Jaan Krossi elulugu (0)

Lühike elulugu
Sündinud 1920. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi, õppis 1938–1945 TÜ õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik , 1943-1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti SD poolt, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks. Helsingi ülikooli dr. phil . h. c., 1989 TÜ dr. phil. h. c. EÜS-i liige alates sügisest 1938, valiti auvilistlaseks 1995. aastal.

Kirjanduslik tegevus

1958. aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu “Söerikastaja”. Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. “Söerikastaja” on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas “Söerikastajas” vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika .
 
Miks on saanud kuuekümnendad kuldse sära?
“No ega nad majanduslikult nii väga kuldsed olnud, aga GULAGe enam polnud, Jaan Krossil ilmus “Söerikastaja” ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa )
 
Luuletaja järgmine kogu oli “Kivist viiulite”, mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk.
 
Järgmisena ilmus luuletustekogu “ Lauljad laevavööridel” (1966). See raamat kujutas uut maailma- päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik.
1968. aastal ilmus luulekogu “Hetk”.  Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu “ Muld ja marmor ”.
Luulekogu  “ Vihm teeb toredaid asju” (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole.
Vihm teeb toredaid asju
Vihm ajab õied vihmavarju
ja vihmavarjud õide
Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks
Vihm seob karvad mu paljal rinnal
ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge
Jaan Krossi luule võtab kokku valikkogu “ Voog ja kolmpii“ ( 1971 ), mis sisaldab loomingut  aastaist 1938- 1968.
Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid “Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ ning “Kolme katku vahel“ I . 
Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas   välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja- ja kultuuriloo tegelased ja milles taotletakse maksimaalset töepära.
Romaan “Kolme katku vahel” kujutab XVI sajandil tegutsenud “ Liivimaa kroonika” autori, Tallinna eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda .            
 
Rahvaküsitluse põhjal (2001.a.), kus teemaks olid 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatud, oli J. Krossi raamat “Kolme katku vahel” üheksandal kohal.
„Nii mäletan minagi , kuidas ma poisikesena lugesin õhinal läbi Jaan Krossi «Kolme katku vahel», ronides Balthasar Russowi kannul köitest köitesse mööda tema imepärast tõusuteed, neelatud romaani võlumaailma, nagu see ainult nooruses on võimalik.“ (Tõnu Õnnepalu)
 
1971. a. kirjutas Jaan Kross “Michelsoni immatrikuleerimise” .
1972.a. “Klio silma all”
1973.a. “Mardileib”. Hansamuinasjutt teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus imemaiustus, ja sellest, kuidas kahe kavala vanamehe iseäralikud haigused võivad aidata kokku viia kaks noort armastavat  südant.
 
Otsekui oleks allmaajumal Vulcanusel laboratooriumi keldris karvane kumalane ninna lennanud.
«Mnjmm,» küsib meister natukese aja pärast potist, «kas segamislaual oli tuult tunda?»
Ja Mart luiskab igaks juhuks: «Raasuke paraku oli. Paari grammi jao neidsamuseid rästikukeeli pühkis ikkagi minema. Nii et meister hoidku pott aga hästi sügavasti peas ja istugu parem natuke kaugemal.»
Meister nihutab neljajalgse järi segamislauast kaugemale ja Mart torkab ta arvelaua talle pihku. Et ta mitridaatsiumi ainete arvu täpselt kontrollida saaks. Nagu peremees peab...
 
1975. a. ilmus “Kolmandad mäed“.
1975.a. ilmus “ Taevakivi “. “Taevakivis“ on kirjeldatud O.W. Masingu Äksi- perioodi.
1978.a. ilmus “Keisri hull“. Tavatu lugu balti aadliku , Võisiku mõisahärra Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva, endise lihtsa taluneiu, kompromissitust elust möödunud sajandi esimesel poolel. Raamat, mille ridadesse (ja ka nende vahele!) on autor kirjutanud palju selliseid tõdesid, mille avaldamine kaasaegset teemat käsitlevas teoses olnuks esmatrüki ilmumise ajal mõeldamatu. Tugeva isiksuse ja diktatuuri vastasseisu teema ajendas paljude allasurutud tõdede taasärkamist ja aktualiseerumist.
«Keisri hull» on tõlgitud soome, rootsi, vene, ungari, bulgaaria , leedu, tðehhi, slovaki, norra, prantsuse, hollandi, hispaania , portugali, saksa ja inglise keelde.
1989. aastal pälvis Jaan Krossi “Keisri hull” parima välismaise raamatu auhinna Prix du meilleur livre étranger.
1980.a. ilmus “ Kajalood “.
1981. a. ilmus “Ülesõidukohad“.
1982.a. ilmus “Rakvere romaan“. Romaani põhiline sündmustik toimub 18. sajandil Rakveres . Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb keskse süžeelise teljena esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest.
1984.a. ilmus “ Professor Martensi ärasõit“.
1987.a. ilmus “ Vastutuulelaev “. Romaan Bernhard Schmidtist, Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930.a. leiutas ta uut tüüpi teleskoobi , mis tõi talle maailmakuulsuse.
1988.a. ilmus “Silmade avamise päev“.
1988.a. ilmus “ Wikmani poisid“.
Wikmani poiste tegevus toimub Eestis aastail 1937-1944. 1937. aastal on klassitäis poisse Wikmani Eragümnaasiumis erakordselt isikupäraste õpetajate käe all haridust omandamas ning ka tembutamas. 1944. aastal on osa neist poistest, kes olude sunnil, kas enese tahtmisest ja veendumusest jäänud kodumaale , mitmedki aga laiali maailmas ja nii mõnigi juba erinevatel pooltel sõdides hukkunud . Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. 
“Wikmani poistest“ on vändatud ETV-s  telelavastus (1995). Peaosalisteks selles lavastuses olid  Mait Malmsten, Liina Olmaru, Mikk Mikiver , Marko Matvere, Indrek Sammul jne.
1990.a. ilmus “Väljakaevamised“.  Tegevus toimub 1954. aastal, üks aasta pärast Stalini surma. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk, kes läheb tööle suvistele arheoloogilistele väljakaevamistele Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja  Taani kuninga asehalduri Andrese pihtimust. 
Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk, kes seda käsikirja loeb, on veendunud antisotsialist. Ta näeb käsikirja ning nõukogude okupatsiooni vahel Eestis selget paralleeli ning otsustab, et Andrese pihtimus tuleb trükis avaldada. Ent Stalini režiim on veel kõigil selgelt meeles ning kardetakse, et tema surm ei muuda midagi. Käsikirjaga kokkupuutuvad inimesed jagunevadki suuremalt jaolt kaheks – need, kes näevad selles omalaadset iidset suveräänsusdeklaratsiooni, ning need, kes tunnetavad dokumendis vaid ohtu oma julgeolekule  - neid nimetab Mirk poolpunasteks või punasteks, inimesteks, kes on leppinud nõukogude ikkega. 
Romaan kulmineerub Mirgi tüdruksõbra Loola lahkumisega oma endise elukaaslase juurde, jättes Peetri täiesti üksi  käsikirja ei avaldata, lootus täisväärtuslikule elule on kadunud (siiski rehabiliteerimata ju) ning ka ainus mõistja, Loola, jätab ta maha. 
Peeter Mirk sümboliseerib laiemalt kõiki Eesti elanikke peale II maailmasõda – kannatanud nõukogude režiimi tõttu, seesmiselt vabad, ent siiski jõuetud midagi ette võtma. Omamoodi peategelane on kuninga asehaldur Andres ning tema käsikiri. Just viimane pidi innustama lugejaid 1990. aastal – üleminekuaeg oli välja kuulutatud, iseseisev Eesti Vabariik ukse ees. Kadunud nõukogude okupatsioon pidi tunnistatama ebaseaduslikuks – siinkohal oligi selleks parim viis seda teha Andrese kaudu, kes paralleelina Nõukogude Liidule, tunnistas oma väära käitumist Eestlaste tagakiusamisel ning okupeerimisel.  
Teiseks oluliseks sümboliks raamatus on vana klaver , mida Mirk aitab oma sõbral Sõrdil tüdre juurde kolida. Klaver, mille Sõrd ostis Eesti Vabariigi ajal, sattus okupatsiooni saabudes võõrastesse kätesse. Sõrdi abikaasa, kes viidi Siberisse, müüs maha oma maja, et tütrele pulmakingitust teha ning klaver, millel ta lapsena mängis, võõraste käest tagasi osta. Klaara-proua, kes klaveri uueks omanikuks oli saanud, hoiab muusikariistast kümne küünega kinni ning nöörib Sõrdilt kahekordse hinna, mida klaver tegelikult väärt on. Kross kujutab läbi sarkasmiprisma Klaarat kui nõukogude režiimi ajuloputuse läbinut. Viimaks makstakse nõutud raha ning klaver viiakse Sõrdi tütre Tiiu juurde. Klaver, omamoodi side Eesti Vabariigiga, jõudis tagasi oma õigete omanike juurde.
1993.a. ilmus “Tabamatus“.
1994.a. ilmus “Järelehüüd“.
1995.a. ilmus “Mesmeri ring“.
1998.a. ilmus “Paigallend“.
2001.a. ilmus “ Tahtamaa “.  "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning     ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha.
„Siis pöördusid lugejad Krossi poole: tulgu ta kaasaega. Ja Kross ehtsa rahvakirjanikuna võttis sellegi väljakutse vastu ning kirjutas «Tahtamaa».“ ( Rein Veidemann)
“Kokku võttes: tegemist on omapärase muinasjutu elik ajaloolise romaaniga. Meister Kross on jäänud oma liistude juurde, mis siis, et loo formaalne tegevusaeg on nihkunud kaasajale ohtlikult lähedale.“ (Tõnu Õnnepalu)
2003.a. ilmus Jaan Krossi mäletsusteraamat “Kallid kaasteelised”. Jaan Krossi üle 700-leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis . Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister.
 
Härra Lennart Meri, mida teile on tähendanud või andnud Jaan Krossi looming?
„Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga.“ ( Lennart Meri)