Eesti Nõukogude okupatsiooni all 1944-1991 (0)

Õpilase nimi ja õppegurpp______________
Kontrolltöö rida B
(Eesti Nõukogude okupatsiooni all 1944-1991)
1.Eesti kultuurielu Nõukogude võimu aastail.
* Kuidas toimus valikuline kultuuripärandi hävitamine? Kuidas toimus nn tasalülitamine Too näiteid.
* Milline oli ideoloogiline surve - missugust liini kultuuris tuli jälgida? Too näiteid.
* Miks nõukogude valitsus selliseid abinõusid rakendas?
* Missugused olid Nõukogude kultuuripoliitika saavutused? Kas rahvuskultuur säilis või mitte? Too näiteid.
*Kuidas toimus venestamine?
*Millise hinnangu annad kultuurielu arengule Eestis nõukogude võimu ajal?_____________________
kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam , kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud (“ kuldsed kuuekümnendad”).
valitses loosung “kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik”
Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitatati, valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati
(alates 1954. aastast KGB), kelle üks oluline ülesanne oli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et juba eos tasalülitada kõikvõimalikud „nõukogudevastased” kavatsused ja ettevõtmised.
Rakendati sellised abinõud,et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliiikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda juba eos igasugune mõte vastupanust ja iseseisvuse taastamisest
Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum !), 1960. aastatel hakkas taastuma. Rahvakultuur (=isetegevus) oli peale sõda elav, hakkas tasapisi hääbuma, kui maale hakkas tungima linlik eluviis. Tähtis on, et laulupeod jätkusid.
1970. aastate lõpus algas venestuskampaania – vene keele osa suurendamine igal alal (eesti keele arvelt), eeskätt haridussüsteemis. Võeti suund kakskeelsusele.