Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood (2)

3 HALB

SISUKORD
SISSEJUHATUS........................................................................................................................3
1. KUUEKÜMNENDATE MOOD...........................................................................................4
1.1. Riided kuuekümnendatel..........................................................................................4

Soengud kuuekümnendatel.......................................................................................4

Kosmeetika kuuekümnendatel.................................................................................5

Moeikoonid kuuekümnendatel.................................................................................6
2. SEITSMEKÜMNENDATE MOOD....................................................................................7

Riided seitsmekümnendatel......................................................................................7

Soengud seitsmekümnendatel..................................................................................8

Kosmeetika seitsmekümnendatel.............................................................................9
KOKKUVÕTE........................................................................................................................10
Joonis 1. Kuuekümnendate moeikoon ...........................................................................10
Joonis 2. Seitsmekümnendate moeikoon.......................................................................10
KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................11
2
SISSEJUHATUS
Moemaailmas on oluline eilne päev, kuna kõigest eelnevast on tulnud ka tänapäeva mood. Hoolimata sellest, et enamus originaalseid ideid on ammu enne meie sündi moodi tulnud, leiame me ikka tolle aja trende oma kappidest. Kuna enamik noori ei ole teadlikud, mis ja kes olid 60ndail- 70ndail moes, siis tahtsin selles töös näidata, et enne meie sündi olev mood on väga huvitav ja julge.
Siin töös tutvustan ma 60ndatel ja 70ndatel moes olevaid riideid , soenguid, kosmeetikat .
60ndate märksõnad: volditud seelikud, geomeetrilise lõikega soengud, värvilised golfikingad, mustad kõrge kaelusega sviitrid, Emilio Pucci eksootilised mustrid , minikleidid, moekad tennise -ja suusariided, kõhn ja sportlik figuur. (Ennuste 2008)
70ndate märksõnad: värvikad diskoriided, massiivsed platvormid, ulakad seelikud, värvitud ja pleegitatud juuksed, kohevad soengud, disko. (Ennuste 2008)
3
1. KUUEKÜMNENDATE MOOD
1960ndad olid noorte aastakümme, kui suurte muutustega elustiilis kaasnesid hämmastavad arengud muusikas, kunstis, moes ja meedias. Kuuekümnendad olid ajaloos märkimisväärne aeg, kuna maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond. Oli moeikoon Twiggy aeg ning ka teised teismelised esindasid radikaalseid moevoolusid. Sukkpüksid vahetusid retuuside vastu ning kontsad muutusid madalamaks ja mugavamaks. (Mulvey & Richards 1998)
1.1. Riided kuuekümnendatel
Tõeline murrang moes oli loomulikult mini. Variatsioonid sel teemal olid suured ning ulatusid elegantsetest kuni naeruväärseteni välja. Selle aja moele avaldasid suurt mõju kosmoselennud, moodsate materjalide kasutamist peeti kohutavalt tähtsaks. Kümnendi edenedes kujunes suureks eksperimendiks kosmoseajastu unisex-stiil ning moodi tulid alt laienevad püksid. 1960. aastate keskel alustati Itaalias moeetendustega. Hinnad olidsuhteliselt odavad, kuna kunstkangaid ja rõivaid oli võimalik toota odavalt. (Cosgrave 2002)
Aluspüksid muutusid väiksemaks. Lihtsate valgete asemel ilmusid nüüd värvikirevast ja mustriga nailonkangast püksikud. Bikiinide püksidmuutusid koguaeg väiksemaks. Sükkpükse valmistati alates 1960.aastast. Uued sukkpüksid ei saavutanud üleöö populaarsust ja paljud vaesed moeohvrid püüdsid kanda ka miniseelikuga sukki. (Mulvey &Richards 1998)
1960ndad mõjusid pöördeliselt modellide kehakujule. Üleöö muutus nende silmatorkavalt elegantne ja kaheldamatu naiselik, varasemast küll pisut kõhnem figuur suurte pärani silmade ja vormitute jäsemetega kiitsaka ja pikakoivalise tüdruku omaks. Modellide lapselikku süütust rõhutati saamatute, pea kummargil poosidega. (Mulvey &Richards 1998)
1.2. Soengud kuuekümnendatel
Valejuuste vaimustus saavutas 1960ndatel haripunkti – tüdrukud kandsid parukaid, et muuta oma isiksust. Juuksevärvid olid ikka veel väga silmatorkavad ja neil olid nimed nagu Lausa virsik , Magus mesi , Õrnroosa ja Frivoolne hirvepruun. (Mulvey &Richards 1998)
4
Šampoonid hakkasid muutuma – Flex oli esimene ravitoimega proteiinišampoon ja esimene heakskiidetud kõõmavastane šampoon. Twiggy( modell ) populariseeris lühikest jõmpsikasoengut. See sobis täiuslikult kaltsakliku Oliver Twisti stiiliga ja hapra kondiga tüdrukud nägid välja rabavad, isegi taevalikud. Teismelised tüdrukud armastasid lühikesi juukseid, ja kui mood Ameerikas levis, avaldas New York Times kuus pilti ja küsis, milline on poiss ja milline tüdruk, lisades omapoolse kommentaari. (Mulvey &Richards 1998)
Pikad sirged juuksed olid samavõrd populaarsed . Esimest korda võisid koolitüdrukud kanda samasuguseid soenguid kui modellid , lauljad ja moeinimesed. Tüdrukutel oli raha, et välja näha nagu staarid ja staarid tahtsid välja näha nagu tüdrukud, sest sealt tuli inspiratsioon. (Mulvey &Richards 1998)
1.3. Kosmeetika kuuekümnendatel
Kosmeetikatooted olid 1960. aastatel väga olulised. Ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled, eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvidekasutamist.Huulepulga värvideks olid aprikoos ja roosa , kandes nimesid nagu Rannavirsik, Svingiv roosa ja Väike puna-punane. Punane huulepulk pidi olema väga erk,kuid kontrastiks väga tumedale silmameigile eelistati tavaliselt kahvatuid huuli. 1960Ndatel tuli tagasi põsepuna, mis oli asendamatu näokuju vormimisel ja mida peeti erititähtsaks. (Mulvey &Richards 1998)
Ripsmetušš oli algul suur uudis, muutus üha meeletumaks ja raskemaks,ning mustale hakkasid lisanduma erinevad värvid. Hakati tootma valeripsmeid – kirjud, hõbedased ja kuldsed . 60Ndate lõpul võis neid pika riba otsast lõigata ja need võisid olla valmistatud fooliumist ning litrikestest. Kuna nad olid lau külge kleebitud, tekkis kõikvõimalikke naljakaid olukordi - kukkusid need salatisse või tekitasid kandjal silmapilgutamise ataki. (Mulvey &Richards 1998)
Meigisari Cover Girl esindas uut, noort glamuuri, puhast ja värsket. Inglismaal avaldasid suurt mõju Cutex ning Mary Quant , kes tutvustas oma ebatavalist veidrate nimedega värvigrammat, mis muutus iga hetkega üha pöörasemaks. Kreempuudrid nimega Starkers ja Face Shapers pidid tegema „kõike vajalikku näo kujundamiseks“. Tema kahevärviline huulepulk nimega
5
Skitso ja küünelakk PVC White olid omal ajal lausa kohustuslikud.Estee Lauder tegi terve komplekti ekstra jalgade jaoks, mis sisaldas õli, kreem, puudrit ja
ruuši põlvedele. Teised firmad polnud nii põhjalikud, esialgsed kehameigid kippusid kuni 1990ndateni minema kuivadel piirkondadel nagu jalad ja põlved oranžiks ja tumedaks.(Mulvey & Richards 1998)
1.4. Moeikoonid kuuekümnendatel
Mary Quant andis uue näo mitte ainult tervele Briti maale, vaid ka moeinimestele endile. Võltsripsmed ja hullumeelselt helkivad meigitoonid olid 1960ndate imago , kuid tema kasutas neid esimesena. Quanti rõivastes polnud mingit erilist stiili – ainult mini ja saapad , kuid oma suurte hirvesilmade, sümmeetrilise suu, värvitud küünte ja Vidal Sassooni soenguga oli ta 1960ndate Londoni moe tõeline kehastus. (Mulvey & Richards 1998)
Emilip Pucci oli itaalia aristokraat, kes alsutas sprodivrõivaste disainiga Ameerikas, kavandas dekoratiivseid keskaegsetest vapilippudest inspireeritud mustriga rõivaid. Kõik tema rõivad olid signeeritud kui kunstiteosed ja on praegu kollektsionääride seas kõrges hinnas . (Mulvey & Richards 1998)
Paco Rabanne kasutas plastikut ja metalli ning kombineeris erinevaid tekstuure. (Mulvey & Richards 1998)
Andre Courreges oli 1960ndate keskpaiga tippdisainer. Tema rõivad olid sootud univormdi eluks kosmoses, ebatavaliste materjalide kasutamises kajastus tema ehitusinseneri taust. (Mulvey & Richards 1998)
Pierre Cardin, intellektuaal ja erudiit, oli õppinud arhitektuuri, töötas Paquini, Schiaparelli ja Diori juures, enne kui avas oma moemaja . Ta armastas unisex-moe ideed ning oli esimene moelooja, kes hakkas tõsiselt tegelema litsentside müügiga. (Mulvey & Richards 1998)
6
2. SEITSMEKÜMNENDATE MOOD
Seitsmekümnendaid nimetatakse sageli dekdentsi kümnendiks, kuid vaatamata glami ja pungi veidrustele oli see aeg, mil naised tegelikult esimest korda leidsid oma koha ühiskonnas. 70Ndad olid ebakindlad ja küünilised. 1970Ndate on saanud halva maitse sümboliks, sest nad sünnitasid trende, mis murdlainete kombel saabusid selleks, et kohe kaduda. (Cosgrave 2002)
2.1. Riided seitsmekümnendatel
1970ndad jäävad alatiseks meelde platvormkingade poolest. Neid ilmus sadades versioonide – alates lahtise ninaga kingadest, mida kanti retrostiilis sitskleitide juures, kuni popstaaride enneolematult naeruväärsete sillerdavate kiiltallal kobakateni. Sädelevad või triibuliste nahkaplikatsioonidega, tõid nad saabast, sandaalide või koletute Bay City Rollersite nöörsaabaste näol kogu glamrokimuusika huumori üle moemaailma. (Cosgrave 2002)
Halston, Gucci , Fiorucci... diskostiil tuli kümnendi lõpuosas, Studio 54 piltidega Bianca Jggerist ja Jerry Hallist Haltstoni liibuvates peenikeste õlapaeltega kleitides, tillukeste käekotikeste ja kaelavõruga. Disko lemmikuteks aga olid ka atlass-siidist bokseršortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leotardid, tibatillukesed looriga Hollywoody kübarad, ning nahkpüksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. (Cosgrave 2002)
PUNK oli üks tähtsamaid sündmusi 1970ndate moes. 1977. aastal tegi Derek Jarman filmi Juubel , milles kujutati Inglismmad kuninganna Elizabeth I silmade läbi, kes käis läbi Londoni linnatänavate koos rahulolematu nooruki, töötu ja õnnetu heidikuga. Kobakate saabste, kettide ja neetide nahkjakkide juurde käisid ainsa võimaliku soenguvariandina hullumeelsetes värvides sarvedeks, piikideks või mohikaanlase peaehteks kujundatud juuksed. Kehaosade augustamine ja haaknõelad andsis imagole viimase lihvi.Pungi mõju jõudis mitte ainult uue laine tänavamoodi, vaid ka disaineriteni nagu Zandra Rhodes 1970ndatel ja hiljem Jean-Paul Gaultier. (Mulvey & Richards 1998)
TEKSAD – disainertiteksad sündisid 70ndatel, kuiGloria Vanferbilt, Fiorucci ja Calvein Klein tõid välja erineva lõike ja värviga püksid, mis mõnda aega olid populaarsemad traditsioonilistest markidest. (Mulvey & Richards 1998)
7
2.2. Soengud seitsmekümnendatel
1970ndate soengud olid niisama uuenduslikud kui kosmeetika ning tõid kkasa valiku stiile ja tehnikaid.Püsilokid olid taas moes ja ülimaks saavutuseks oli geomeetriline lõige kombineeritult tihedate lokkidega. Ilmusid müügile šampoonid, balsamid ja pestavad värvid väikestes pakikesteks. Vahvlilokid olid 70ndate juustemoes püsinähtus, sest need sobisid täiuslikult maalitud šifoonist õmmeldud õhuliste prerafaeliitlike rõivastega mis olid ühenduslüliks hipi-ja kõrgmoe vahel. Ka peenikesed patsid olid moes. (Mulvey &Richards 1998)
Juustele oli värvikas kümnend, popid olid punakad toonid, eelkõige erksad , väga kuntslikud värvid. Sel kümnendil ilmus jälle triibutamine, enamasti küll pleegitamine , ning soegn nägi välja,nagu oleks kristallsuhkrune kamm läbi juuste tõmmatud, mulje oli täiesti erinev hilisemast, kui kasutusele võeti fooliumja värvid. (Mulvey &Richards 1998)
Kihilised soengud erineva pikkusega salkudestm, mis olid laialt levinud 70ndatel, nägid välja, nagu oleks ühendatud kaks soengut: pealmine juustekiht lühike ja alumised pikad, hiljem venitati neid äärmuslikuks „metsinimese“ frisuuriks. Tohtu suured ja kõrged soengud mesilassülemi-sarnased soengud olid popid 60ndate ja 70ndate vahetusel ning nõudsid föönitamist ja tupeerimist. Pikad sirged keskelt lahku kammitud soengud oli küll moes, kuid pikk kohev soeng muutus märgatavalt rafineeritumaks kohe, kui Roxy Music tuli välja oma uue albumi glamuurse kaanekujundusega. (Mulvey &Richards 1998)
Peakatetest olid populaarsed sallid, liibuvad mütsid ja turbanid, varieerudes mustlasrätikust nende alt väljaturritavate juuksepahmakate ja hiigelsuurte tilpnevate kõrvarõngastega kuni siidturbaniteni, mis olid mõeldud kandmiseks ujumiskostüümiga. (Mulvey &Richards 1998)
8
2.3. Kosmeetika seitsmekümnendatel
Meik oli tavaliselt loomulik, aga sagedamini siiski väga värvikas tugevasti rõhutatud näojoonte ja väga peenikeste kulmudega. Värvid olid dramaatilised, huuled tulipunased või tumedad , peaaegu mustad. Silmade meikimiseks kasutati uusi pliiatseid ja terve silmakoobas toonitati lauvärviga. California look oli teine kõige levinum imago. Hõõguv päevitunud nahk ja eredad huuled või karjäärinaisele värvitu huuleläige ja küünelakk. Diskovaimustus tõi valiku sillerdavais värve ja efekte – Mdeleine Mono New Yprgis pakkus välja värvipaleti nimetusega Arabian Lights, kus olid dramaatilised juveelisarnased pigmentvärvid spetsiaalsete pimeduses sillerdavate litrikestega. (Mulvey & Richards 1998)
Küünelakki tehti peaaegu igas värvitoonis alates tumedatest dramaatilistest värvidest sädelevateni ja fluorestseerivatest kuni väga populaarsete pärlmutterläikega kahvaturoosade nind aprikoositoonideni. Pikad küüned olid väga hinnatud, eriti Ameerikas, kus värvitud võltsküüned olid kõikjal müügil – koos spetsiaalste pisikeste kleepsudega. (Mulvey & Richards 1998)
Loomakatsetused tõusid üha teravamaks kõneaineks, kompanii Beauty Withput Cruetly (Ilu ilma julmuseta) sai tohtu avaliku tähelepanu osaliseks . Kuigi nad levitasid oma tooteid peamiselt tervisepoodide kaudu, leidsid nad ustava järgijaskonna. Kasvas surve suurematele kompaniidele, et need oma meetodid üle vaataks. (Mulvey & Richards 1998)
1970ndate tipplõhnaõli oli Charlie . Charlie'l oli tõeline karakter ja seda esitleti noorte naiste elustiiili osana . See oli androgüünne, rahvusvaheline, nautlev lõhn, mis pidi kehastama uue naise filosoofiat, kes luges Cosmopolitan'i ja teadis, mida tahab. (Mulvey & Richards 1998)
9
KOKKUVÕTE
Alles 1960ndatel toimus murrang, kui moemaailma hakkasid juhtima hoopis noored. Oli moeikoon Twiggy aeg ning ka teised teismelised esindasid radikaalseid moevoolusid. Sellel kümnendil sai alguse ka miniseeliku võidukäik. Kuni 1966. aastani ei leidunud palju inimesi, kes oleksid nõus olnud niivõrd napi riideeseme sisse pugema , kuid aasta hiljem sai lühikesest seelikust lausa hitt. Sukkpüksid vahetusid retuuside vastu ning kontsad muutusid madalamaks ja mugavamaks. (Ennuste 2008)
Algas diskoajastu, mis moodi üha rohkem mõjutas. Moodi tulid kerged riided, kõrged platvormkingad ja maikad. Inimestel oli võimalik rohkem reisida ja võõraste kultuuridega tutvuda, seega võib moest leida ka etnilisi nüansse. Noorte seas hakkas levima uus vool – punk. Punk oli julge, jõuline ja teistsugune, väljendus lisaks riietele ka soengutes! Juustele olid 70ndad väga kurnavad, sest moodi tuli pleegitamine, värvimine ning soengute seadmine kemikaalide abil. (Ennuste 2008)
Joonis 1. 1960Ndate moeikoon Twiggy Joonis 2. 1970Ndate moeikoon Farrah Facett
http://buduaar.ee/Article/article/4528 http://buduaar.ee/files/Upload/Articles//70ndad.jpg
10
KASUTATUD KIRJANDUS
Cosgrave, B. (2002). Rõivas ja mood. Varrak . London, Hamlyn
Ennuste, L. (2008). Ajamasinal moemaailmas. URL= http://buduaar.ee/Article/article/4528 23. veebruar 2011.
Mulvey, K. & Richards, M. (1998). Meie sajandi iluideaalid. Ootopus Publishing, Group Limited poot. London E114JD. Lk 136-169.
11

.ODT Laadi alla originaalfail 11 lk · .odt · 75 allalaadimist

Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood #1

Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood #2

Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood #3

Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood #4

Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood #5

Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood #6

Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood #7

Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood #8

Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood #9

Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood #10

Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

75 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

grisel Õppematerjali autor

Referaat - kuuekümnendate ja seitsmekümnendate mood(riided, soengu, meik jms)

mood riided soengud moeikoonid

Kasutatud allikad

https://buduaar.ee/Article/article/4528

Sarnased õppematerjalid

docx

LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990

palgad olid madalad ning kellele juhtivad töökohad jäid peaaegu kättesaamatuks. Naised töötasid vabrikutes, kauplustes ja kontorites ning pidid leidma rõiva, mis oleks samaaegselt ilus, mugav ja väljaskäimiseks piisavalt sikk. Moodi tulid särkpluuskleidid, kampsunid, põlvini ulatuvad volditud seelikud, bürookostüüm ning mehelikkus. Enimkasutatud kangas oli siid ning põhivärvideks said hall, beez ning valge. Kahanes ka kleidi alumise ääre pikkus 6 (vt joonis 5). Joonis 5. Mood 1920. aasta tänaval Allikas: http://www.gorodmod.com/1920s-womens-fashion/ (15.05.17) 5 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 6 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluiseaalid. Tallinn: Varrak 7 Vabalt langeval särkkleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht. Esmakordselt ajaloos paljastati naiste jalad

moetööstus

docx

NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS

................................................................................50 LISAD..........................................................................................................................53 Lisa 1. Klientide küsitlusleht........................................................................................54 SISSEJUHATUS Inimese välimust on hinnatud läbi aegade erinevalt. Väljanägemise aluseks on erinevatel ajastustutel kehtivad moraalinormid, väärtushinnangud, mood, maitse ja kired. Iluideaali kehastuseks on olnud alati naine. Antud uurimistöö teemaks on naiskliendi tarbimisharjumuste muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias. Uurimisobjekt on: Eesti naiste ostuharjumused, eelistused ja sagedus ilutoodete ja teenuste tarbimisel. Võrreldes 20. sajandiga analüüsitakse lõputöö käigus rõivastumisstiili, jumestusharjumuste ning soengute trende Tänapäevase käsitluste kohaselt ei tähenda tarbimine pelgalt praktiliste vajaduste

Kaubandus ökonoomika

docx

Jumestamine

sest taastumine võtab aega ning on ka valurikas. Enesekindlus on edukuse võti ja selle tõstmisele aitab ilus jumestus palju kaasa. KASUTATUD ALLIKAD Kirjandus · SANGLA, R. Jumestamisest, Tallinn: Raamatutrükikoda, 2005. · MULVEY, K.,RICHARDS, M. Meie sajandi iluideaalid, Tallinn: Varrak, 2000. · ECO, U. Ilu ajalugu, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006 Veebiviited · Iluguru ajalooBlog, 2009. 1980-1990 mood ja soengud. [Online]Kättesaadav:http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1980- 1990-mood-ja-soengud/[14.10.2011]. · Jannes Vintage, 2009. FashionIcons. [Online] Kättesaadav:http://www.jannesvintage.com/acatalog/fashion- icons.html[13.10.2011]. · Naisteleht, 2006. Muinas-Egiptuse kaunitaride iluretseptid. [Online] Kättesaadav:http://www.naisteleht.ee/node/1349[14.10.2011].

Jumestamine

rtf

Moeleksikon

Moeleksikon Kärt Reedi 9b 2009 1950ndad - Glamuuriajastu See oli aeg, kui juba 18-aastased tüdrukud lõid end üles, et näha välja nagu oma ema. Moes toimusid võrreldes sõjaajaga dramaatilised muutused. Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning stiletod

Käsitöö

docx

Rõivastus aastatel 1960-1969

Tohutu suured õlad rõhutasid puusade kitsust, seelik oli lühike ja liibuv, sageli stretch-kangast. Selline peen ja sikk kostüüm oli universaalne rõivastus ning populaarsem isegi väikesest mustast kleidist. Seda kanti kontoris, laulatusel ja isegi kohtamisel. Valentino- tegi ülimalt naiseliku napi väikese kostüümi; tema kostüümid, kokteilikleidid ja kleidid on kuidagi elegantsemad, seksikamad ja napimad kui teistel. Ameerika moed pakkusid nappi joont. Briti mood oli detailidesse uppunud ja peaaegu viktoriaanlik, mõjus ülepakutuna. Chaneli kostüüm nautis taassündi, seda kandsid kõik. Giorsio Armani oli üks esimesi tõeliselt kalleid disainereid, tema loomingul oli peakollektsioonide iseloomulik lõige ja lihtsus, mida täiendasid huvitavad etnilised detailid. Briti mood jõudis taas tunnustuse tippu. Marearet Howell tegi traditsioonilisi mehelikke rõivaid mingi kiiksuga, näiteks

Moeajalugu

doc

Referaat ''1970ndate mood''

Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 1970-ndate mood.............................................................................................................2 Glam-rock stiil.................................................................................................................4 Punk.................................................................................................................................6 Disko..................................................................................................................

Kultuuriajalugu

docx

Maailma mood 1960-ndatel

Maailma mood 1960-ndatel Sissejuhatus Valisin teemaks 60-ndate aastate moe, kuna olen huvitatud moest ja selle ajaloost. Tahtsin kirjutada just 60-ndatest, sest tol ajal oli supermodelliks üks minu lemmikutest- Twiggy. Töö käigus lootsin saada rohkem teadmisi selle perioodi moe ja moe ikoonide kohta. Joonis 1 (http://www.last.fm/music/Twiggy) Joonis 2 (http://blog.stylesight.com/vintage/famous-frocks-diy-iconic-dresses/attachment/twiggy- mod-shift-dress-128) 1. Naiste mood 1.1. Kleidid Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik, nt. "Lilly" kleidid- kergesti pestavast trükimustrilisest puuvillasest ja go-go-seelikud. 1964. aastal tutvustas disainer Mary Quant maailmale miniseelikut, mis võttis üle terve tollase ajastu. Moodi tulid pitsist kraedega velvetist minikleidid samasuguste käistega ning laiad telk-kleidid. Seelikud muutusid järjest lühemaks kuni lõpuks tekkisid vaid reiteni ulatuvad mikro-minid seelikud

Moe ajalugu

docx

REFERAAT STIILIÕPETUSES

REFERAAT 60ndate mood TALLINN 2013 Kuuekümnendad oli aeg, mil sündisid unustamatud moevoolud. Mood oli vabameelne ja ulatus aastakümne jooksul miniseelikust maksipikkuseni. Moes andsid tooni Biitlid ja hipiliikumine. Kui The Beatles'i esimene lavakostüüm koosnes paipoisisoengutest ja korralikest ülikondadest, siis peagi asi muutus. Biitlid lasid endale lõigata soengu, mida kutsuti moptop-soenguks. See meenutas kausi järgi lõigatud, mahakammitud siledat talupojasoengut ja leidis matkimist kõikjal üle maailma.

Karjäärinõustamine

Rohkem sarnaseid