Mati Unt (6)

Mati Unt
Referaat
Koostas: Lilith Tamm
Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus 2
Elulugu 3
Elu ja looming 4
Stiil 6
Tuntumad teosed 8
Temaatika 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad 11
Pildimaterjal 12
1
Sissejuhatus
Mati Unt on üks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest . Tema sügavmõtteline looming ei ole kirjutatud taasiseseisvumise vaimus , kuid vaatamata sellele on see siiski ka tänapäeval osake Eesti hinnatud kirjandusklassikast. Undi tähelend timus Nõukogude ajal, aga ka sellistes rasketes tingimustes suutis ta loogiliselt mõelda ning oma raamatutes maailma asju ja poliitikat objektiivselt analüüsida. Just see asjaolu teeb tema loomingu eriliseks – enamik kirjanikke oli tol ajal kaldunud kas ühele või teisele poole, sama ajal kui tema „Kollane kass “ peegeldab tema neutraalsust.
Unt paistab välja ka selle poolest, et ta teosed sarnanevad mõnes mõttes näidenditega. Need on üles ehitatud nii, et tahtmise korral oleks lihtne neid näidenditeks muuta(pikad dialoogid , ümbritseva keskkonna ilmekad kirjeldused, intriigid).
2
Elulugu
Mati Unt sündis aastal 1944 1. jaanuaril Tartumaal . 1951-1958 õppis ta Leedimäe 7-klassilises koolis, 1958- 1862 Tartu 8. keskkoolis ning 1962 - 1967 Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kitsamaks erialaks ajakirjandus . 1965 abiellus ta Ela Liimeoniga. 1966 astus ta ENSV kirjanike liitu, 1966-1972 töötas Vanemuise teatri kirjandusala juhatajana. 1968 lahutas ta esimesest abikaasast, abiellus Mare Puusepaga. 1969 sündis neil poeg Indrek. 1972 lahutas Mare Puusepast ja hakkas koos elama Kersti Kreismanniga. Asus elama Tallinnasse ning aastast 1973 elas Mustamäel. 1975-1981 töötas Noorsooteatris kirjandusala juhatajana ning 1976-1981 oli ENSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär. 1981-1992 täätas Unt Noorsooteatris lavastajana. 1982 lõppes kooselu Kersti Kreismanniga. 1983 abiellus Unt Lii Lombiga ning hakkas elama Noorsooteatri ühiselamus Kalamajas. 1985 sai ta korteri Lasnamäele.1995 asus elama kirjanike majja Kadriorus . 1992-2003 töötas ta Eesti Draamateatril lavastajana. Aastal 2005 oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor ning 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika.
Unt sai oma loomingu eest kokku viisteist erinevat auhinda ja tunnustusavaldust, sealhulgas Poola Vabariigi Kultuuriteenete orden(1990), Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi orden(1999) ning ENSV teenelise kirjaniku aunimetus(1980). Peale kirjutamise tegeles ta väga aktiivselt ka lavastamisega, lavastades nii eesti kui ka välismaa autorite teoseid. Kokku tegi ta üle 80 lavastuse . Ta on lavastanud palju tuntud teoseid nagu näiteks Shakespeare `i „Suveöö unenägu“, D.H Hwangi „ Madame Butterfly“ ja G. Boccacio „Dekameron“. Mati Unt elas teatrile.
Aasta peale tema surma ilmus raamat „Undi-jutud“, mis sisaldab mälestusi paljudelt inimestelt, kes temaga elu jooksul kokku puutusid. Raamat on koostatud Kalev Kesküla poolt.
3
Elu ja looming
Mati Unti võib nimetada geeniuseks – juba 19-aastaselt sai ta hakkama ehk oma kõige kuulsama teose „Hüvasti, kollase kassiga“. „Hüvasti, kollane kass“ on kirjutatud aastal 1963, just enne Hruštšovi sulaaja lõppu. Tsensuur oli vähenenud. See õhkkond avaldas Mati Undile mõju. „Kollane kass“ ei ole kindlasti päris kommunistlik teos, vaid balansseerib lubatu ja lubamatu vahel. Kohati isegi tundub, nagu kritiseeritaks seal kommunismi ning Moskva liiga idealistlikku poliitikat. On näha, et kuldsed kuuekümnendad on Unti tugevasti mõjutanud ja juba keskkooliõpilasena kahtleb ta tolleaegses ideoloogias. „Kollane kass“ kujutab endast arutelu demokraatliku ja sotsialistliku režiimi vahel. Kirjanikku on kasvatatud suhteliselt kommunistlikus vaimus ja temasse ei ole süstitud isamaalisust. Näiteks kui ta läks kodust ära linna kooli, hoiatas isegi ta isa teda Vene võimule vastu astumast. Tuleb välja, et noor Unt oli päris umbusklik . Täiskasvanuna kirjutas ta isegi alla „Neljakümne kirjale“.
„„Ole tasa,“ sosistas Aarne . Aga Ivol oli siiski õigus. Võib hulluks minna, kui päevad, nädalad ja kuud on aina vaikne, rahulik ja kultuurne, kui puuduvad mured ja ajalehti loetakse valjusti ette. On siis kommunism selline?“
„ Kollases kassis“ käsitleb Unt probleeme, millega tänapäeva nooruski maadeb, nagu näiteks ( vastamata ) armastus, tülid vanematega, „mõistmatu“ ühiskond ning raske, ja, noore inimese vaatepunktist, kohati mõttetu elu. Tundliku hingega noor kirjanik samastab ennast romaani peategelase Aarnega ning tänu sellele kooruvad raamatust välja ka tema tollased seisukohad. Romaanis ilmneb, et Unt ei talunud, kui teda kontrolliti. Peategelane Aarne ei salli, kui tema üleliia pealetükkiv tädi Ida üritab tema elu korraldada ning tema eest otsuseid teha ning teda mõjutada. Samas on ta ise otsustusvõimetu ning ei oska näiteks valida kahe tüdruku vahel või üldse otsustada, millega ta tulevikus tegeleda tahab või mis temast võiks saada. Tema noorele inimesele nii tüüpiline tüdimus, letargia , hoolimatus oma elu ja tuleviku suhtes on romaanis väga välja toodud/rõhutatud.
Seesama hoolimatus andis ennast tunda ka Undi edaspidises elus. Undil oli väga raske sama abikaasa juurde kauaks pidama jääda. Peategelane, kellega noore Undi võib üsnagi samastada, armus järjest kahte tüdrukusse. Tema kiindumus oli vahelduv ja ta ei suutnud pikka aega ühe armastatu juures püsida. Elu jooksul oli kirjanikul neli naist: Ela Liimeon (3 aastat), Mare Puussepp(4 aastat, 1 poeg), Kersti Kreismann(10 aastal), Lii Lomp (22 aasat, kuni surmani). Eelmised kolm jäeti järgmise ilmumisel. See asjaolu näitab, et Undil oli raskusii üle oma noorepõlveaegsest kiindumuste vaheldumisest üle saamisega . Lõpuks see tal siiski õnnestus. 4
Pärast on kirjanik küll „Kollast kassi“ liialt naiivseks nimetanud ja seda pisut muutnud(1967), aga siiski on see jäänud tema kuulsaimaks romaaniks .
Mati Undil oli juba noorelt kohutavalt suur lugemus ja ta oskas passiivselt päris mitmeid keeli. Need tegurid olid arvatavasti hästi mõjunud tema analüüsi- ja maailmatajumisvõimele. Juba kollases kassis lahkab ta elulisi probleeme ilma igasuguse kohmakuseta. 19-aastase koolipoisina suudab Unt oma ellusuhtumist ladusalt, lugejale arusaadavalt ning mõjuvalt kirjeldada. Tal tuli see hästi välja just kirjalikul kujul - ta armastas oma sõpradle ja lähedastele kirjakesi jätta/saata.
5
Stiil
Ka tema kirjanikustiil pole läbi aastate üldjoontes väga palju muutunud, kui võrrelda näiteks 1963. aastal kirjutatud „Kollast kassi“ ja 1990. aastal kirjutatud „ Doonori meelespead“(mis on omapärane eestistatud modifikatsioon Bram Stokeri „Draculast“). Siiski ei ole tema hilisemaid teoseid nimatatud naiivseks, nagu seda tehi „Kollase kassiga“. Kogu oma kirjanikukarjääri jooksul tundus Mati Unt nautivat pikki olukordi lahi mõtestavaid dialooge ja venivaid mõtteavaldusi. Ehk oli see tingitud tema teatriarmastusest. Talle meeldis olukordi lahti mõtestada. Ta armastas oma raamatutes filosofeerida ning arutleda elu pisiasjade üle, näiteks mingi juhus või ilmastikuolu võis temas esile kutsuda mitmeid huvitavaid ideid. Eriti osav oli ta oma tegelaste tunnete kirjeldamises läbi loodusnähtuste. Kui ta soovis lugeat teatud meeleollu viia, tegi ta seda läbi looduskirjelduste ja väga emotsionaalselt. Tundub, nagu ta kirjutamise asemel hoopis maaliks oma sõnadega. Mati Unt ei luuletanud, aga kui ta oleks seda teinud, oleks tema luule kindlasti väga tuntud.
„Jäätunud läbipaistev tee läheb üles valgete mäeharjade poole. Üle kõige on hiigelsuur sinine taevas, nii sinine, et pilk upub ära. Tee ääres on hanged ja silmipõletav külm tuul toob üle hangeharjade peent lund. Samm sammu järel, samm sammu järel, usu mind, mäetipp polegi kaugel; all on metsad , ka üleni lumes , ja nii hea on hingata , et rinnas hakkab valus .“ („Hüvasti, kollane kass“)
„Korrus korruse järel vallutab uni hotelli. Külmadel öödel paistab tähede valgus akendesse. Kuumadel öödel lükkavad inimesed tekid ja linad kõrvale, et oma higistavaile kehadele õhku anda. Üle hotelli...“(„Mõrv hotellis “)
Tema raamatutest puudub „ action “, pigem tõstab ta pinget intrigeeimise ning tegelaste otsuste ja sisearuteludega. Undi stiili iseloomustab pisut nukker , melanhoolne toon, mis muudab näiteks „Kollase kassi“ üsnagi depressiivseks romaaniks. Tundub, nagu voolaks seal aeg kogu aeg ühtlaselt, kogu aeg oleks tegevuse haripunkt.
„Aarne tundis, et ta lämbub. Kui hirmus ! Ta teadis ainult, et ta isa oli surnud, muud midagi. Võib-olla oli tarvis, et ta sureks... Kellele? Mina tahan elada. Ja õigesti elada...“ Nii mõeldes püüdis Aarne end rahulikuks sundida“
Tema romaanides on tegelaste mõtele ja arusaamade kõrval tähtsal kohal ka nende areng teose jooksul. Raamatu lõpus on näiteks „Kollase kassi“ tegelase Aarne eesmärgid ja tunded palju 6 selgemad kui alguses. Ta oli täbi probleemide tugevamaks muutunud.
Kirjanikule väga iseloomulik on arutelude jooksul iseendalt (retoorilisi) küsimusi küsida.
„Aarne mõtles, et tema ise tüdineks sellest ilust kiiresti. Aga milleks sorida võõrastes asjades?“
„Mis mõtet on mul siis elada? Olen ma ajaloo kerjus või mingisugune pooltoode ? Kuule , võib-olla ma olen üks ebatäiuslik inimeksemplar?“(„Kollane kass“)
Undi raamatuid on kerge lugeda, sest need on selged ja arusaadavad. Põhjus ja tagajärg on hästi eristatavad ning arvatavasti tänu oma näidendilembusele on sündmuste käik lihtne ja loogiline, kuid samas ka ettearvamatu ning üllatav.
7
Tuntumad teosed
Romaanid :
„Hüvasti, kollane kass“ almanahhis „ Tipa - Tapa “, 1962
„Võlg“ (1966) räägib süütundest, armastusest ja selle muutumisest.
„Sügisball“(1979)
Näidendid:
„Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle šokeerida alasti elutõe näitamisega.“
Näidend „See maailm või teine“, 1966. See oli tema esimene näidend.
Draama „ Phaethon , päikese poeg“, 1968. See põhineb antiikainel ning on peateemaks on inimese tõeotsingud ning võitlus vägivallavõimuga. See näidend on ühiskonnakriitilise alltekstiga.
Näidend “ Good -bye, baby” (1975). Seal esitab ta stseene elu mõttetusest ja tühisusest ning allakägust.
„Stseenist “ Parsifal lahkub nõiutud lossist” järeldub, et me kõik vastutame ühtviisi selle eest, mis meie ümber toimub. Vaikimine ja mittesekkumine ei vabasta kedagi vastutusest ega muuda  sündinut olematuks .“
Draama “ Vaimude tund Jannseni tänaval”(1984). Seal kujutab Unt Lydia Koidula ning tema loomingu uurija Aino Kalda kohtumist pärast surma vaimude maailmas.
8
Temaatika
Temaatika Undi teostes on varieeruv. Kui põhiteemaks jäävad inimestevahelised suhted, on tema raamatutes juttu veel ka näiteks elulistest probleemidest, surmast ja armastusest. Surma teema intrigeeris teda eriti – selle tõi ta sisse ka mitmetesse oma lavastustesse, näiteks näidendisse „Phaeton, päikese poeg“. Seevastu sõjast ei kirjutanud ta peaaegu üldse.
„Kes eales üksindust tundnud on, see mõistab mind. See pole tuul raagus okstes, vaid minu mõte, mis täiskiiruselt peatub. See pole vana aed vanade õunapuudega, vaid jõetäis sooja pimedust , kuhu võin panna ja seal puhtaks pesta oma käed.“(„Hüvasti, kollane kass“)
„Hades: Mina arvan, eteegi ei saa teiselt tema surma ära võtta. Pean ma midagi rohkemat ütlema?
Kükloop: Neutraliseerime, ja asi tahe
Hades: Teate, teie jaoks näib surm olevat ikka alati teiste surm.“ („Valitud teosed“)
Samuti meeldis Undile olukordi ja tegelasi vastandada, nagu „Kollases kassis“ on tedtud noore ja vana põlvkonnaga ja näidendis „Phaeton, päikese poeg“ intelligentsi ja harimatuma elanikkkonnaga (Kükloop ja Epaphus).
9
Kokkuvõte
Mati Unt oli väga eriline kirjanik. Ta armastas mõtiskleda tõsiste teemade ja inimsuhete üle ning see tuli tal hästi välja juba 19-aastaselt. Elu lõpupoole muutus tema looming küpsemaks, kuid säilitas oma teostes „undilikkuse“. Tema raamatutesse tekkisid tõsised ja pisut melanhoolsed teemad, mis võisid olla tingitud tema süvenevast alkoholilembusest.
Vaatamata sellele sai ta oma tööga hiilgavalt hakkama kuni elu lõpuni. Tema raamatutest on palju õppida ning need on alati mingi varjatud tagamõttega, et inimesi mõtlema panna. Tema loomingut oli üsna huvitav lugeda.
10
Kasutatud allikad
http://www.postimees.ee/?id=60340
http://www.kroonika.ee/index.php?id=3436
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/unt_gerdaviks.ht m
http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/kneiman/unditeos_31.html
http://www.postimees.ee/230805/gfx/19192430a4522da7c8.jpg
http://www.litterature-estonienne.com/Unt.jpg
„Undi-jutud. Mälestusi Mati Undist“,(koostanud Kalev Kesküla)
11
Pildimaterjal
12