aktiivne tegevus väga paljudes valdkondades on tihedalt loominguga seotud ning sellesse teadlikult põimitud. Barthes kujutab end teatraalse kangelasena eelkõige autobiograafias ja eksperimentaalses armastusromaanis Fragmendid ühest armujutust, need on iseenese karakteri analüüsid, mäng rollis "mina". See seostub kahtlemata ka üldise mõttekeskkonnaga. Nii kuuekümnendad Euroopas kui ka üheksakümnendad Eestis kujutavad endast teatavat uuestisündi, renessansi. Nii on ka vastava aja "põhihoovuse" mõtlejatele iseloomulik renessanslik universalism, lapselik kõike-teha-tahtmise iha, üldine optimism ning tugev usk maailma parandamise vajalikkusesse ning võimalikkusesse, kategooriliselt eitav suhtumine endise mõtlemise reliktidesse, mis on argimõtlemisse kinnistunud. Viimases punktis on
Ta isa võttis sellist käitumist kui märku vaimuhaigusest ning kui Paulo oli seitseteist, oli teda kaks korda psühhaatria haiglasse pandud, kus ta korduvalt elektrisokiteraapiat sai. Varsti peale seda sidus Paulo end ühe teatrigrupiga ja hakkas töötama ajakirjanikuna. Mõni aeg hiljem pöördus Paulo oma õpingute juurde ning tundus, et lõpuks läheb ta rada pidi, mida vanemad soovisid. Siiski mitte kaua ei pidanud ta vastu, kukkus koolist välja ning läks tagasi teatrisse. Need olid kuuekümnendad ning hipide liikumised olid maailma vallutamas. Mõnda aega elas ka Paulo aboluutset hipielu pikad juuksed, narkootikumid ning vastuhakk. Umbes samal ajal kutsus helilooja ja muusik Raul Seixas Paulot kirjutama tema lauludele sõnu. Nende teine lugu oli suur edu, mida müüdi rohkem kui 500 000 koopiat. See oli esimene kord, kui Paulo oli teeninud suure summa raha. Paulo ja Rauli koostöö jätkus kuni
o võimaldati kontaktid välismaaga 1965 Helsinki-Tallinn laevaliin, Soome TV, välisturistid, Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl Vastupanu reziimile - 50. aastate alguse iseloomulikud range korraga koolipoiste salaorganisatsioonid eesmärk EV taastamine. Näit. Eesti Rahvuslaste Liit Enn Tarto - 60. aastatel komsomoliopositsioon mõjustatud noorsoorahutuste lainest maailmas 1968-1969. EÜE ja EÕM kuldsed kuuekümnendad - dissidentluse teke - ülddemokraatlik liikumine, kontaktid teiste NSVL teisitimõtlejatega - pagulaskonna nooremas põlvkonnas nihe vasakule Rein Taagepera "30 aasta plaan" Eesti muutmine rahvademokraatiamaaks Breznevi aeg 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev surve, mis leidis venestamislaine ajal kätt. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre Karl Vaino
elamispinda saada kui põliselanikel. Elamispinna saamiseks tuli olla korterijärjekorras. Eraldamine käis töökohtade kaudu. Igas töökohas oli oma ametiühing, kes pidas seda järjekorda. Sellest järjekorras võis olla lausa aastaid. Kõige kergem oli saada ehitusalasel ametis. 1953 Stalin suured repressioonid 195364 Hrustsov sula (need, kes olid küüditatud said tagasi tulla) Sula ulatus kuni 1968. aastani. Kuldsed kuuekümnendad. Aga seoses sellega, et Prahas suruti mäss maha, ilusad ajad lõppesid. Avati HelsingiTallinna laevaliin. Turiste hakkas ka mujalt kui NSVL seotud paikadest tulema. Nt soomlasi tuli palju. Eestisse ilmusid läänelikud asjad: näts, teksad, kilekotid ja sukapüksid. Viru ärikad. 28.05. 09 ENSV kultuur Ideoloogiline surve suruti NSVL ideoloogiat peale. Surve tugevus erines olenevalt ajastust
panek ruutpesiti jms) 4) Põllumajanduse spetsialiseerumine. Majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Linnakasvatus, seakasvatus. 5) Industrialiseerimise laienemine. 6) Televiisorid, raadio, kuuldi välisraadiojaamu, telekanaleid nähti Soome omi. Noorte salaorganisatsioonid: Eesti Rahvuslaste Liit; profasistlikud rühmitused. Eesti oli NSVLi jaoks läänelik ning seda käidi uudistamas. Kuldsed kuuekümnendad. Noorte aktiivsus kasvas. Komsomolid. 1964. kukutati võimult Hrustsov. Tuli Leonid Breznev. Praha kevade lämmatamine tähistas ka pööret eesti jaoks. Karmistus taaskord tsensuur jne. Ometigi tekkisid demokraatlikud liikumised, NSVLis tekkis koos tagurluse pealtungiga arvestata dissidetide liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. 1972. aastal koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatlik Liit memorandumi ÜRO
Eriti vastumeelne oli prantslastele Alzeeriast loobumine, mida ei peetutki enam kolooniaks, vaid emamaa meretaguse alana. 1956 algas Alzeerias sõda. Impeeriumimeelsed nõudsid de Gaulle võimulepanekut, millega Rahvuskogu nõustuski. De Gaulle seadis tingimuseks presidentalismi sisseseadmise. 1958 aastal kuulutati välja Prantsuse V Vabariik. Gaulle aga tegutses ootustele otse vastupidiselt. Prantsusmaa lasi iseseisvuda enamikel oma asumaadel ja 1962 iseseisvus ka Alzeeria. Kuuekümnendad olid prantsuse majandusele erakordselt edukad. 1960 sai valmis tuumapomm ja 1966 lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest organisatsioonist. Saksamaa Liitvabariik Okupatsioonireziim lõppes 1951. 1955 liitus NATOga. 1957 oli SLV Euroopa Majandusühenduse asutajaid. SLV ei tunnustanud oma idanaabrit SDVd pidades seda ajutiselt okupeeritud territooriumiks. Samuti ei tunnistanud ta SDV idapiiri. 1969 sai liidukantsleriks Willy Brandt
okupatsiooni aegses omavalitsuses Kokku represseeriti Eestis aastail 19451959 ühel või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000. Ideoloogiavõitlejad Nikolai Karotamm, Andrei Zdanov, G. Naan + Karotamm oli suhteliselt mõõdukas, juunikommunist Kodanlik natsionalism ideoloogiline sõimusõna 1950 EK(b)P VIII pleenum Kuldsed kuuekümnendad "elada ju võib" Nn rahvuskommunistid reziimi inimlikustamine Noorte aktiivsus EÜE, EÕM, komsomol 1968 Praha kevad ENSV majandus Maareform 1947. aastaks maa riigistamine, talude max suurus 30 ha, "rahvavaenlastel" 5-6 ha + Põhieesmärk: eesti maarahva lõhestamine ja nõukogude võimule lojaalse uusmaasaajate kihi kujundamine + Uusmaasaajad olid perspektiivitud vaid kuni 15 ha
Hrustsov). 7. septembril 1953 sai Nikita Hrustsov NLKP peasekretäriks. Muutuste aeg: · NLKP 20. kongress 14-26 02. 1956 sellest sai alguste muutuste aeg · Stalini isikukultuse paljastamine Hrustsovi poolt ta oli türann, küüditamised jne · Siberisse küüditatud ja vangilaagrites kinnipeetud hakkavad vabanema. · Üldiste ühiskondlike muutustega kaasnevad muutused ka kultuurielus, nn kuldsed kuuekümnendad · Nimetus ,,sula" tähistab senise hirmuvalitsuse lõppemist ja märgib perioodi 1950ndate aastate keskpaigast kuni 1960ndate lõpuni (lõputähiseks peetakse Praha kevadet 1968 a, mil N tankid sisenesid Tsehhoslovakkiasse). Inimesed said jälle vabamalt hingata. · 1964 a tuli NL-s võimule Leonid Breznev Hrustsovi-aja üldised märksõnad: · Kolhoosid, maisikasvatus tema idee teha suured kolhoosid, hakata kasvatama maisi.
Esitage üks näide ja selgitage, mis oli muudatuse tegemise eesmärk. 2p Näide Eesmärk 5. Rühmitage Eesti NSV-d puudutavad märksõnad. Kirjutage sobivasse lahtrisse vastav number. Märksõnad ei jaotu antud perioodide vahel ühtlaselt. (3 p) Kõik õiged: 3 p, 8–9 õiget: 2 p, 6–7 õiget: 1 p. A. Laulev revolutsioon STALINISM B. Metsavendlus C. Karl Vaino D. “kuldsed kuuekümnendad” SULAAEG E. kakskeelsus eestlaste jaoks F. Interrinne G. EK(b)P VIII pleenum STAGNATSIOON H. “40 kiri” I. Rahvamajandusnõukogud J. Sundkollektiviseerimine UUS ÄRKAMISAEG 20 EESTI ISESEISVUMINE JA TAASISESEISVUMINE I ÜLESANDED 1
Ei õnnestunud, sest põhjaeestlased said kuulata välisraadiokanaleid. Eestis hakkas rohkem levima lääne kultuur, lääne kaubad. Tallinn-Helsingi laevaliin Millised totalitarismile iseloomulikud jooned sulaajal pehmenesid? Pehmenes tsensuur ja suurenes loomevabadus Väliskultuuride levik, eesti avanes välismaailmale Rehabiliteerimised Massiline vägivald ja repressioonid vähenesid Riigiaparaadist eemaldati usinad Moskva käskude täitjad Kuldsed kuuekümnendad Õ lk 107-109 Miks nimetatakse 1960. aastaid kuldseteks kuuekümnendateks? Põhjenda kahe teesiga. Suurenes loomevabadus ja kasvas peale aktiivsete noorte põlvkond, kes osalesid aktiivselt hariduselus. Millal ja millise sündmusega saabus liberaliseerimisajastule lõpp? 1968 aastal Praha kevadega. Stagnatsiooniaeg 1970. aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke muudatusi: * Käbini asemel sai partei juhiks K. Vaino, kes oli kuulekas Kremli käsu täitja.
kui ka talonge (Peetamm 2009). Inimestel soovitati kasutada riietusesemete valmistamiseks vanu kardinaid, voodilinu, villaseid riideesemeid; kõikjal ajakirjanduses ilmusid soovitused ja nõuanded, kuidas riideid ümber teha (ibid). Kahekümnendal sajandil on iga uus aastakümme olnud seotud teksariidega, kuigi erineval viisil. 1950ndaist aastaist alates said teksapüksid meelsuse ja kuuluvuse sümboliks, olles sellel aastakümnel rock´n´rolli – põlvkonna meelisrõivaks. Kuuekümnendad tõid alt laienevad teksased, mida kandsid Inglismaa ja Ameerika lillelapsed (Cosgrave 2000: 240). Kahekümnenda sajandi keskpaigas hakkasid aga lääne linnaühiskonnas tekkima uutmoodi hõimud – tänavahõimud. Neisse koondusid erineva maailmavaatega linnanoored ning igaühel neist oli oma riietumisstiil, lemmikmuusika ja põhimõtted. Nii näiteks uitasid 50ndatel tänavatel teddy boyd, 60ndatel biitnikud, modid ja
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
aastatest pärit esteetika · Valitses üldine tarbe- ja toidukaupade puudus. Enamik kaupu oli kuni 1940. aastate lõpuni kaardi peal · Rõivastuses jätkus sõjaväeline joon, patsokid nii meeste kui naiste riietuses. Meestel laiad pintsakud ja mansettidega püksid või nn kalifeed koos säärsaabastega. Noorte naiste unistuseks olid valged tennised · Lammutati palju ja ehitati vähe. Uusehitised valmisid uhkeldavas stalinlikus stiilis Kuuekümnendad · Eestlaste ellusuhtumise muutumine, milles avaldus osalt nõukogulik ajupesu, osalt maailmas toimunud meeleolumuutuste mõju. Nõukogude propagandal õnnestus 16 häälestada suur hulk noortest usu vastu. Levis põlgus (väike)kodanluse ja (väike)kodanlaste vastu. · Innustuti kosmonautikast, teadusest, küberneetikast, aatomienergiast, nailonist,
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
mis aitavad sisemist väärtusmaailma vormida. Ükskõik missuguse tuntud arengumudeli järgi me neid lapsi ka ei vaatleks, saame ikka ühesuguse tulemuse. Tahe ja eneseteadlikkus iseloomustavad küpset inimest, kes on bioloogilise paratamatuse maailmast jõudnud vaimse vabaduse maailma. Eneseteadvus ei ole sünnipärane antus, vaid pikaajalise arengu resultaat. Indigolaste puhul on küsimus hoopiski kasvatuse puudumises. Tuletame meelde, et möödunud sajandi kuuekümnendad ja seitsmekümnendad aastad olid kogu maailmas erinevate vabakasvatuslike voolude tallermaa. Ehkki vabaduse ideed kasvatuses said tuule tiibadesse märksa varem (E. Key "Lapse aastasada" ilmus juba 1900. aastal), jõudsid ka kõige revolutsioonilisemad ja pöörasemad mõtted praktikasse mõni aeg hiljem ning võidutsesid pea nelikümmend aastat. Minu arusaamise järgi ilmusidki indigolapsed kui romantilise
,,Hüvasti, kollane kass" on kirjutatud aastal 1963, just enne Hrustsovi sulaaja lõppu. Tsensuur oli vähenenud. See õhkkond avaldas Mati Undile mõju. ,,Kollane kass" ei ole kindlasti päris kommunistlik teos, vaid balansseerib lubatu ja lubamatu vahel. Kohati 47 isegi tundub, nagu kritiseeritaks seal kommunismi ning Moskva liiga idealistlikku poliitikat. On näha, et kuldsed kuuekümnendad on Unti tugevasti mõjutanud ja juba keskkooliõpilasena kahtleb ta tolleaegses ideoloogias. ,,Kollane kass" kujutab endast arutelu demokraatliku ja sotsialistliku reziimi vahel. Kirjanikku on kasvatatud suhteliselt kommunistlikus vaimus ja temasse ei ole süstitud isamaalisust. Näiteks kui ta läks kodust ära linna kooli, hoiatas isegi ta isa teda Vene võimule vastu astumast. Tuleb välja, et noor Unt oli päris umbusklik. Täiskasvanuna kirjutas ta isegi alla ,,Neljakümne kirjale".
annaabi.ee 
