Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uurimistöö "Kirjanduse areng Eestis" (0)

1 Hindamata
Punktid
Virtsu Kool 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kirjanduse areng kodumaal 1950 – 1970 
     Uurimistöö 
 
 
 
 
 
 
 
Autor:  Õnnela Lilleoja IX klass 
 
  Juhendaja : õp. Airi Aavik 
 
Virtsu 2015 
SISUKORD 
SISSEJUHATUS
 
1.1.
Tuntumad kirjanikud
 
1.1.1.
Gustav Suits
 
1.1.2.
Marie Under
 
1.1.3.
Karl Ristikivi
 
1.1.4.
Juhan Smuul
 
1.1.5.
August Gailit
 
1.1.6.
Jaan Kross
 
1.2.
Kassetipõlvkond
 
1.2.1.
Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted:
 
1.2.2.
Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud :
 
1.3.
Luule
 
1.3.1.
Luuleuuendused:
 
1.4.
Proosa
 
1.4.1.
Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad:
 
Kasutatud allikad
 
 
 
 
 
 
 

 
 
SISSEJUHATUS 
 
Sõjajärgset  kodueesti  kirjandust  mõjutas  suuresti  vajadus  kohaneda   Jossif   Stalini  poolt  loodud 
ideoloogiaga​1​.  Kõikehõlmav   tsensuur ​2​,  avaldamiskeelud  ja  tunnustatud  kirjanike  hukkamõistuks 
korraldatud  näidisprotsessid  muutsid  Eesti  kirjanduse  sarnaseks  kogu  ülejäänud  Nõukogude  Liidu 
kirjandusega.  Teise  maailmasõja  järgseil  aastail  oli  kirjandustraditsiooni  säilimise  pearaskus 
pagulaskirjanduse   kanda.  Eestis  algas  kirjanduskultuuri  hävitamine,  välismaal  üritati  seda  aga 

säilitada, kuid esialgu ilma eriliste uuenduskatseteta. See tähendas luule püsimist peamiselt arbujate​3
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
 
kujundatud  klassikalises  mallis ja l ähimineviku realistlikku kujutamist. 1950. aastate II pooleni i lmus 
paguluses   algupärast  kirjandust  rohkem  kui  kodumaal,  ainestiku  ning  vormilise  ja  temaatilise 
mitmekesisuse  poolest  domineeris  paguluses  kirjutatu  veel  kuni  1960.  aastateni,  mil  kodumaa 
kirjanduses algas elavnemine
 
. M
  õnevõrra e
  rgutas ki
  rjanduselu 1960.
 
j a 1
  970. a
  astail l oodud a
  uhindade 
süsteem:  1970  asutati  iga-aastased  žanripreemiad​4​, mida erinevate nimede ja statuutidega​5 antakse 
välja praeguseni. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


*​1. ​ideoloogia-kogum ideid (mõtteid, plaane , hinnanguid, väärtusi, hoiakuid jne). 

*​2. tsensuur- ametivõimude poolt teostatav tsenseerimine, takistamaks ebasoovitavate andmete v. ideede levikut. 

*​3. arbujad - luuletajate sõpruskond  

 
*​4. žanripreemia- eripreemia, kindlate  alaliiki  teoste eest 

*​5.statuut- põhialuseid määrav dokument 

 
1950. aastad 
1950. aastate lõpu sula järel julges ka  kirjandus vabamalt  hingata .  Kõige kiiremini reageeris uutele 
võimalustele kirjandus: luules tõusis esile nn kassetipõlvkond​6​.  Vabanemine  toimus ka  proosas , kus 
võeti  oma  loomingu  aluseks  uus   esteetika .  Eesti  lugejateni  jõudsid   maailmakirjanduse   tähtteosed, 
millele  olid  varem  uksed. Elustusid kontaktid väliseestlastest kirjanikega. Taas said ilmumisloa M. 
Underi, G. Suitsu jt teosed. 
 
1.1.  Tuntumad kirjanikud 
 
1.1.1. Gustav Suits 
                                            
 
Gustav  Suits  on  üks  eesti  20. sajandi kõige mõjukamatest  kirjanikest, Noor-Eesti liikumise juht ja 
ideoloog ,  modernistlik  luuletaja,  kellest  1921  sai  Tartu  Ülikooli esimene eesti  ja üldise kirjanduse 
professor
https://www.thinglink.com/scene/596016075628347394 

 " Tuli ja tuul"  ilmus 1950 Stokholmis. 
 
 
 

 

*​6.kassetipõlvkond- nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid s arjas " Noored 
autorid" nn luulekassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. 
 
1.1.2. Marie Under  
                                              
 
 
Marie Under oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". 
https://www.thinglink.com/scene/596680001739292673 

 ​“Sädemed tuhas” 1954 
1.1.3. Karl Ristikivi 
                                             
 
 

 
Eesti kirjanduse parimaid prosaiste, keda A. H. Tammsaare  pidas oma mantlipärijaks;  luuletaja, 
lastekirjanik ja kirjandusloolane. 

“Hingede öö” 1953 
 
1.1.4. Juhan Smuul 
                                                      
 
 
Juhan Smuul oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. 

 ​“Kirjad sõgedate külast” 1955 

“Meremees Murka 1958 

“Jäine raamat”  1959  
1.1.5. August Gailit 
                                                   
 

 
August Georg Gailit oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone​7​. 

"Üle rahutu vee" (romaan), 1951 

"Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosažanri), 1951–1959 
 
 

 *​7.Följeton- tegelikkuse väärnähtusi naeruvääristav satiirilise v. humoristliku käsitluslaadiga kirjutis 
1.1.6. Jaan Kross 
                            
 
Jaan  Kross  oli  eesti  proosakirjanik,  luuletaja,  esseist​8  ja  tõlkija.  Ta  esitati  mitu  korda  Nobeli 
kirjandusauhinna kandidaadiks. 

 ​„Söerikastaja” (1958) 
 

*​8. esseist- esseede kirjutaja 

 
1960. aastad 
 
Kuuekümnendaid aastaid on pi
  ltlikult nimetatud e
  esti ki
  rjanduse re
  nessansiajastuks​9​, eesti kirjanduse 
uueks klassikaajastuks.  See  oli kümnend, mil loodi erakordselt palju uut. P
  õhimõtteliselt samane oli 
heliloomingu,  tearti-  ja  kujutava  kunsti  areng.  Igaljuhul  nähakse  kuuekümnendaid hea  ajana, väga 
rikkalik  oli  kümnendi  keskpaik.  Taotluselt  ning   tähenduselt   sarnaneb  see  aastakümme  Noor-Eesti 
ajaga. 
Neisse  aastaisse  jäid ka esimesed kontaktid kodu- ja väliseesti ki
  rjandusringkondade vahel, eestlased 
esimesed Rootsi-külastused j a üks
 
ikute vä
  liseestlaste re
  isid okupe
 
eritud kodum
 
aale. T
  ihedate s
  idemete 
tekkimist  takistasid  siiski  ideoloogilised​1  vastuolud,  väliseestlaste  üldine  kommunismivaenulikkus 
ning  Nõukogude  luureorganite  katsed  kultuurisidemeid  Läänest  salajase  info  hankimiseks  ära 
kasutada. 
 

* ​9.ressansiajastu-  kõrgkeskajale  järgnenud,14. sajandi  algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa 
kultuuriloos. 
 
1.2. Kassetipõlvkond 
 
 
Ajavahemikus  1962-1967  ilmus  igal  aastal  luulekassett:  pappkarp  sisaldas  3-5  noore  luuletaja 
debüütkogusid. Alates esimese kasseti  ilmumisest  sai sellest tõeline luulesündmus. 
 
 
 

 
 

*​10.debüütkogu- ​esikkogu 
 
1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: 
 -elujaatav hoiak 
 -maailma avastamine 
 -uuenduste toetamine  
 -ränga minevikuga arvete õiendamine 
 
 
1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: 
-Artur Alliksaar 
-Paul-Eerik Rummo 
- Mats Traat 
-Jaan Kaplinski 
- Hando Runnel 
-Viivi Luik 
https://www.youtube.com/watch?v=KiocXakwVNk 
 
1.3. Luule 
Kuuekümnendad  oli  luulekümnend.   Kodumaine   Eesti  luule  arenes  modernismi​11​,  XX  sajandi 
moodsate voolude tähe all. Võib t äheldada huvi
 
ha
  iku, t anka j a t eiste i da l uulekunsti või
 
maluste va
  stu. 
Meie  kirjanikke  tabas  vabavärsipoleemika,  teadvustati,  et  riim  on  ainult  üks  võimalus ja  et täiesti 
10 
 
võimalik on ka riimitu  luule.  Vabaneti  arusaamisest, et  ainus  ja õige luule on
   emotsionaalne luule - 
tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse  luulega  -  märksõnaks saab kujundlikkus. 
 
 

*​11.moderism- uuenduslikkust taotlev suund 19. saj. lõpu ja 20. saj. kirjanduses, kunstis ja muusikas 
 
1.3.1. Luuleuuendused: 
 
1. Vabavärss ja vabavärsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep ). 
2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss , haiku, tanka ​12​. 
3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused. 
4. Murdeluule kirjutamine elavnes
5. Optimistlik eluvaade , rõõm maailma avastamisest. 
1.4.
Proosa 
 
1960ndate luulevaimustuses jääb proosa siiski varju. Kirjutajaid ja teoseid napib, tiraažid​13​ langevad, 
lugejahuvi vaibub. Proosakirjanikena debüteerisid Enn Vetemaa , Mati Unt, Arvo Valton, Mats Traat, 
Aimee Beekman, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik. 
 
1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: 
            -oma eakaaslase, noore inimese, kujunemisjärgus isiksuse 
            -sõjajärgsete aastate sündmused 
            - kaasaja  
            -huvi oleviku ja mineviku vastu 
            -rahulolematuse iseenda ja ümbritsevaga 
11 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

*​12.tanka- ​jaapani klassikaline 31 silbist koosnev viierealine riimita luuletus 
ž ​
*13.tiraa - trükiarv vm. eksemplaride arv 
12 
 
1970. aastad 
 
1970.  aastate  alguseks  oli  nõukogude  ühiskond  taas  sulgunud,   Praha   kevade​14  mahasurumisega 
purunesid 1960. aastate
 
lootus
 
ed "i
  nimnäolise s
  otsialismi" s
  ünniks. E
  hkki ki
  rjanduses pol
 
nud või
 
malik 
kritiseerida  riiklikku  poliitikat,  sagenesid  ühiskondlikud  teemad,  mida  kujutati  tihti  üksikisikute 
kaudu:  võõrandumine​15​,   korruptsioon ​16​,  ühiskonnast  eemaldumine  ning  traditsioonilise 
perekonnamudeli  lagunemine . Toonaste  tuntumate  kirjanike seast võib nimetada  Juhan Viidingut ja 
Arvo  Valtonit.  Omakirjastuslikult  levis  näiteks  Paul-Eerik  Rummo  kogu  " Saatja   aadress"  (1972). 
Välismaal anti välja ja Eestis levisid omakirjastuslikult Uku Masingu luulekogud. 
Ühiskondliku surutise tingimustes omandas kirjandus 1970. aastail eripärase staatuse vaba mõtte ja 
rahva südametunnistuse kandjana. Alltekstide ja allegooriate​17​ abil omandas vaim leidlikkust võimu 
tsensuurivõrgust läbilipsamiseks. Tänu odavatele hindadele olid raamatud kättesaadavad sõna  otseses  
mõttes massidele ja kirjandus kujundas oluliselt rahva hoiakuid, hoidis alal rahvuslikku mälu ja usku 
eestluse säilimisse. Suurtest tiraažidest​13​ hoolimata kujunes mõnigi  tippteos  defitsiitseks​18​. Kirjanike 
roll ühiskonnas tipnes 1980. aastal 40 haritlase allkirjastatud pöördumises  toonase riigivõimu ja 
ajakirjanduse poole, mille sisuks  mure omakeelse kultuuri säilimise pärast. 
 
 
 

*​14.Praha kevad-liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta  jaanuarist   augustini

*15.​võõrandumine-sotsiaalne protsess, milles inimtegevus ja selle tulemused muutuvad talle olemuslikult võõraks 
ning tema üle valitsevaks jõuks 

*​16.korruptsioon- ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil 

*​17. allegooria - abstraktse mõiste piltlik, tihti personifitseeritud kujutamine, ka sellele ülesehitatud kirjanduspala 

*​18.defitsiit- vajak, puudujääk, nappus 
 
 
 
 
13 
 
Kasutatud allikad 
 
 
http://kirjanduslugu.edu.ee/ 
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kirjandus#1940.E2.80.931987 
http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=54&table=Persons 
http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanikud 
http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/ 
https://www.youtube.com/ 
 
14 
 
Vasakule Paremale
Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #1 Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #2 Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #3 Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #4 Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #5 Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #6 Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #7 Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #8 Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #9 Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #10 Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #11 Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #12 Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #13 Uurimistöö-Kirjanduse areng Eestis #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor OnnelaLilleoja Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel - kuni tänaseni
5
docx

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel - kuni tänaseni

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt.

Kirjandus
Eesti kirjandus - tabel
2
docx

Eesti kirjandus - tabel

Friedebert Tuglas ­ ,,Unelmate maa". August paralleelset kirjandustraditsiooni Raimond Kolk Mälk ­ ,,Hea sadam". Marie Under ­ ,,Mureliku suuga". väliseesti pagulaskirjandusja kod Hendrik Visnapuu ­ ,,Tuule-ema". Ilmar Laaban ­ kirjandus. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus", Kalju Lepik ­ ,,Nägu koduaknas", Raimond Kolk ­ ,,Ütsik täht", Jaan Kruusvall ­ ,,Pilvede värvid", 1950 Luule ­ Poeem, võitlus ja igatsusluule

Kirjandus
Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu
9
docx

Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu

Valtu Põhikool Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu Koostaja: Martin Lapin Kasutatud materjal: Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude

Kirjandus
Kirjanduse koolieksam
12
docx

Kirjanduse koolieksam

vaid lõppriimi alusel stroofiks. Ka keelelisi arhaisme esineb vähe.(KAS ON MEIE HÄRRAL MURET?Kas on meie härral muret,kust ta saab, mis ta süöb,kas täma nälga sureb?Täma luodab tüöliste pääle,prassib sääl, balli pääl,tõstab rõemsast hääle!) 2. Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA ­ üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt

Kirjandus
Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960
11
doc

Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960

Kool Oma nimi Klass Eesti kultuuri- ja kirjanduselu 1960´ Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus 1944. aasta sügisel langes Eesti taas Nõukogude vägede meelevalda. Esimene okupatsiooniaasta oli näidanud, mida see kaasa toob. Seepärast veeresid taganevate Saksa vägede, mille hulgas sõdisid kaasa ka rohkelt eestlasi, selja taga põgenikevoorid mere poole. Umbes 70 000 eestlasel õnnestuski minna. Esialgu koonduti peaasjalikult Saksamaale ümberasustatud inimeste laagritesse, kust siis üle maailma laiali sõideti. Peamisteks uuteks kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada

Eesti keel
KIRJANDUSE 5 KURSUSE KOKKUVÕTTEV TEST
4
pdf

KIRJANDUSE 5.KURSUSE KOKKUVÕTTEV TEST

12. KLASSI KIRJANDUSE TESTIKS 1 HARJUTAMINE / V KURSUS / õp Rita Metsmaker 1. Täida lüngad. Eesti kirjandus 1940-1955 JUUNIS 1940. aasta _______________ okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja sündis nõukogude eesti kirjandus. Kehtestati TSENSUUR GLAVLIT __________________. Järelevalvet kirjanduse üle korraldas ____________________ ehk ENSV Kirjandus- ja KIRJANIKE Kirjastusasjade Peavalitsus. Paljud kirjanikud heideti _____________________ Liidust välja ja nende loomingut ei avaldatud. Olukord leevenes pärast riigijuhi Jossif ___________________ STALINI surma 1953. aastal, pärast seda julgeti kritiseerida ka kommunistlikke võltsmüüte.

Kirjandus
Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse
42
docx

Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse

Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts:  Ta on pärit Palamuse kihelkonnast  Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“  Tal on Tartus majamuuseum  Tema raamatutest on tehtud filme  Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust  Kirjanike liidu auliige

Kirjandus
Zetterberg-lk 555-571-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
16
docx

Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal

Eesti ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun