OP-kunst (0)

Sissejuhatus
Väljend OP- kunst tuleneb ingliskeelesetest sõnadest optical art, mis tähendavad optilist kunsti. Tegemist on abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuunaga, mis kasutab lihtsate kujundite kordusi ja värve, et tekitada vaatajais segadust ja silmapetteid. OP-kunstiga tutvumine aitab mõista silma töö põhimõtteid, tajuda lausa füüsiliselt, kuidas silm näeb. Lihtsate geomeetriliste kujundite, värvide või valguse ja varju abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Kunstiteos luuakse vaataja silmas. Mõnes mõttes põhineb see kunst nägemise trikkidel: kasutatakse perspektiivi ehk ruumilisuse reegleid ja värve, et edasi anda pette kujutlusi kolmemõõtmeliselt ruumist ning valguse ja varju vastandlikkusest.
pilt 1 Victor Vasarely

Ajalugu

OP-kunst tekkis 1960-ndatel. Selle kunstiliigi algatajateks olid BRIDGET RILEY ( 1931 -) ja VICTOR VASARELY (1908-1997).
Bridget’i maalid said rahvusvahelise tähelepanu osaliseks, kui ta 1965. aastal esines koos Victor’i ja teistega Moodsa Kunsti Muuseumis New Yorgis näitusel nimega „ reageeriv silm“. Üks Riley maalidest oli trükitud ja näituse kataloogi kaanele.
pilt 2 Bridget Riley - movement in squares

Bridget Riley

Bridget Riley sündis Norwoodis, Lõuna-Londonis 1931. Aastal 1939, kui puhkes sõda, asus Bridget koos oma õe, ema ja tädiga elama Cornwalli , eemal sõja ohtudest. Riley veetis palju tunde mängides kaljude ja ranna ümbruses, vaadates muutuvat valgust, värve ja pilvi. Hiljem on ta öelnud, et need varajased mälestused on mõjutanud kogu tema visuaal teadlikku elu.
Joonistamine ja maalimine said Bridget Riley`le oluliseks juba varajases nooruses. Ta õppis Cheltenham'i Tüdrukute Kolledžis, Londoni Goldsmiths Kolledžis ja hiljem Londoni Kuninglikus Kunstikolledžis. Keskendudes oma loomingus must-valgetele töödele, soovis ta leida oma stiili ja väljendada ennast omal moel.
1956. aastal nägi Bridget Riley Londonis Tate galeriis Ameerika abstraktse ekspressionismi näitust, mis oli esimene omalaadne näitus riigis. Antud näitus mõjutas tema loovat mõtlemist ja suunataju.
Riley töötas aastatel 1957-1958 õpetajana.
1960. aasta suvel külastas Bridget Riley galeriisid Itaalias ning vaimustus Itaalia futuristist maalikunstnike Boccioni ja Balla töödest.
Bridget Riley maalid said rahvusvahelise tähelepanu osaliseks, kui ta 1965. aastal esines koos Victor Vasarely ja teistega Moodsa Kunsti Muuseumis New Yorgis näitusel nimega "Reageeriv silm". Üks Riley maalidest oli trükitud ka näituse kataloogi kaanele.
"Reageeriv silm" oli suur publiku hit, aga osutus vähem populaarseks kriitikute hulgas, kes lükkasid tööd tagasi kui "silma trikid". Hoolimata kriitikutest, pidas Riley teise metsikult populaarse näituse sel ajal USAs, Richard Feigeni galeriis New Yorgis. Piletid müüdi välja juba esimesel päeval - märkimisväärne saavutus kunstnikult, kes oli veel kolmekümnendate alguses.
pilt 3 Bridget Riley - paus
Opkunst oli lahe ning Bridget Riley`st sai Suurbritannia kunstikuulsus number üks.
Aastal 1981 külastas Riley Egiptust ja oli lummatud värvide kasutamisest iidses Egiptuse kunstis. "Värv on puhtam ja säravam kui ükskõik mis värv, mida ma ennem kasutasin ." kirjutas ta.
Ta tundis, et oli leidnud värvi intensiivsuse ja valguse virvenduse, mida ta oli alati otsinud.
Must-valged maalid sõltusid stabiilsete elementide katkestustest. Alates 1967. aastast hakkas Riley üha enam kasutama värvi. Värvi taju on suhteline - iga värv mõjutab ja on mõjutatud tema kõrval asuvast värvist. Ta alustas kindlate vormide kasutamisest - lihtsad vertikaalsed sirged või lainelised jooned. Värvi rühmad mõjutavad ruumi nende vahel, tuues esile kiiresti mööduvaid vilksatusi teistes värvides ja seega illusiooni liikumisest . Paljudes töödes on Riley ühendanud värvide koos- ja vastasmõju ning põhimõtteliselt must-valgelt samuti töötavad efektid . Värvide koosmõju teooriate otsene mõju on ilmselt pärit Josef Albersi ja teiste Bauhausi kunstnike-teoreetikute teostest.
1970-ndate keskel hakkas Bridget kasutama oma töödes kurvilisi jooni. Nendel "kurvilistel" maalidel näeme tema laienenud arusaama värvi ja valguse suhetest. Riley kurvilised maalid kannavad enamasti poeetilisi ja muusikalisi pealkirju.
1980ndate keskel näeme, et Bridget Riley töö liigub järk-järgult puhta visuaalse tunde suunas, käsitledes vormi ja värvi kui "identiteedi põhimõtet" ( ultimate identities), kui asju iseenesest. Värv on korraldatud vastavalt seoste põhimõtetele ja kromaatilise koostoimele, kuid üha enam on ühendatud rütmi, ruumi ja sügavuse tähendus.
Riley hakkas lisama diagonaalseid "rombi" elemente, mis kasvavad vasakult paremale, mis lõikavad risti üle vertikaali, purustades pildi tasapinna. Värvi tasapinnad vahelduvad tõusude ja langustega.
1983. aastal tegi Riley seeria värvilisi seinamaale Royal Liverpool haigla jaoks. Riley kujundas interjööri kasutades siniseid, valgeid, roosasid ja kollaseid värvivööte, mille eesmärk oli mõjuda patsientidele lõõgastavalt. Ta oli edukas, interjööri imetleti palju ning vandalismi ja grafiti tegemist jäi haiglas vähemaks.
2003. aastal oli Bridget Riley näitus Tallinnas Rotermanni soolalaos. Näitus koosnes seekord tema siiditrükitehnikas graafilistest lehtedest.
Aastal 2007 oli Londonis Timothy Taylori galeriis näitusel viisteist maali, tehtud ajavahemikul 2005 ja 2006. Tema pildid olid muutunud; kujundid pildil olid voolavad , geomeetriliselt põimitud pehmemates värvides ornamendid - sinised, rohelised, violetsed ja kahvatud oranžid.
Nüüd oma hilistes 70-ndates jätkab Bridget Riley ikka tööd. Tema tööde näitusi peetakse üle kogu maailma - Sydney , Tokyo , New York , Zürich, London on vaid mõned linnad, kus tema töid on hiljuti näidatud. Bridget Riley on uuendaja oma valdkonnas, kes katsetab pidevalt uusi ideid. Sel põhjusel ei saa keegi teada, mida tulevik toob tema originaalses ja kordumatus kunstis, mis nõuab pingutust nii iseendalt kui ka neilt , kes seda vaatavad.
Bridget Riley töötab ateljees koos assistentidega, sest maalid on suuremõõtmelised ja vajavad suurt täpsust. Kõik tema tööd on maalitud käsitsi.
Oma mõtteid ja ideed sai Riley loodusest. Kunstnik kasutab oma töödes väga lihtsaid geomeetrilisi kujundeid ja jooni. Joon on üks esmaseid kujutamisvahendeid kunstis. Jooned kutsuvad esile liikumistunde, sest silm järgib joonte kulgu . Jooned võivad tõusta või langeda, kaugeneda, reastuda, moodustada rütme, koonduda ühisesse punkti, kulgeda ruumis paralleelselt või asetada üksteise suhtes korrapärastult.

OP-kunst helides ja looduses

Heli on vibratsioon. Helivõngetes näeme lineaarset liikumist – silm liigub piki joont. Kui jooned korduvad ruumis või pinnal, siis nad moodustavad joonte rütmi. Looduses esineb palju rütmilisust. Seda nim looduse rütmiks. Näiteks öö ja päeva vaheldumine , aastaaegade vaheldumine, samuti esineb rütm puude kasvuringides, tainede ehituses. Lainete laksumine, kõue mürin, lindude häälitsemine – häältel mida me kuuleme looduses on samuti oma rütm.
pilt 4 joon heli liikumisest
Bridget Riley eesmärgiks ei olnud kunagi silma petmine kui selline. Lapsena veetis ta kogu oma vaba aja vaadates looduses muutuvat valgust, värve ja pilvi. Riley varajased maalid uurivad maastikke, veepinda, vett. Valguse ja varju mäng ning looduse rütmid annavad ainet mõtlemiseks ja eneseväljenduseks. Riley jälgib mustreid ja kujundeid, mis tekivad veepinnal valguse käes, päikese sädeluses ja valguse ning varju kokkupuutel. Kunstnik ise on öelnud, et tema pilte peaks vaatama nii nagu vaatad metsa, mägesid ja merd .
pilt 5 sebra
Riley kasutab oma töödes lihtsaid kujundeid nagu ringid , ovaalid, jooned, kolmnurgad, triibud , täpid, mullid , kaared, spiraalid, ristkülikud, diagonaalid ja ruudud . Selleks, et kujundid hakkaksid elama, kunstnik väänab ja pöörab neid, venitab ja pingutab, paisutab ja ristab ning paneb nad omavahel suhtlema. Keeruline pind tekib lihtsate kujundite kordamisel ning Riley kasutab sellist võtet peaaegu kõikides oma töödes. Alati ei tähenda kordamine kujundi täpset kopeerimist. Element (nt joon, kujund, värv), mida korratakse, võib olla sarnane, väikeste erinevustega.
pilt 6 näidis pildist, mis on tehtud heli võnkumise kohta

Riley’i mõjutused moes ja igapäevaelus.

OP-kunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja reklaamikunsti.
Pärast suurt 1965. aasta OP-kunsti näitust „reageeriv silm“, vaimustusid inimesed sellest liikumisest. Selle tulemusena kasutati OP-kunsti kõikjal: trükis- ja telereklaamides, sisekujunduses, moe motiividena rõivastel ja sisustuskaupadel. Antud kunstistiilis kasutas isegi Mexico City 1968 olümpiamängude plakatil.
pilt 7 pilt moerõivastest 60'ndate lõpust.
OP-kunst jõudis ja Eestisse ning vaadates 1960.-70. aastate ajakirja „Kunst ja Kodu“ abil.
pilt 8 pilt tassidest Eestis 60.-70. aastatel
Ka tänapäeval võime Bridget Riley mõju kohata aeg-ajalt kõikjal: kongamustrites, vaateakendel ja raamatukujunduses, plakatitel, ruumikujunduses ning moes
pilt 9 kangas tänapäeval
1960-ndatel oli terve põlvkond lummatud nägemisest ning silmapette võimalustest. Op-stiili kasutati maailmas tõhusalt nii tekstiili kui ka tapeedi disainis. Interjöör (siseruumi kujundus) sai koheselt tänapäevase moodsa välimuse, kui seinale pandi geomeetrilise mustriga must-valge tapeet. Ruumikujunduses kasutati ka erinevaid värve, kuid must-valge lahendus tundus kõige lihtsam ja tõhusam valik väsinud ruumi elavdamiseks.
Bridget Riley tööde motiive võime näha nii kodutekstiili kangamustrites kui sisekujunduse detailidel. OP-kunst valitses kõikjal!
pilt 10 OP-kunsti stiilis tuba
Optilised mängud vallutasid 1960-ndatel paljud erialad, seal hulgas isegi kokanduse
pilt 11 ilus kook OP-kunstilise kattega
Pärast suurt 1965. aasta opkunsti näitust nimega “Reageeriv silm” (The Responsive Eye), hakkasid inimesed kummardama nägemist. Riley 1960. aastate optilised maalid olid väga populaarsed ning selle ajastu firmamärgiks. Peale sensatsioonilist näitust vallutasid optilised illusioonid ka moetööstuse. Riley geomeetrilisi motiive hakati kasutama rõivastel ja kangamustrites, iIma tegid täpid, triibud, lained, ringid, ruudud, kolmnurgad ja diagonaalid. Riley oli šokeeritud nähes oma tööde loata kasutamist kaubanduslikul eesmärgil.
Viimastel aastatel on kuuekümnendad uuesti moes ning musta-valge kombinatsioon on taas vallutanud rahvusvahelise moemaailma.
pilt 12 givencht 2010 a. kevad-suvi kolleksioon jalanõud
Opkunst ei ole kaugeltki surnud.
Eley Kishimoto on opkunsti stiilis leeki kasutanud viimastel aastatel kõikjal, alates autodest seljakottideni ja sealt veel edasi mootorratta kiivriteni.
pilt 13 tänapäevane tool
pilt 14 kruus ilusa OP-kunstilise mustriga
pilt 15 kiiver kuhu on peale kleebitud Optiline kunstiteos

Kasutatud kirjandus

http://piksel.ee/~sille/sissejuhatus.html
http://piksel.ee/~sille/bridget.html
http://piksel.ee/~sille/elu.html
http://piksel.ee/~sille/helid.html
http://piksel.ee/~sille/loodus.html
http://piksel.ee/~sille/ruum.html
http://piksel.ee/~sille/kook.html
http://piksel.ee/~sille/mood.html
12