Kunstiajaloo arvestuse kordamine (0)

VARARENESSANSS
Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv ( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut.
Vararenessanssi arhitektuur : ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad)
Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli , firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut
Vararenessanssi skulptuur 15saj
Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu)
Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata
Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico , Boticelli- tüüpiline vararenessanssi ajastu kunstnik( maalija ) nt: Venuse sünd, Kevad
Vararenessanssi maal Itaalia tunnused: kompositsioon on ülepaisutatud ehk kasutati väga palju detaile, puudus ühtne mulje.
Erinevused maalikunstis
Itaalia – antiikaja eeskuju, fresko tehnika , suured formaadid
ja madalmaades- sünge ilmega maalikunst , in kujutati koledatena, õlivärvid, väikesed formaadid, vararenessanssi ajastul keskaja mõjutustega aga kõrgrenessansis oli rohkem renessanssi ajastu kunst
madalmaade kunstnikud vararenessanssi ajastust: hieronümus bosch , von Heikid
KÕRGRENESSANSS
tähtsaim asi, mille poole püüeldi suurejooneline tervik st et kompositsioonid olid kaalustatud, harmooniline, täpselt paika pandud
arhitektuur, ehituskunst
N: püha peetri kiriku kuppel Vatikanis, väikese kupliga kabelid - denpietto
Skulptuur: michaelangelo - suuri plaane ei viinud kunagi ellu, ei kas teiste abi, esialgu planeeritu käis tal üle jõu. N: Taavet, nt ka paavst julius 2 hauamonument, pidas end ise ka skulptoriks.
It maalikunstnikud: da Vinci, Rafael , Michaelangelo, Veneetsia koolkond
Maalikunst- tasakaalustatud ja läbi mõeldud, püramiidi kujulist kompositsiooni( tegelased kolmnurga kujuline kompositsioon- oluline keskel ja vähem olulised ääres)
Da Vinci- N: mona lisa, püha õhtu söömaaeg- koondumine kõige olulisemale ( Jeesus Kristus), valguse ja varju vaheldumine sujuvalt , mitmekülgne in: luuletaja, leiutaja, filosoof, muusik , poeet.
Mich : Sixtuse kabeli laemaal, enne kõike ise arvas et skulptor, maalidel in skulpturaalsed, N: Viimne kohtupäev-ajast ees
Rafael: polnud nii suurejooneline, kuid kõige põhjalikumalt ja kõige selgemalt tõi esile renessansilikku ,N: ateena kooli pilt- antiikfilosoofid , taustal suursugune arhitektuur, rõivastatud toogadesse- antiigi eeskujud
Veneetsia koolkond: eripärad: fresko ei olnud suure niiskuse tõttu, võeti kiiremini õlivärvid kasutusele
17saj.BAROKK
Erinevates maades eri joontega, eriilmelisus oli põhjustatud: ühiskondlik korraldus, riigi arengu tase, sellest sõltus ka kunst, ehk erinevate maade erinev arengu tase,

It. Kirikul suur võim, kiriku tellimisel tööd ja kiriklik kunst- dünaamiline, jõuline, tihti äärmuslik, - kõige barokilikum. Milline näeb välja it tüüpiline kirik 17.saj- isel tunnused läänefassaadil, mis on 3osast koosnev, keskm osa kõrgem ja külgmised osad madalamad on keskm kõrgema osaga ühendatud spiraalsete kaunistuste- voluutidega, tornikiivrid nt Raekoja hoone- ümarad paisutatud vormid

Prm- kuningas ning kunstiteosed telliti õukonnalt, kun tahtis näidata oma võimu, ei sobinud It pärane ülepaisutatus, antiigist eeskuju- nim. barokilik klassitsism- ühtlane valgus, ideaalmaastik . Arhitektuur- lossid olid olulised, millede juurde kuulus lossipark mis mood terviku. Arhitektuuri iseloomustab sümmeetriline, range, antiikeeskuju( kolmnurgad, sambad), ei olnud usuteemalisi pilte. Park oli sümmeetriline ja värviline, geomeetrilisteks vormideks lõigatud puud ja põõsad. N 2 olulisemat baroki aegset lossi: Versaille loss koos pargiga, Louvre loss

Hollandi mõju all olevad maad: kun oli kukutatud ning võim oli rahval ( vabariik), rahvas oli kunsti suunajaks, tava kodanik oli tellijaks, eelistati väikeseid formaate, tõepärased kujutatud ehk realistlik
It maalikunst- kirikutes kas seina- ja laemaale oli kujutatud palju liikumist ja figuure, ülepakutud sest kõike oli liiga palju see puudutab aga ainult seina- ja laemaale N: sant ignazio, barokk ongi kunstiajastu mis kaotab ära piirid arhitektuuri ja maalikunsti vahel. Tahvelmaal (2):

Stiil: It-s 17 saj tahvelmaalis, eklektiline suund- korrapäratu, stiilide segu, seisnes erinevate mineviku meistrite tööd, renessanssi ajastu kunstnikud. N: vennad garaccid

Realistlik suund- piibli tegelased tava tegelastena. N:Michaelangelo de Garavagio- suure tõepärasusega tööd ning veel 1 iseloomulik joon- valguse käsitluseks oli keldriluugi valgus ( hele valgusvihk tumedal pildi taustal, mis oli tegelaskujudele suunatud, tekitades tugeva kontrasti
17.saj. Maalikunst Prm-l- kujutluslaad oli range, kaalutletud, eeskuju antiigist , soliidne , kaalutletud. Ideaalmaastik- maalitud ka inimfiguurid väikeselt, domineerib ikkagi maastik , kunstniku fantaasia vili, eksootilised maastiku motiivid nt mäed. Selle leiutas Poussin. Teine kuulus oli Lourrain- tema uuendus seisnes madalas silmapiiris
Flandria maalikunst: Rubens - barokilikum kunstnik, iseloomulik figuurid ( tüsedad naised, mis täidavad praktiliselt terve pildi pinna ära), paigutuses diagonaalselt, et liikumist suurendada ja paremini edasi anda, lopsakas pintslitehnika, värvid olid säravad- õhukene värvikiht aga all krohv
Paraadportree leiutaja, alguses Rubensi all- von Dyke. Esinduspilt, kujutatav isik esinduslik ja võimas, ilusad riided jne
Hisp maalikunstnik – tõekunstnik Velazquez „Paavst Innocentius“- analüüsis in psüühikat, tõepärane töö ei meeldinud paavstile, sest isegi liiga tõepäraselt kujutatud.
Hollandi maalikunsti eripära kunst väga realistlik, puudusid kiriku ja piibli teemalised pildid va. Rembrandt. Holland vägev mereriik , majanduse suur õitseng, pani omakord aluse kunsti õitsengule 17.saj, valitses optimistlik meelolu, uus temaatika : meremaal, ( olustiku maal), natüürmort- iseseisva kunstina, loomamaal, maastikumaal - iseseisev temaatika. Viljeleti palju olustiku maalijaid (2), Jan Vermeer ja Delft. Väikesed hollandlased tegid väikese formaadilisi olustikumaale, nt in tegelevad oma igapäevaste asjadega, ei poseeritud kunstnikule, kodanikud olid kujutatud oma kodudes või oma tagahoovides. Tüüpiline hollandi maastikumaal- tühjavõitu maastik, silmapiir all, taevas oli ähvardav, tormieelne meelolu. Tüüpiline Hollandi natüürmort- luksuslikud ja idamaised asjad, eksootilised puuviljad, elumõnude näitamine. Portreemaal: Hals kujutas tav in, kes olid mingi asja puhul huvitavad, nt nõiad, joodikud , sõjaohvitserid, modellid naeratasid tema piltidel, sest naerdes paljastub in tegelik olemuse kõige paremini, kas õlivärve, hoogsad pintslitõmbed ja Rembrandt lisaks portreedele ka.. N:“ öine vahtkond “ mis tellijale ei meeldinud kuna mõned in ei tundnud end seal ära, kadunud poja tagasitulek- liigutavama sisuga,
Õukonna ROKOKOO pr 18saj
Mänglev, kergemeelne, lõbujanuline kunst, Kunsti eesmärk: ilus, elumõnud ja nende rõhutamine ( veini joomas, erootilised , kergemeelsed stseenid )
Ingl rokokoo: range kunst, eeskuju Dyke paraadportree stiilis
KLASSITSISM
Tekkimise põhjused: õpetlik, range, moraliseeriv, eetilisi väärtusi mõjutav, ei tahetud kerglast elu ja kunsti, teadlik rokokoole vastandamine. 79.a. Pompei kaevati välja antiikkunsti teosed- Euroopas huvi antiigi vastu, pilgud on pööratud antiiki tagasi. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, Itaalia. Tüüpiline arhitektuur klassitsismis: ranged reeglid, hooned täisnurkselt liigendatud, kreeka templitelt tuntud sambad võeti üle, suurenes ilmaliku arhitektuuri osakaal, rooma eeskujul kuplid , haridusele pandi rõhku, pangandus arenes. Võidukaarte püstitamine nt pr „Võidukaar“.
Venemaal tsaari tipul arhitektuur.
Maalikunst – Eeskuju vana-Kreeka aegsetest reljeefidest. Maalikunst väga skulpturaalne. Värv teisejärguline. Detailne ja täpne joonistus . Kangelane pidi olema. Vastandus rokokoo maalikunstile . Pildid olid väga lihtsa ülesehitusega. David „Horatiuste vanne“. Range. Teemade hierarhia . Tipus ajaloolised ja mütoloogilised maalid. Peale Napoleoni võimule tõusmist tema ülistamine. Põhilised kunstnikud: Ingres & David!
ROMANTISM
Tekkis romantism vastukaaluks klassitsismile. Seda iseloomustab leppimatus vägivaldsete klassitsismi reeglitega. Tunti huvi kaugete maade vastu. Oluliseks teemaks maastikumaal. Hakkas õitsema ka ajaloomaal . Romantism oli pigem ellusuhtumine, kui kunstivool . Maalikunst – väljendas tundeid ja fantaasiat. Alguse sai Inglismaalt. Alguses maastikumaalis, kus neile lisati tundeid. William Turner oli meremaalija– meremaalid kummalise valgusekäsitlusega. Tema töödes näeb palju piirjoonte puudumist, voolavat tehnikat . Ta kasutas õlivärve. Tema oli üks impressionismi eelkäijatest. Ta maalis maalimisnoaga. N: „matused merel“
Prantsusmaa romantism – Teema seatud poliitika ja ajalooliste sündmustega. Peamine teema ülestõus. Eugene Delacroix , keda on võrreldud Rubensiga. Naiserahva figuur “vabadus viib rahva barrikaadidele“
Hispaania romantism- Fransisco Goya. N: „Ülestõusnute mahalaskmine“. Tööd on jõhkrad. Ta kritiseeris oma töödes ühiskonda. Omanäoline kunstnik.
Saksamaa oli poliitiliselt kindlustatud. Üks tuntumates kunstnikest oli seal Caspar David. Väga paljude piltide peal on inimesed kujutatud seljaga , N: „Kahekesi kuud vaatamas“.
REALISM
Kui klassitsismis ja romantismis näeme, et kunstil on jutustav sisu, siis realismis seda ei ole. Neid kunstnikke huvitas tegelikkus. Pildid on ilustamata. See sai alguse Prantsusmaal. Maaliti töötavaid inimesi. Kujutati pruunikates toonides loodust. Realism oli kriitiline! Kõik kujutatud tõepäraselt. Barbisoni koolkond. Jean- Francois Millet asus töötama Barbisoni külla tööle aastal 1849. N: „Viljapeade korjajad“. Hakati maalima kohaliku loodust ja talurahva elu. Gustav Courbet „Matus Ornas’s“ - kujutatud üle 40figuuri, tume koloriit loob matusemeeleolu. Courbet „Kivilõhkujad“. Honore Daumier „Ühe rahandustegelase karikatuur “
Venemaal. Kriitiline realism. Rändnäituste ühendus. Loodeti et kriitiliste piltidega sai ühiskonda muuta. Ilja Repin. Žaparoožlased kirjutavad kirja türgi sultanile.
IMPRESSIONISM
Murranguline kunstistiil . Murrangilus seisnes tõepärasusest kaugenema. Pildid aina Abstraktsemaks. Pildid läbi valguse ja õhu! Töötamislaad oli väga kiire, sest valgus muutus kiiresti. Ühest motiivist sai mitmeid seeriaid. Omane pintsli tehnika. Claude Monet . „Tõusev päike“. Maalis heinakuhjasid palju. Impressionism on väga palju mõjutanud Eesti kunstielu. Vastab tegelikkusele paremini, kui realism ise. Teatud kohad pildil on hägustatud, teravustatud on see, mis inimesele selgelt näha. Protest akadeemilise kunsti vastu. 1874 . Aastal korraldasid impressionistid esimese näituse. Murranguline kunstistiil. Kogu impressionismi järgne kunst hakkab taas kaugenema impressionismist. Rõhutakse valguse ja õhu edasiandmist. Tähtis on see, kidas kujutatakse!( seeriad ) Eelistati kasutada heledaid värvitoone- kasutati väga hästi taju. Komataolised pintslitõmbed. Värvioptika. Sai alguse Prantsusmaalt. Claude Monet „ Parlamendihoone “(seeriad); „Claude Monet maailmas“; „Heinakuhjad“. Edouard Monet oli impressionistide eeskujuks (taust). Edgar Degas“ Täht ehk tantsijatar laval“. Näiline, juhuslik kadreering tegelikkusest. August Renoir „ Tsirkus Fernando“. Camille Pissano. Edgar Degas( pastellid )
POSTIMPRESSIONISM
Osaliselt oli samaaegselt impressionismiga. Stiili viljeles 3kunstnikku ( Gogh, Paul Cauguin, Paul Cezanne ). See kunstistiil oli omane Prantsusmaale. 1880.aastal esimesed õlimaalid van Goghilt. Vincent van Gogh „Tähisöö“ 1889.a. Vincenti tööd mõjuvad väga jõuliselt. Tema jaoks oli oluline leida väljendus oma hingeseisundile. Vincent van Gogh „Kohviterrass õhtul“ – hõõguv kollane värv saab Goghi kõige iseloomulikumaks tunnusjooneks. Vincent van Gogh „Autoportree kinniseotud kõrvaga“. Paul Gauguin „Autoportree“. Paul Cezanne „ Natüürmort õunakorviga“, „Autoportree“, „Kaardimängijad“.
EESTI RAHVUSLIKu KUNSTi sünd
Johann Köler „Loreki needmine munkade poolt“. Viljeleti klassitsistlikku stiili. Köler sündis Viljandimaal. Lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia . Johann Köler „Tütarlaps allikal“. Johann Köler „ Philipp Karelli portree“. Köleri peamiseks ülesandeks oli paraadportree maalimine. Köler „ Tsaar Aleksander III portree“. Köleril oli klassitsistlik käsitluslaad. Köler „Kunstniku isakodu“. August Weizenberg „ Noormees oja ääres“( skulptuur). Köler oli Eesti rahvusliku kunsti rajaja.
Skulptuur oli klassitsistlik. Eelistati antiikteemasid. Skulptoristidest August Weizenberg. Temal oli ka akadeemiline hariduslik taust, nagu ka Kõleril. Stiil, mida akadeemiates õpetati oligi seda sorti kunst, mida hiljem viljeleti. Weizenbergi köitsid kirjanduskangelased (nt Hamlet). Samuti kujutas allegooriat, kus tähenduse liitis inimfiguurile. Linda kuju Linda pargis on Weizenbergi poolt loodu koopia (kipskuju järgi valati pronksi). Weizenberg oli klassitsistlik kunstnik. Amandus Adamson „ Kalur Muhu saarelt“. Amandus üritas arendada realistlikku suunda. Amandus Adamson „Laevu viimane ohe“, „ Maadleja Georg Lurich“, „Russalka monument “.
EESTI KUNST 19. Ja 20.saj VAHETUSEL
Tekkis kunstielu ning suudeti lahti öelda Peterburi ja Düsseldorfi Kunstiakadeemiate väljast. And Laikmaa õppis omal käel Peterburis. Peterburis oli tollel ajal kunstikeskus. Ta õppis Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Pettus akadeemias ning tuli Eestisse tagasi. Kasutab oma piltide tegemiseks pastellvärve. Ta oli maalikunstnik, kunstikriitik. Kristjan Raua tööd olid filosoofilised, romantilised . Kristjan Raud „Kalevipoeg kivi viskamas“.