Kahekümne sajandi moemuutused (0)

5 VÄGA HEA

Tallinna Laagna Gümnaasium
Eesnimi
Kahekümne sajandi moemuutused
Uurimustöö
Tallinn 2011
Sisukord
Sisukord
Sissejuhatus
1. Ajalooline taust

Naiste võrdõigluslikkus

Moeloojad
2. Kahekümne sajandi algaastate mood
2.1 Coco Chaneli moemaja
2.2 Modernne rõivastumisstiil
2.3 Kaheksakümnendate liikumapanevad jõud
3. Megabrändid
3.1 Rõivad aktiivsetele ja tegusatele
Sissejuhatus
Valisin teema Kahekumne sajandi moemuutused, kuna mind on alati huvitanud mood. Mood tutvustab põnevaid inimesi ja trende, näitab, mis toimub catwalkidel ja kulisside taga.
Selle töö käigus uurin moemaailma säravamaid tähti, moe ajalugu ja põnevaid persoone välismaalt, kes tõid meie ellu uusi trende ja stiile.
Mood ei sündinud sugugi mitte siis, kui esimene inimloom endale loomanaha ümber võttis.Inimesed katsid end algul sellepärast, et neil oli kas liiga külm või liiga kuum.
Võttis kaua aega, enne kui inimestel tekkis piisavalt rikkust ja jõudeaega, et seda endaehtimise peale kulutada. Moeajaloolased väidavad, et mood nii nagu meie sellest aru saame, tekkis 13. sajandi paiku. Umbes sel ajal kujunes välja jõukas keskklass , kellele meeldis oma rikkust riietega näidata.
Kogusin materjale erinevate moeajakirjandustest ja raamatutest ,mis rääkisid moest ja selle tekkest. Vaatasin telesaateid ja külastasin paar moeüritust , mis andsid mulle põhjaliku ülevaate minu uurimustööst.
Ajalooline taust
20.sajandit peetakse kasvava liinustamise sajandiks . Samuti oli see ka tragöödiate ja katastroofide sajand. See algas juba Esimese maailmasõjast , mis tõi kaasa iga uus aastakümme mõne katastroofi , konflikti või sõja. Me liikusime tragöödiate ja hävitustöö kannus , kuid samas edenes elu maakeral kiires tempos tänu tehnikauuemdustele ja mõtteviisi muutusele.
Võtmesõnaks sai tehnoloogia . Uuendus järgnes teisele – kino , televiisor , video , arvuti , internet , lennuk. Kõik see aitas inimeste liikumist , teabevahetust ja laiendas mõtlemist ning tegi võimalikuks pideva kultuurivahetuse maailma erinevates paikades. Samuti sai inglise keelest rahvusvaheline keel, mis on käibel teaduses , kaubanduses, diplomaatias ja popkultuuris.
Naiste võrdõigluslikkus
20.sajandi üheks suuremaks saavutuseks võib lugeda, et naised on meestega peaaegu võrdsed.
Üks naisliikumis juhiks oli Emmeline Pakhurts Inglismaal, kes sai 19. sajandi lõpus naisühenduse juhiks.Ta julgustas naisi meeste töid tegema, et mehed saaksid sõtta minna.
Naisliikujaid oli mittu ja erinevates riikides kõikide nende eesmärk oli naiste võrdõiguslikkuse sõltumatu kajastamine.
I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid seelikuid. Sõjatandrilt koju saabunud meestele oli üllatuseks naiste põlvini ulatuvad kleidid . Sel ajal kujunenud uued, rõivastuse ilu ja otstarbekust puudutavad ettekujutused on jäänud püsima pikaks ajaks.
Samuti kandsid sel ajal peaaegu kõik mehed kalifeepükse ja kedrisid või nahast säärekaitseid. Sellises riietuses mindi isegi õhtusöökidele ja teatrisse.
Esimene maailmasõda viis ellu Chaneli ideed – lihtsusest sai moe tuum. Paljusid spordirõivaid nagu näiteks sviitreid ja lühikesi seelikuid hakati kandma iga päev. Pärast sõda püüdsid paljud minna tagasi endiste aegade juurde kuid oli juba liiga hilja . 1960.aastal väljendasid naised oma sotsiaalset vabanemist rõivastusega .
Moeloojad
20. sajandi disainerid pole enam lihtsalt disainerid vaid rahvusvaheliselt tuntud nimed ,mis ühendavad endas andeka disaineri , hea vaistuga ärimehe ja särava isiksuse. Moodi tuli vabalt langev särkkleit. Tüüpilisel kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Alastuse aimdust suurendasid veelgi läbipaistvate kangaste kasutamine ning napid kaunistused. See oli selleks, et rõhutada läbipaistvaid materjale ja püüda valgust, kasutati pärltikandit, mis strateegilistesse kohtadesse asetatuna vihjas tualeti pikantsele iseloomule . Lihtne napp siluett domineeris terve kümnendi.
Kunstsiid oli tõeline uudis ja kättesaadav materjal kõigile.
Sellest hetkest alates oli rõhk noorusel ja sportlikul, poisilikul heal väljanägemisel.
Selle kümnendi moeikooniks loen Marlene Dietrich `I, kes sündis 27. detsembril 1901.
Kui tänapäeva kuulsused kasutavad välimuse kujundamisel stilisti abi, siis Marlene lõi oma riietusstiili 100% ise. Marlene oli esimene naine, kes võttis üle meeste garderoobi, mõjudes selles naiselikumalt, kui teine õrnema soo esindaja kleiti kandes. Võttis aega, kuni teised naised julgesid temast eeskuju võtta ja massiliselt pükse kandma hakata. Ka kandis ta tviidmantlit, mis on nüüdseks saavutanud naise garderoobis asendamatu koha.
Nancy Cunard oli stiiliguru, kelle järgi moekas seltskond võttis džässist ja afroameerika kultuurist inspireeritud trende. Ta lõi stiili, mis kestis üha edasi ja on endiselt päevakorrral sajandi lõpul.
Sel kümnendil hakkasid naised lõpuks mõistma, et ilu pole mitte niivõrd kohustus, kuivõrd oma isiksuse ja hea enesetunde väljendaja.
Tuntuimad moemajad Chanel , Dior, Yves Saint Laurent , Ralph Lauren , Calvin Klein , Versace ja Miuccia Prada tootsid ja toodavad tänapäevani kõike rõivastusest kuni lõhnadeni.
Ma tahan rääkida just nendest moekunstnikutest, kes jätsid oma moe loomingu arengusee sügava jälje.
Sobivaks määratluseks võib pidada lahkunud Gianni Versace`it käsitlevas üllitises „Versace signatures“ avaldatud Omar Calabese mõtte, et tõelise disaineri – või tema sõnade järgi suurstilisti – tunne ära oskusest jääda iseendaks isegi pidevalt muutuvas moemaailmas
20.sajandi algaastate mood
20 sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga.
Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine.
1900 aastate alguses oli S- figuur populaarsuse tipul , 1908 tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale.
Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. Poret sõnade järgi nägi korsetiga naine välja nagu koormavedaja. Poiret 1904 .aastal juba oma nime all loodud rõivasiluett oli lihtne ja sirge. Kuna korsett oleks kõik ära rikkunud , valis Poiret rinnahoidja . Kleidi seelikuosa lühendas ta pärast põhjalikku kaalumist pahkkluuni . 1911. aasta moeuudiseks oli puusa kohal kottis, põlvest pahkluuni aga väga kitsas seelik ning põlvpüksid ehk külotid, mis mõlemad said publikult nii kiitust kui laitust. Poiret tõi välja ka veidi meheliku joonega tänavaseeliku, millele ta pani nimeks trotteur, mis tõlkes tähendab nii traavlit kui kõndiat. Poiret adus ka lõhnades peituvat potensiaali. 1910 .aastal tõi ta turule parfüümi Roisine , hakates esimesena prantsuse disainerina looma lõhnu, mis peegeldusid disaineri isikut ja loomingut. Tänapäeval järgnevad seda meetidit kõik moe suurnimed.
Madeleine Vionnet (1876 – 1975) on siiani legendaarne. Tema kangakäsitlus ja sobitamine kleidi arhitektoonikaga oli omas ajas uudne.
Asjatundjate silmis on tema nimi siiani legendaarne. Vionnet saavutuseks oli uutmoodi ümberkäimine kangaga.
Vionnet ei leiutanud diagonaallõiget, kuid arendas selle täiuseni ja sobitas kleidi arhitektoonikaga.
Ise on ta öelnud : “Kui üks naine naeratab, siis peab tema kleit naeratama koos temaga.”
Kuid see naeratavas kleidis naine ei olnud tema ise. Madeleine Vionnet ise sobis vähe stiilieeskujuks oma klientidele. Vionnet rõivaste omapäraks oli ka seni naistepesu juures kasutatud elemendid, nagu nöörevoldid, vahvelkrooked ja rull kandid . Ta tõi moodi ka kapuutsi ning kuklakinnisega paljaste õlgadega kleidi.
Coco Chaneli moemaja
Gabrielle ehk Coco Chanel oli oma loomingu elavaks reklaamiks . Kui Vionnet nägi vaeva lõike loomisega , siis Chanel arendas omemasolevat. Tema põhimõtteks oli total look, mida kasutatakse laialt veel tänapäevalgi. Oluline pole mitte niivõrd üksikud rõivaesemed kui nende omavaheline sobivus ja kandisviis. Tänu moodsa filosoofia otsingul , elegantne lihtsus ja võime ühendada meeste ja naiste riided ühes kapis, Coco sai silmapaistvamaks kujundajaks kahekümnendal sajandil.
Chanel lõi täiesti uue moe, mis oli mugav, sundimatu ja samas väga shikk ning millest on ammutanud inspiratsiooni suurnimed Yves Saint Laurent, Franco Maschino ja Chistian Lacroix.
Chanel suri 1917. aastal, aasta pärast parfüümi No 19 turuletoomist. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Järgmised 10 aastat möödusid rabelemises firma pääsmise nimel. Chanel omanikuks oli olnud Wertheimeri te suguvõsa juba 1924. aastast, kui Pierre Wertheimer oli rahastanud Parfums Chaneli loomist. Nüüd asus tema pojapoeg Alain Wertheimer firmat moderniseerima, muutes ta moefirmast ülemaailseks kaubamärgiks.
Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks.
Modernne rõivastumisstiil
20. sajandil jäi Saint Laurent`i moemaja edukuse poolest maha vaid Chanelist. Kui aga pensionile jäänud YSLi järeltulija Albert Elbaz tuli 1999. aasta märtsis välja oma valmisriiete debüütkollektsiooniga, kuulutas mõjukas moetoimetaja Menkes just Yves Saint Laurent`i modernse rõivastumisstiili loojaks ning kinnitas, et YSLi revolutsiooniliselt sootud päevased pükskostüümid ja õhtuülikonnad kuuluvad täiesti uude ajastusse, kus naised on endale meeste maailmas koha kätte võidelnud.
Nagu kunagi Chanel, tuli Yves Saint Laurent koos oma äripartneriga välja mitmete moeuuendustega. Talle kuuluvad nn „väike tüdruk“, A-siluett ja läbipaistvad pluusid . Seelikute valik ulatub keeruka lõikega pikkadest äärmuslikult lühikesteni. Ühe äripartneri sõnul andis Chanel naistele vabaduse, YSL aga uue võimu, vähendades erinevusi naiste ja meeste rõivastuse vahel.
Yves Saint Laurent`i nimi seostub 20. sajandi moe kõikide oluliste pöördepunktidega: 1965. aastal Mondriani kuulus särkkleitide, safari- ja hipistiil, neljakümnendate seeliku pikkus ja musta värvi põhikarderoob, mida mitmekesistasid erinevat värvi riideesemed. Seitsmekümnendate looming – loomamustriga kangad , topless ja backlness, läbipaistvad kangad, shikk jalgratturistiil ning vene balletist inspireeritud kolleksioon, mille talupojasärke müüdi kogu maailmas lugematul arvul.
Saint Laurent`i impeerium toodab peale rõivaste ka aksessuaare, voodi- ja lauapesu, parfüüme ja kosmeetikat.
Kaheksakümnendate liikumapanev jõud
Milano oli Giorgio Armani , Gianni Versace, Missioni, Franco Moschino ja Valentino kuulsate nimede toel jõudnud Itaalia moepealinna seisusse. Giorgio Armani mõnevõrra madalama hinnaga moeseeria Emporio (1981) osutus teerajaks uuele diffusion - suunale, mida on jäljendanud loendamatu disainerid kogu maailmas. Vivienne Westwood ja Katharine Hamnett olid endale kindlustanud Londoni esidisainerite positsiooni, New Yorgis aga tegid edukat karjääri Ralph Lauren, Calvin Klein ja Donna Karan. Laurenist oli saanud inglise aristokraatliku ja ameerika preppy- stiilide kokkusegamisega miljardär. Klein rõhus seksikusele, müües meela joonega valmisrõivaid, väljakutsuvaid disaineriteksaseid, joovastavaid parfüüme ja leidliku disainiga puuvillast aluspesu . Donna Karanist sai suurepärane , ennast maaemana reklaamiv disainer , kelle väljapaistvaimaks ideeks oli „the body “ - rõivas , mida ta ka ise kandis ning sobis ühtviisi hästi nii päevasel kui õhtusel ajal. Karani eesmärgiks oli vabastada naine pigistavatest riietest ja pakkuda talle mugavaid, shikke rõivaesemeid.
Megabrändid
1990.aastal muutus konkurents nii võimsaks, et kaubamärgi sisu polnud enam nii oluline kui megabrändi väline imago . Sajandi alguses tähendas moeetendus luksuslikku teeõhtut, kus modellid näitasid daamidele uuemat moodi. Sajandi keskpaiku oli peaaegu igal disaineril juba olemas esitlusruum. Tippdisainerite tänased esitlusruumid on ennenägematult uhked . Selle tõestused on Versace`i Milano ateljee pleksiklaasist poodium. Samuti Giorgio Armani privaatne esitlussaal, mis asub Milano südames oleva palee all tekitab pealtnägijate sõnul mulje viibimisest Jaapani no-teatris.
1999. aastal Alexander McQueen esitas kevadsuvise kollektsiooni, mis oli esitatud omapärases stiilis. See erines sellest, et modellid ei kõndinud defilees vaid modell seisis keset suurt lava, tema all keerles ring ja kahelt poolt värvipritsmed värvisin tema kleiti.
Nagu eelnevalt ma olen rääkinud moedisainerite töö ei piirdu rõivaste ja aksessuaaridega, vaid haarab ka muud. Armani, Joseph, Alberta Ferretti, Donna Karan ja Ralph Lauren on restorani omanikud . 1980. aastail Ralph Lauren hakkas esimesena valmistama mööblit, millele moeajakirjanikud panid nimeks homewear ehk kodu riietus.
Rõivad aktiivsele ja tegusale
Rõivad olid mõeldud liikuva eluviisiga naisele. See sai McCardelli sünonüümiks praktilisele ja vabale rõivale, mis oli ühteaegu mugav ja glamuurne. Kriitikud peavad McCardelli spordirõivaste peojekti algatajaks Ameerikas, kuid sellel alal olid enne teda tegutsenud teisedki.
Teksastiili lõi Levi Strauss , kes immigreerus USA-sse 19. sajandi keskel. Strauss alustas purjestiilidest vankrikatete ja telkide müümisega suure kullapalaviku ajajärgul Kaliforniasse tormanud õnneotsijatele. Seejärel hakkasin koos San Francisco `ga sisse vedama denimit ehk serge de Nĩmes, indigoga siniseks värvima ja sellest pükse õmblema.
20. sajandil on iga uus aastakümme seotud ka teksastega, kuigi erineval viisil. 1950. aastaist alates said teksapüksid meelsuse ja kuuluvuse sümboliks , olles sellel aastakümnel rock`n`rolli – põlvkonna meelisrõivaks. Kuuekümnendad tõid alt laienevad teksased , mida kandsid Inglismaa ja Ameerika lillelapsed. Seevastu mustad või valged liibuvad Levised, mustad rullkaelusega sviitrid ja päikeseprillid. 1971 . aastal sai Levi Strauss Coty moekriitikute auhinna maailmamoe mõjutamise eest. Veel enne kümneni lõppu ilmusid turule disaineriteksased, mis selle dekadentliku ajastu seksihulluse puändina olid nii liibuvad, et ühe prantsasest poeomaniku sõnul põhjustas nende kandmine pungsilmsust.
Siis tulid Londoni punkarite rebitud teksased, mis väljendasid viha ja protesti valitseva süsteemi vastu. 1980.aastal, kui ülemõõduline – nii õlandid, soengud kui egod, võtsid ka teksased lotendava kuju. Juba 1999. aastal Guccikevadsuvises kollektsioonis olid rebitud, sulgede ja pärlitega kaunistatud teksased, mille hinnaks oli 1910 Inglise naela .
1992. aastal aprillis ilmus moeajakiri American Vogue`i sajanda aastapäeva erinumber, mille kaanel maailma tuntuimad supermodellid poseerivad Gapi teksastes ja pluusides. New Yorgi disainer Norma Kamali ühendas kaheksakümnendate fliisi pehmuse, hallid , roosad ja valged õlanditega sviitrid, retuusid ja alt laienevad pikad seelikud said moehittideks, mida müüdi kümneid tuhandeid eksemplare ja jäljendati lõpmatult. Alaia figuuri rõhutavad lükrakleidid, topid ja retuusid võtsid tüdrukud kiiresti omaks. Alaia püsiklientideks olid nii Madonna kui Tina Turner ning terve rida supermodelle, nagu Stephanie Seymour , Naomi Campbell , Linda Evangelista.
1990.aastatel hakkas aktiivsus tähendama luksuslikke lennureise. Miuccia Prada andis sellesse panuse praktiliste meeste ja naiste käekottide näol. Kõik eelnimetatud lõikasid kasumit spordirõivastuse buumist, mis oli saanud alguse 1971. aastal Nike `i jooksukingade turule ilmumisega. Algas sörkimishullus, mis levis Põhja- Ameerikast Inglismaale ja seal kogu maailma.
Nagu läbi kümnendite näha, on mood vägagi seotud maailmas toimuvaga. Inimesed soovisid ja soovivad tänapäevalgi näidata oma jõukust riietades end parimate disainerite töödega. Ent tänapäeval on valik laiem ning maerjalide kättesaadavus pea 100%. Kindlasti aasta aastalt on rõivastumiskunstis olnud ka tähtsal kohal inimese oma maitse ja stiil. Just nimelt iga inimene võib väga palju erineda sookaaslastest, sobitades kokku erinevaid rõivaid ja nähes seega välja absoluutselt eriline.
(kokkuvõttest ma veel mõtlen,kuidas paremini seda ettekanda)

Ma armastan moodi – Anu Samarüütel – Long, Valgus 2003

Mood läbi aegade – Pilvi Blankin-Salmin, Al-der Salmin, EEK 1998

Kunstikultuuri ajalugu – Jaak Kangilaski , “ Kunst ” 2005

http://et.wikipedia.org/wiki/Marlene_Dietrich

www. femme .ee

http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/

.ODT Laadi alla originaalfail 12 lk · .odt · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aysell Õppematerjali autor

Kahekümne sajandi moemuutused mood moe ajalugu kultuur

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Coco Chanel

Coco Chanel Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel; 19. august 1883 Saumur 10. jaanuar 1971) oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Biograafia Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone. Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Vanemad abiellusid 1883.

Kultuurilugu

docx

Välismaalastest moedisainerid

1986. aastal abielus Klein Kellyga, kes töötas tema firmas ja kes on lõpetanud ka Fashion Institute NYC. Temast sa avaliku elu fotograaf ning nad lahutasid 2006.aastal. 2003.aastal Calvin Klein ostis 6,6 aakrit ookeani äärset kinnisvara Southamptoni külas Long Islandil New Yorgis. Gabrielle Bonheur "Coco" Chanel Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel; 19. august 1883.aastal Saumuris 10. jaanuar 1971. aastal) oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone. Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Vanemad abiellusid 1883.aastal. Coco olid õed Julia, kes sündis 1882

Ajalugu

doc

Mood 20.sajandil

Kõikide inimlike tragöödiate ja suure hävitustöö kiuste edenes elu maakeral siiski ennenägematus tempos, seda tänu nii tehnikauuendustele kui mõtteviisi muutusele. Võtmesõnaks sai tehnoloogia. Üks leiutis ja uuendus järgnes teisele lennuk, kino, televisioon, video, internet. Kõik see on hõlbustanud inimeste liikumist ja teabevahetust, laiendanud globaalset mõtlemist ning teinud võimalikuks pideva kultuurivahetuse maailma eri piirkondade vahel. 20. sajandi üheks suuremaks saavutuseks võib lugeda seda, et naised said meestega peaaegu võrdseks mitmel pool said naised valimisõiguse, nad hakkasid poliitikasse pürgima ning neid hakati valgustama raseduse vältimise osas. Naised vabastati piinavatest korsettidest, seelikuid lühendati, mitmed seni vaid meeste garderoobis olnud esemed lisasid ka naiste rõivavalikusse. Sajandi lõpu poole mõjutasid Euroopat Ameerika mõjud Euroopas said

Käsitöö

docx

Naistemood 60-nendate esimeselpoolel

maailmasõja stiili. Ta oli meister luues kujundeid ja siluette. Dior on öelnud, tsiteerin "Ma olen disaininud lillelised naised. " Ta andis kleitidele väga käänulisevormi. Tänapäeval tunneme Diori kui meigitarbete ja lõhnaõlide tootjana. http://www.dior.com/ see on isiklik Diori koduleht. Diori disainist ning alumisel pildil on Christian Dior koos oma mannekeenidega: Coco Chanel,kelle sünninimeks on Gabrielle Bonheur Chanel oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Aastal 1921, esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas.Senini on Coco Chaneli moebrändid tuntud

Kiuteadus

doc

Moe muutumine 20.sajandil

MOE MUUTUMINE 20.SAJANDIL Referaat Sissejuhatus 20. sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908. tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need

Moe ajalugu

doc

Moelooja Coco Chanel

Kanepi Gümnaasium Moelooja Coco Chanel Referaat Autor : Mirell Lattik Juhendaja : Ele Kõiv Kanepi 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Kokkuvõte · Kasutatud materjalid Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi prantsuse ühe 20. sajandi kõige innovaatilisemast ja tähtsamast moeloojast Coco Chanel´ist. Valisin Chaneli, kuna tema looming on suurepärane ja elulugu huvitav ning mitmekülgne. Chanel´i tahtejõud on kadestamist väärt. Moeloojana on ta pidanud kõvasti pingutama et jõuda sellise karjäärini. Chaneli elulugu. Coco Chanel sünninimi on Gabrielle Bonheur Chasnel. Chanel sündis 19. augustil Saumuri 1883 ning suri 10. jaanuar 1971.

Kunst

docx

Coco Chanel elulugu ja looming

Coco Chanel, tegeliku nimega Gabrielle Chasnel sündis prantsusmaal rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Coco Chaneli sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Coco Chaneli Vanemad abiellusid 1883. aastal. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele ja haridusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco kaks aastat Moulinsis

Ajalugu

docx

Gabrielle Bonheur Chasnel ehk Coco Chanel

Gabrielle Bonheur Chasnel ehk Coco Chanel Coco Chanel sündis 19. augustil 1883, Saumuris, Prantsusmaal. Ta ise väitis end olevat ainuke laps, hoolimata sellest, et ta ema Jeanne Devolle sünnitas veel 5 last, kellest 1 peagi peale sündi suri. Kuna Albert Chaneli ja Jeanne Devolle abiellusid alles pärast Gabrielle sündi, oli ta oma vanema õe Juliega ebaseaduslikud lapsed. Peale ema surma kasvas üles Aubazine'i kloostri orbudekodus, seejärel õppis õmblejaks Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame. Täiskasvanuna alustas tööd Moulinsis asuvas kuulsas õmblusateljees, kust ta aga vallandati, kuna avaldas oma arvamust. Päris tihti avaldas ta oma arvamust ja just kõrgklassi inimestele, mistõttu Cocot väga palju ei austatud, kui lõpuks hakati ta arvamust tõsiselt võtma. (KLIPP cac 36:10) Tal oli lühike lauljakarjäär enne oma esimese poe avamist. Coco avas oma esimese poe Pariisis kohas nimega Rue Cambon aastal 1910, kus Chanel hakkas kübaraid mü

Rõiva ajalugu

Rohkem sarnaseid