Kuuekümnendad olid noorte aastakümme (0)

Kuuekümnendad olid noorte aastakümme, mil revolitsiooniliste muutustega elustiilis ja seksuaalses käitumises kaasnesid kaugeleulatuvad arengud muusikas, kunstis, moes ja meedias. Kuuekümnedad olid ajaloos märkimisväärne aeg, mil maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond ja suurem võrdsus. See oli protestimarsside ja aktsioonide ajastu. Toimusid rahumarsid aatomrelvade vastu.1960ndad nagu 1920ndadki olid erakordselt edukad , ning tolle aja ärahellitatud noorsool oli rohkem vaba aega ja raha kui ühelgi varasemal põlvkonnal. Hinnad olid suhtelised odavad tänu hiiglaslikele läbimüükidele ja tehnoloogia edusammudele.
Selle ajastu suurim mõjutaja oli muusika - ansambel The Beatles . John Lennon ütles, et andsambel The Beatles on populaarsem kui Jeesus Kristus, ning vastuseks sellele lavastasid Ameerika moraalijüngerid tseremoniaalseid plaatide põletamisi. Ansambel mõjutas tugevalt 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni.
Välimuse eest hoolitsemise käsiraamatutes seisneb 1960.aastatel toimunud oluline muutus selles, et kadusid kõik jäljed pingutustest ja moraalitsemisest. Selliste teoste kirjutajad asusid lihtsalt asja kallale, pidades iseenesestmõistetavaks, et naise puhul pole midagi loomulikumat ja mõistlikumat kui oma välimuse eest hoolitsemine.
1960ndad mõjusid pöördeliselt modellide kehakujule. Üleöö muutus nende silmatorkavalt elegantne ja kaheldamatult naiselik , varasemast küll pisut kõhnem figuur suurte pärani silmade ja vormitute jäsemetega kiitsaka ja pikakoivalise tüdruku omaks. Kuuekümnendate ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled. Eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist. Valik oli lõputu – alates pigmustast laineriga töödeldud silmakoopast kuni suurte nukusilmadeni ning hele-helepruunist huulepulgast aprikoosiroosade varjunditeni. Ripsmetušš oli algul suur uudis. Mustale värvile hakkasid lisanduma erinevad värvid. Siis hakati tutvustama ripsmepikendajaid, ja lõpuks, umbes aastal 1964 ilmusid valeripsmed.
Tõeline murrang moes oli mini. Kümnendi edenedes asendasid minit ja sadomasohhistlikke saapaid alt laienevad püksid. Kuna moes oli miniseelik , läks moodi ka jalgade meik . Müügile tuli terve komplekt ekstra jalgade jaoks, mis sisaldas õli, kreemi, puudrit ja ruuži põlvedele.
Moodsa arusaama järgi pidi naise juus olema terve, sirge, loomuliku olekuga , kergelt koolduv. Soeng ise oli ka üpris lihtne, võimalikult juukse loomulikku langemist järgiv. Päevaks kammiti juuksed peaaegu sirgeks, otsad vaid üles- või allapoole koolutatud. Moodne tukk lõigati kas ümara või terava joonega. Tukaks võeti küllalt palju juukseid, nii et see jäi tugev ja tihe. Valejuuste vaimustus saavutas 1960ndatel haripunkti – tüdrukud kandsid parukaid , et muuta oma isiksust. . Juuksevärvid olid ikka veel väga silmatorkavad ja neil olid nimed nagu Lausa virsik , Magus mesi , Õrnroosa. Pikad sirged juuksed olid väga populaarsed ka meeste seas.
Lühikest jõmpsikasoengut populariseeris kuulus modell Twiggy ( Lesley Lawson). Twiggy oli kahtlemata kümnendi nägu- Tema suured silmad ja õbluke figuur- sellest tema hüüdnimi-andsid modellindusele uue tüdruku-tänavalt-standardi ning lõid üleöö tollase nukukese-stiili.
1960ndate aastate juhtfiguure oli Vidal Sassoon. Ta oli juuksur , kes andis poisipeale täiesti uue joone. Ta kuulutas, et hea võib välja näha ka tunde kestva soengutegemiseta ja juukseid lakiga betoneerimata.