Mis toimus Liidus samal ajal?

Vastus leiad õppematerjalist: Taasiseseisvumine

Mis saab riigist edasi?

Vastus leiad õppematerjalist: Taasiseseisvumine

Kuid see kõik jäi tähelepanuta Läänes Miks?

Vastus leiad õppematerjalist: Taasiseseisvumine

Miks bolsevike võimuletulek kõik lootused lõpetas?

Vastus leiad õppematerjalist: Taasiseseisvumine

Taasiseseisvumine (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised tegurid viisid NLi lagunemisele?
Mis toimus Liidus samal ajal?
Mis saab riigist edasi?
Kuid see kõik jäi tähelepanuta Läänes Miks?
Mis juhtub edasi?
Mida nüüd otsustatakse?
Miks bolsevike võimuletulek kõik lootused lõpetas?

AJALUGU? AJALUGU!

Colin Powelli doktriin – USA astub alati välja oma huvide kaitseks.
Esimene katse oli 11. sept. Kus huvid on ohustatud, seal võib pidada ka ennetavat sõda (preventatiivne). Seda sama joont on jätkanud ka C. Rice .
2003 tungisid USA väed Iraaki , algas algul edukas preventatiivne sõda, kuid see takerdus ja nüüd on probleem järgmise presidendi kraes.
NLi lagunemine ja taasiseseisvumine .
Taasiseseisvumise põhjused: majanduslikud, poliitilised ja ideoloogilised kriisid – viis kogu sots süsteemi lagunemisele . Majandus on ühiskonnaalus. NLi majandussüsteem suutis siiski midagi korda saata – absoluutselt kõik vahendid liikusid riigi kätte ja see tegi plaani siis. Ka see süsteem lõi mingeid võimalusi. Kui teine pool osutus efektiivsemaks. Vaatamata jõupingutustele suurenes lõhe. Taheti saavutada tööviljakust – puudusid stiimulid .
Majanduse probleeme ka märgati. Ilmnesid kohe nõukogude võimu alguses – NEP – riigiturumajanduse loomine (ainult kodusõja raskustest ülesaamiseks). Selle ajal tootlikkus suurem kui plaanimajanduse ajal.
50ndatel tekkis toiduainetega varustamise probleem; seoses industrialiseerimisega . Kampaania – uusmaade loomine; eesmärk oli kasutusele võtta võimalikult suur hulk maad, aga mitte intensiivne majandus.
60ndad – ' kuldsed kuuekümnendad' – selle ajal majandureform (1965); avastati et see ei ole rentaabel , kuna ettevõtted ise ei olnud enam huvitatud plaani täitmisest. Intensiivne tootmine oli ebasoovituslik; leiti, et oli vaja stimuleerida kogu vabrikuvärki. Hakatakse rääkima isemajandamisest – suurem planeerimisõigus ettevõtetele, oluline just põllumajanduses. Hakati arvestama kolhooside tulukust. Mitmed targad otsused viisid majanduse uuele tõusule, kuid see sumbus, sest ei muudetud osasid olulisi majandustegureid – hinnakujundamine , transport. Edasi stagnatsioon ( 70ndatel ) ja veel edasi muutus kriisiks 80ndatel.
Suurenes sõltuvus nafta ja gaasi ekspordist. Kütuste osakaal ekspordistruktuuris kasvas tema viimasel perioodil 15,6%-lt 54,4%-le. Muutus maailmaturu toorainega varustajaks. Saadavaid tulusid kasutati ebaefektiivselt – läksid sõjalisteks vajadusteks , toiduainete impordile . 80ndatel toimus maailmaturu hindade lang – mõjutas NLi väga, kapitali mahutused vähenesid 1,3 korda. Siis algas ka inflatsioon ; hakkab kujunema defitsiit. Taakord kriis – ka seda pandi tegelikult tähele.
1982 suri Brežnev. 1982 toodi välja ka toitlusprogramm. Nüüd pöörati tähelepanu ka põllumajanduseses ühele sektorile, millele varem ei pööratud kunagi, arvati, et see kaob lihtsalt täiesti ära – individuaalsektor – 1,6 hektarit oli maksimum. Nüüd aga hakati analüüsima, et seda kasutatakse niivõrd intensiivselt, et 40% kogu kartulist saadi individuaalsektorist. Hakati propageerima rendivõtusüsteemi; kolhoosid, sovhoosid sõlmisid lepingu, et võtavad rendile indiviidide loomad ning saavad endale mõne % looma toodangust. Esimene samm tootja materiaalse huvi arvestamise suunas.
AGA
maa kuulus riigile ja rentnik ei ole peremees – ta ei söenda oma kapitali sinna paigutada.
1985 – võimule Gorbatšov, kes alustab energiliselt reforme. 'Perestroika' – kuidas majandust kiirendada, kaasati inimesi sellesse. Sellele järgnes avalikustamine – 'glasnost'. Hakkab tekkima ka uus liikumine, seoses Tšernobõli sündmuste avalikustamisega, algavad ökoloogilised liikumised.
Komparteis algab lagunemine.
Jeltsin võimule – mõistis, et NLi kooshoidmine senisel kujul ei ole enam võimalik.
Taasiseseisvumine
Millised tegurid viisid NLi lagunemisele? 1. majanduslikud

kultuurilised

ideoloogilised
Iseseivumist soodustavad tegurid? Rahvuslik liikumine, välispoliitika, välismaailma mõju, eelmise vabariigi kogemus. Trallalalllaallalalaaaa jalalallllllalal Eesti Komitee -> Tunne Kelam
Kuid see kõik süvendas vastuolu Komitee ja Rahvarinde vahel. Tulid vastastikused süüdistused.
Ka uued ENSV Ülemnõukogu valimised märtsis. Esimesed demokraatlikud valimised. Kandidaate esitati palju, kujunevad mitmed parteid. Absoluutses enamuses Rahvarinde saadikud, ka Komiteede omad.
Esimeheks Arnold Rüütel, kes esindas EKP mõõdukat, rahvuslikku osa.
Moodustatkse ka uus valitsus, eesotsas Savisaarega.
Ja nüüd jäetakse ära vanad sümbolid – riigilipuks sinimustvalge, vapiks eelmise vabariigi oma.
Lükati tagasi NLi uus konföderatsioonileping. Tekib küsimus, mis juhtub edasi?
Ülemnõukogu legitiimne organ, Lääs usaldab sellesse. Mida nüüd otsustatakse?
Leedu kuulutas välja vana vabariigi taastamise - taasiseseisvumine märtsis 1990.
Eesti ja Läti Ülemnõukogud kuulutasid välja üleminekuperioodi täieliku iseseisvumiseni.
See aga tõi kaasa võitluse ägenemise. Interrinne ründas Toompead ning valitsus palus raadio teel abi rahvalt , hakatigi kohe kogunema väga ähvardavalt niiviisi, et Interrinne lahkus.
Ka uus korrakaitse süsteem – kodukaitse (1990-1996).
Algas ka üleminek turusuhetele – hindade järkjärguline vabastamine, tõi kaasa varimajanduse ja hindade tõusu – tekivad tõrked Venemaalt kaupade saamisega , algab erasektori kasv.
Üleminek väga valuline.
Loodi iseseisev Eesti Pank – tehti ettevalmistusi oma rahale üleminekuks.
NL kuulutas välja blokaadi; Eesti ettevõtete rahad külmutati Moskvas – probleemid palkade maksmisega.
1991 – sündmused kulmineeruvad. Moskva ei taha leppida.
Ülemineku aeg ainult Lätis ja Eestis, mitte Leedus – täielik iseseisvus , kuid Lääs ei reageeri.
Moskva blokaad tabab kõige rohkem Leedut – ähvardas kriitilise olukorraga, meie olime kohustatud aitama .
Moskva saadab täiendavad väeosad, mille eesmärk on võtta üle elulised organid. Ohvrid Vilniuses, mõned päevad hiljem ka Riias.
Meie pääseme sellest.
Boriss Jeltsini visiit Tallinnasse, kust sünnib ühine deklaratsioon Moskvale , et paluda ratsionaalset poliitikat. Mõistis, et NL laguneb nagunii .
Tallinnas valmistuti ka võimalikule rünnakule.
Moskva referendumid – ettepanek korraldada kõigis liiduvabariikides rahvahääletus, kas sooviti NLi lagunemist. Osades riikides keelduti sellest, sest kardeti tundmatust. 6s riigis oma referendum – 'Kas teie pooldate Eesti Iseseisvumist?'
Eestis poolt 78%.
Augustiputš 19.-21. august. Kompartei vanameelsed süüdistasid Gorbatšovi ideaalide reetmises ja ta võeti koduaresti. Valmistati riigipööret - Erakorralise Seisukorra Komitee. Saadeti teated liiduvabariikidesse, et tuleb kuuletuda kohalikele sõjaväeüksustele. Kohe saadetakse ka täiendavad üksused.
Vastapooleks Jeltsin, kokkupõrked Moskvas.
19ndal tuleb kokku Tallinnas Eesti Ülemnõukogu, leitakse, et sellises olukorras tuleb kõik panna ühele kaardile ning Eesti Komiteega läbirääkimata ja 20ndal kuulutati, et üleminekuperiood on lõppenud ja Eesti on iseseisev. Läti tegi seda päev hiljem.
Nüüd jälgisid kõik, mida teeb Lääs. Kaalukeeleks sai 24ndal augustil Venemaa tunnustamine. Tema järel ka kõik lääneriigid.
Algas piirikontrollimine.
ÜRO liikmeks võeti hästi kiiresti, see viis protsessi kiirele ja võidukale lõpule.
Keskmeks saab uue põhiseaduse väljatöötamine, selleks moodustati komisjon Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest -Põhiseaduslik Assamblee. Aluseks võeti 1939nda aasta põhiseadus, kuid mitte täielikult.
Ka NL lagunes ; välja kuulutati SRÜ.
Miilits -> politsei.
Kaitseväekohustus
elukallidus, talongid .
Savisaare valitsus ei saa hakkama kõigi probleemidega, asemele tuleb Tiit Vähi valitsus.
Rahareform, kehtima hakkavad kroonid .
Uus põhiseadus kuulutati kehtivaks referendumi alusel.
I Riigikogu valimised toimusid sügisel, septembris. Osa võtavad mitmed parteid, võitis silmapaistvalt Laari juhitud 'Isamaa', parempoolne liberaalne valitsus.
Presidendiks valiti Lennart Meri.
Loodi Riigikohus ,
oluliste reformide läbiviimine.
Restitutsioon – nõukogude majandite lagundamine.
1992 on taastatud põhiseaduslik riigikord, tööd alustasid kõik põhiseaduslikud institutsioonid .
Algab nüüd ülesehitamine.
1993 Euroopa Nõukogu liige
Kaitsejõudude loomine – Einseln.
Riigikontroll
majandusdotatsioonide lõpetamine. - toob kaasa pankrottide laine.
Omandireformi algus.
Korterite privatiseerimine – erastamise väärtpaberid – töö osakud . Aluseks oli nõuka aegade tööstaaž. Tinglik väärtpaber, selle alusel sai erastada korterit ja maad.
Nendega ei olnud peale hakata midagi üürnikel, kes elasid tagastavates majades .
Kohalike võimuorganite valimised.
1994
Vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga
võõrvägede lahkumine – viimased lahkuvad augustis (riik loetakse tõeliselt iseseivaks siis, kui seal ei ole võõrvägesid).
Sõjaväepensionäride probleem oli see, mis viimasena lahendati - said selle Moskvast, kuid pidid taotlema endale alalist elamisluba .
Kodakondsuspoliitika tõuseb kohe päevakorda, esile kerkisid kaks seisukohta – Leedus said kodakondsuse kõik, kes sel hetkel seal elasid.
Läti ja Eesti läksid teist teed, sünnipärane kodakondsus ja sooviavalduse korral – tingimuseks keeletundmine, pidi tegema eksamid jne.
Laari valitsuse tagasiastumine, Tarandi 'jõulurahuvalitsus'
tahtsime liituda NATOga, kuid nad ei taha meid veel. Sõlmime 'partnerluslepingu rahu nimel'.
1995
II Riigikogu valimised. (Koonderakonna ja Maarahva Ühendus = KMÜ, Reformikad ja Keskerakond ), peaminister Vähi.
Parteide ühinemine; Isamaa+ERSP= Isamaaliit .
Suhted Venemaaga probleemsed, topelttollid sellega, võitlus nende pärast.
Kodakondsusseadus.
Euroopa inimõigutse konventsiooni ratifitseerimine
1996
Meri II kord presidendiks. Laiendatud Riigikogu poolt – presidendivalmiste II voor, Riigikogu saadikud ja omavalitsuste esindajad – linnade, valdade volikogude esindajad.
EV piirid – loobuti Tartu rahulepinguaegsetest piiridest. Algselt kehtima hakkas ajutine riigipiir. Selle ümber probleemid – 1996 Kallas loobus sellest nõudest, sest oluline oli saada tunnustus.
Riigilepingu ratifitseerib parlament . Sinna lisati mõned punktid, mis venelastele ei meeldinud – riigi järjepidavus ja viide Tartu rahule.
Siiamaani lahendamata .
1997
Vähi valitsusele umbusaldus, Siimani valitsus pukki. Reformikad lahkuvad koalitsioonist, tegu vähemusvalitsusega.
Viisavabadus põhjamaadega
lõplikult kaotasid kehtivuse NLi passid
loodi majanduse stabilisatsioonifond.
1998
alla kirjutati USA-Baltipartnerlushartale
I majandukriis sellel aastakümnel
1999
III riigikogu valimised
Mõõdukad, Isamaaliit, Reformikad mood. koalitsiooni
Rahvusvahelised organisatsioonid
NATO . North Atlantic Treaty Organisation. PALOPLAOPLAUPALGUPALJU
1948 kirjutati Washingtonis alla 12 riigi poolt leppele.
Ühise kaitse organisatsioon . Erineb ÜROst (rahvusvaheline riikide vahelise koostöö arendamise organisatsioon), NATO sõjalis-poliitiline.
1949 hakkas toimima – I külma sõja kriisiga seoses (1948-1949) – I Berliini kriis; Berliini blokaad.
USA initsiatiivil uus sõjalis-poliitiline org., alla kirjutasid 12 riiki. Asutaja riigid: USA, Kanada + Euroopast 10.
1955 võeti lõpuks vastu Saksamaa sinna, 1954 olid Pariiis kokkulepped, millega likvideeriti okupatsioonirežiim, sellega hakatakse võtma Saksa Liitvabariiki võrdväärse partnerina. Tuleb esimest korda isepäise poliitikaga.
Hispaania sai NATO liikmeks alles 1982. Seda sellepärast, et varem oli seal paremäärmuslikliikumine – 36-39 oli verine kodusõda ja peale seda tuli Franco võimule sõjalise diktatuuriga; Lääs ei unusta.
Praegu on NATO liikmeid: 26, liitumisjärjekorras veel Horvaatia ja ...
NATO laienemisküsimused – Bukaresti nõupidamine, probleemid: tegevuskava andmine Ukrainale ja Gruusiale, vastu olid Saksamaa ja Prantsusmaa, kes lähtusid oma huvidest – andsid ninanipsu USAle.
Ukraina ja Gruusia ei saanud konkreetset kava, kuid lubati, et nad siiski saavad NATO liikmeks, aega ei täpsustatud.
1960ndatel oli NATO ühtsuses esimene tõsine mõra. Prantsusmaa astus välja sõjalisest koostööst, jäid siiski pooldeldi liikmeks. Täielikku sõjalist koostööd alustati alles 90ndatel, põhjustab sellega USAle meelehärmi.
Eesti, kui peale taasiseseisvumistt tahtis ka liituda, ei saanud, kuid 1994 sõlmiti partnerlusleping rahu nimel, mil oli põmst ettevalmistus.
2004 saime liikmeks, võttis aega 10 aastat. NATO liikmemaks on 19 mln krooni aastas.
NATO peakorter asub Brüsselis, peasekretär on hollandlane Jaap De Hoof Scheff.
Valivad NATO liikmesriigid.
NATO ei saa sõjalisi konflikte vältida.
3 olulist poliitikaelu sündmust 1930-1939

Vaikiv Ajastu 1934 – riigipööre

Põhiseadus 1937 – võeti vastu (kehtima hakkas 1938)

Baaside leping 1939
5 poliitilist Eesti erakonda 20ndatel
1. Eesti Kommunistlik Partei - Kingissepp
2. Eesti Vabadussõdalaste Keskliit - Larka
3. Eesti Põllumeeste Kogud - Päts
4. Eesti Rahvaerakond - Tõnisson

Eesti Sotsiaaldemokraadid – Rei
Millised olulised eeldused järgmistes valdkondades valmistasid ette Eesti omariiklust?
Kultuur

rahvusliikumine

kirjaoskus , ajakirjandus
Sisepoliitika

eestlaste tõus omavalitsustes

parteide moodustamine, ühiskonna politiseerumine, autonoomia , õigus parteisid luua
välistegurid

tsaarivenemaa kokkuvarisemine

Esimene maailmasõda
arvandmete analüüs riigieksamis:
I suur sõda – Liivi sõda 1558-1583
II lõppes sõdade aeg, majandusliku olukorra paranemine – rootsi aja lõpp
III Põhjasõda 1700-1721 ja katk ( 1695 oli rahvaarvu kõrgaeg, kuid vahetult enne Põhjasõda hakkas langema – näljahäda)
IV tõus pikal perioodil, rahu
V II MS
Ungari rahvaülestõus, Suessi kriis- 1956
Hiina rahvavabariigi väljakuulutamine, ÜRO, 2 Saksa riigi teke- 1949
SLV-SDV suhete aluste leping, Willy Brandtile tänu tunnustas SLV SDVd, tunnustas muutunud piire, mõlemad tunnustavad üksteist, mõlemad läksid ÜROsse – lõpule jõuab 1972
SRP-1 (Strateegilise Revlastuse Piiramise kokkulepe) – USA ja NLi vahel, 1972, siis veel ka III oluline sündmus – Helsingi konverents algas. Küsimuses: Euroopa julgeoleku ja turvalisuse küsimus, lõppesid 1975. Euroopa Julgeoleku ja Koostöö leping – ka USA ja Kanada kirjutasid alla, selle põhjal loodi OSCE .
I IME 1987
II pleenum 1988
III suveräänsusdeklaratsioon 1988 (Eesti seaduste ülimuslikkus)
IV Balti kett 1989
V Eesti Kongressi valimised 1990
II MS sillutasid teed:
Berliin- Rooma telg 1936 (Saksamaa leidis liitlase)
Müncheni 1938 (Saksamaa said loa hõivata Sudeedimaa, hiljem kogu Tšehhoslovakkia)
[1925 Locarno (piiride puutumatus ) – kuid see ei sobi]
Inglise-Saksa mereväeleping
MRP 1939
[Briand-Kellog – saab kõik lahendada läbirääkimise teel 1928]
4 väidet, mis iseloom Eesti majanduse arengut ülemaailmse majanduskriisi ajal:
võitlus krooni devalveerimise pärast
tööpuuduse plahvatuslik kasv
väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks
hindade langus (tegu oli ju ületootmiskriisiga)
NLi Ülemnõukogu oli kahekojaline : et tagada liiduvabariikide huvide võrdsus
samal ajal kui liiduvabariikide ülemnõukogud olid ühekojalised.
Esimene oluline poliitiline samm peale iseseisvumise taastamist: põhiseaduse väljatöötamine!!!!
Eesti kodakondsuse probleemid tol ajal: halli passi omanikud .
EESTI RIIK ON LOOBUNUD TARTU RAHU AEGSETE PIIRIDE NÕUDEST.
20nda sajandi algul ühiskond politiseerus. 1905nda aasta revolutsioon lõppes lüüasaamisega. Miks? Põhialused jäid alles, tsaarivalitsus jäi püsima, nõustus küll Duumaga, kuid selle roll jäi väga väikeseks. 1905ndal aastal lähtusid eesti haritlased demokraatliku Venemaa põhimõttest. 1906ndal aastal esimest korda eesti poliitikud jõudisd mõttele, et Eesti peab saama autonoomseks. PUINE – Urmo rõõmuks ^.^
autonoomia-plaani kulminatsioon on 1917nda aasta suvel Tallinnas – Estonia kontserdisaalis toimus RAHVUSKONGRESS küsimuses “Mis saab edasi?” Venemaa Ajutine Valitsus, eestlased olid saanud oma algsed tahtmised – autonoomia, piiratud, kuid siiski. Kubermangu komissaariks Jaan Poska, esimest korda eestlane nii kõrgel kohal. Nõuandvaks organiks kõrvale Maapäev ( baltisaksa organ).
Jüri Vilmsi eestvedamisel deklaratsioon, mis saadeti Ajutisele Valitsusele, ettepanek kogu Venemaa reorganiseerimisele – demokraatilik vabariik, mood föderalismi alusel ja Eesti muutuks võrdõiguslikuks osariigiks. Vene keskvalitsuse juurde eriline rahvusasjade rahvaasjadekomissariaat. Mõni kuud hiljem moodustatigi, kuid siis oli eesotsas J. Stalin ja võimul bolševikud.
Augusti lõpul tuli idee, et ehk peaks hoopis lahku lööma. Miks siis? Algas kaos – saksalsed pealetungile, majanduslik kriis. Peale Oktoobripööret oli juba kõigil selge, et peab iseseisvust taotlema. Miks bolševike võimuletulek kõik lootused lõpetas? Hea aeg lahku lüüa, kuna bolševikud ei tunnustanud oma programmis rahvuslust, tegelevad oma uue riigi ülesehitamisega.
II bolševike samm muutus nad veel vastuvõetamatuteks: läksid OMANDI kallale. Tähendas tootmisvahendite riigistamist.
Rahudekreet oli bolševike esimene välispoliitiline samm. Ainult Saksamaa tegi sellest välja – Bresti vaherahu detsembris 1917. Inglismaa ja Prantsusmaa ignoreerisid.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 212 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

212 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pliisi Õppematerjali autor

Tegelikult on tegu ajalootundide konspektiga, algab Nõukogude Liidu lagunemisega, taasiseseisvumine ja rahvusvahelised organisatsioonid. Tegu on 2008. aasta riigieksamimaterjalidega.
Veidi raskesti jälgitav tekst, peab tunnistama.

nõukogude liit taasiseseisvumine nato organisatsioon eesti konspekt eksam riigieksam

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajalugu: Eesti taasiseseisvumisest Augustiputšini

Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele kaasaaitamine. Loodeti de

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvuse taastamine

Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkon

Eesti keel

docx

Sammud Eesti iseseisvuse poole

Sammud Eesti iseseisvuse taastamise suunas SISSEJUHATUS: *eesti vabariigi tekkimine + taust *iseseisvuse kaotus, MRP, II MS, okupatsioon + taust *lühidalt nõukogude võimust *Gorbatsov Detailsemalt alates Eesti 1987: *sammud, mida tehti ja miks oluline *fosforiit iseseisvuse väljakuulutamine + areng iseseisva riigina. ISIKUD Eesti sai esimest korda iseseisvaks I maailmasõja lõppedes. ,,Manifest kõigile Eesimaa rahvastele" ja Eesti Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 24. Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salaprotokolliga ja

Ajalugu

doc

Nimetu

a. Venemaa/ 1 B.Jeltsin). 6.septembril tunnustas Eesti iseseisvust ka NSV Liit. *** Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tulemused · Eesti Vabariik astus taas peale pikka okupatsiooniperioodi maailma poliitilisele kaardile. Septembri keskel võeti Eesti koos teiste Balti riikidega ka ÜRO liikmeks. · Eesti iseseisvumine võimaldas alustada demokraatlikku arenguteed ja riikluse ülesehitamist: 1992.a. juunis kinnitati uus Põhiseadusliku Assamblee poolt vastu võetud põhiseadus rahvahääletusel; vastavalt uuele EV põhiseadusele toimusid 1992.a.septembris presidendi ja Riigikogu valimised- nende põhjal sai esimeseks taasiseseisvunud EV presidendiks L.Meri ning valitsusjuhiks M.Laar. Riigikogu valimiste järel lõpetas oma tegevuse ka Eesti Kongress.

Ajalugu

docx

KT kordamine Eesti taasiseseisvumine

probleeme rahvusvahelisel areenil. 1989.aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939.aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. Üleminekuperiood oli EV Ülemnõukogu poolt 1990 aasta kevadel välja kuulutatud periood, mille lõppeesmärgiks oli EV taastamine iseseisva riigina. Kestis 2 aastat e. Lõppes 1992. Jaanuarikriis 1991 toimus. Rahvahääletus EV taastamise küsimuses toimus hääletus ja enamus olid poolt, et EV iseseisvus taastada. EV taasiseseisvumine toimus 20 august 1991. Parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. EV põhiseaduse vastuvõtmine toimus 28 juuni 1992 rahvahääletusel ja jõustus 29 juuni. Demokraatlikult valitud parlament 20 september 1992 valiti ka president ja parlament. 1994 sai Eesti Euroopa Nõukogu liikmeks. 2004 sai Eesti Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. 2011 liitus Eesti Euroalaga

Ajalugu

doc

Eesti taasiseseisvumine

majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus) 2) iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3) iseseisvumisel oli 2 vaenlast Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel

Ajalugu

odt

Eesti Taasiseseisvumine

Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti k

Ajalugu

docx

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti vabariigi taasiseseisvumine

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti vabariigi taasiseseisvumine Sisemised faktorid Välised faktorid 1970 1980.a algus -Mahajäämus suurenes -Afgaani sõda Nõukogude -Breznev ei olnud huvitatud Liidul oli liiga vähe ressursse riigiasjadega tegelemisest niigi. -Partei ja valitsus oli -Johannes Paulus II korrumpeerunud

Ajalugu

Rohkem sarnaseid