50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cherisha
Õppematerjali autor
Gauguin, Paul Cezanne. Nende tuntumad tööd. Vastus: Postimpressionism põhitunnused: Töö kiire valmimine Tähtis kujutamine muutuva valguse kaudu Väikesed pintslilöögid Värvusõpetuse teooria Värvilised varjud V. van Gogh – ekspressiivset tüüpi kunsti rajaja. Puhaste värvilaikude ja tumedate kontuuride kasutamine, ülilihtsad teemad. Psüühiliselt haige, viibis palju raviasutustes, kunst sellest mõjutatud. Pastoosne maalimine – paks värvikiht. Rohkelt autoportreesid. N “Autoportree karvamütsi, piibu ja kinniseotud kõrvaga”, “Maastik tähe ja küpressiga” P. Gauguin – algul pangaametnik, kunstikoguja. Maailma hakkas 40-ndates eluaastates. 1880-ndatel Prantsusmaal Bretagnes rannarahvast. 1891. läks Tahhiitile. Lihtsad arhailised vormid, puhta värvi pinnad, tumedad piirjooned.
Kontrolltöö kordamisküsimused. Secunda. Klassitsism kuni postimpressionism 1. Uued kunstielu vormid, nende tekke põhjused. Kaks suunda kunstis. Lk.178. 2. Vaata üle tähtsamad ajaloosündmused! Lk.178, 182, 185, 196, 201, 207, 212,217 3. Tunne pildilt ära Voltaire, J.W.von Goethe ja F. Von Schiller, I.Kant, G.G.Byron. 4. Millal toimus Suur Prantsuse revolutsioon ja Juulirevolutsioon, kes oli Napoleon ja tema osa ajaloos. 5. Klassitsismi eeskujud. Põhitunnused. (lk.178-181.) Leviku põhjused. Direktooriumistiil, ampiirstiil.(lk.182-183) 6. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerikas, Saksamaal, Eestis, Soomes. Tunne ära kuulsamad ehitised. (lk.183-188) 7. Klassitsistlik skulptuur – Antonio Canova.(lk.189-191) 8. Klassitsistlik maalikunst – Jacques Louis David – Horatiuste vanne, Tapetus Marat, Napoleon I ja Josephine´i kroonimine. Maalide analüüs – mis on pildil, m
Zahharov Admiraliteedihoone, C. Rossi (linnaansamblid) Peastaabi peahoone, Mihhaili loss, Kunstide Akadeemia, Gostinõi Dvor, Marmorpalee, Saksamaa K. F. Schinkel Berliini teater, muuseumi ja peavahi hoone, Brandenburgi värav, Eesti J. W. Krause Tartu Ülikooli peahoone Vana anatoomikum, Tähetorn, C. L. Engel Tallinna linnaehitus, Kohtu tn nr 8, Saue, Saku, Raikküla mõisahooned, Tartu kesklinn, Soome C. L. Engel Senatihoone Helsingis, Helsingi Suurkirik; kujutav kunst skulptuur antiigi jäljendamine, eelistatakse marmorit, antiikmütoloogia süzee, kujutati võitu, armastust ja õiglust, inimkeha harmooniline ja hästiarenenud, hoiduti detailidest, soliidne, range, suursugune, A. Canova Paolina Borghese, A. Houdon istuv Voltaire´i, A. Weizenberg Koit, Hämarik; maalikunst eeskuju antiik skulptuuridest ja reljeefidest, hoolikalt maalitud piirjooned, tuhmid värvid, puudusid varjundid, kullatud valgus ülevalt,
Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks
19.sajandi kunstiajalugu KLASSITSISM - 18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780)
Tuntumad kunstnikud – G.Klimt, A.Beardsley, G.Moreau, O.Redon, A. Gallen- Kallela, E.Munch, Kr.Raud ja O.Kallis. Juugendstiil levis esialgu peamiselt tarbekunstis ja arhitektuuris. Tekkis Suurbritannias. Ühtse stiili loomisel peeti oluliseks ornamentikat see on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest , meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn.suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, eluringkäik, loodus. Elu on müsteerium. Sümbolism oli literatuurne kunst. 19.saj. oli rahvusriikide kujunemise ajaks. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad tahtsid väljendada
Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. (Jean Baptiste Simeon Chardin, William Hogarth). Impressionism 19.saj IV - Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860
saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid