Kontrolltöö kordamisküsimused-Klassitsism kuni sümbolism (0)

1. http://eflynearthistory.blogspot.com/     2. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu/avaleht?authuser=0     3. https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu2/avaleht?authuser=0     Kontrolltöö kordamisküsimused. Klassitsism kuni sümbolism.  1. Uued kunstielu vormid, nende tekke põhjused. Kaks suunda kunstis. Lk.178.  Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside (kunstikriitika).  Vähenes kunstitellijate osatähtsus, kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele 
publikule. 
Nende tekke põhjused on seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemine, 
külakogukondade lagunemine ja linnastumise algus.  Kaks suunda kunstis – valgustajate ideoloogia, korra ja harmoonia pooldajad - 
klassitsism ja üksikisiku ja tema kordumatu sisemaailma pooldajad - romantism. 2. Vaata üle tähtsamad ajaloosündmused! Lk.178, 182, 185, 196, 201, 207, 212,217  3. Tunne pildilt ära Voltaire, J.W.von Goethe ja F. Von Schiller, I.Kant,  G.G.Byron.   Volraire; Johann Wolfgang von Goethe; Friedrich Von Schiller; Immanuel Kant; George 
Gordon Byron  4. Millal toimus Suur Prantsuse revolutsioon ja Juulirevolutsioon, kes oli Napoleon  ja tema osa ajaloos.  Suur Prantsuse revolutsioon - 1789-1794
 Juulirevolutsioon - 1830 (27-29 juuli)
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon tähistab 
indiviidi hiiglaslikku katset kogu maailma ümber haarata oma nimega, omamata endas mingit
ideed – rahvuseta enda selja taga, samuti jumalata enda kohal." [10] Kõikidest negatiivsetset 
hinnangutest hoolimata muutis Napoleoni Euroopat pöördumatult: põhjustas pärisorjuse 
kadumist, kodanikuõiguste saamist (tsiviilkoodeks), monarhiate võimu nõrgenemist. 
Napoleon on siiani Lääne-Euroopa kultuuriruumis positiivne poliitik. 5. Klassitsismi eeskujud. Põhitunnused. (lk.178-181.) Leviku põhjused.  Direktooriumistiil, ampiirstiil.(lk.182-183)  Klassitsismi kõige olulisemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine. 
Rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat ja tasakaalu. 


Leviku põhjused - valgustajad (Voltaire, Montesquieu, Diderot), Pompeji ja Herculaneumi 
väljakaevamised, Johann Joachim Winckelmanni teos “Antiikkunsti ajalugu”. 
Direktooriumstiil oli lihtne ja range, vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud 
motiivid olid populaarsed. 
Ampiirstiil oli rikkalikum, raskepärasem ja paraadlikum, kaunistusete hulka lisandusid 
vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, näiteks tiivulised 
sfinksid. 6. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerikas, Saksamaal,  Eestis, Soomes. Tunne ära kuulsamad ehitised. (lk.183-188)   7. Klassitsistlik skulptuur – Antonio Canova.(lk.189-191)   Itaallane Antonio Canova (1757-1822) oli varaklassitsismi tuntuim skulptor, kelle töödes 
võib veel näha rokokoolikki pehmust, sarmikust ja meelelist värskust. Canova skulptuuride 
märksõna on rahu, lihtsus ja tasakaal. Üheks poulaarseks tööks on “Kolm graatsiat”. 8. Klassitsistlik maalikunst – Jacques Louis David – Horatiuste vanne, Tapetus  Marat, Napoleon I ja Josephine ́i kroonimine. Maalide analüüs – mis on pildil, 
mis sündmus, kompositsioon, figuuride asetus üksteisega. Jean Auguste 
Dominique Ingres – Suur supleja. (lk.191-195)   J.L.David „Horatiuste vanne“:  (1874) Pariis. Oli Davidi kuulsamaid maale. Maal kujutab lugu Rooma ajaloost. Võimu 
pärast Roomas võitlesid kahe perekonna Horatiuste ja Curiatiuste kolm poega. Kaks 
vaenutsevat poolt olid perekonnasidemetega seotud. Pildil vannuvad Horatiuse pojad 
võidelda ennastsalgavalt Rooma eest. Murest murtuna jälgivas stseeni pere naised, kellest üks
on Curatuse pojaga abielus. Revolutsiooni eel nähti maalis poliitiliste ja moraalsete taotluste 


väljendust. Tüüpiliselt klassitsistlik on maali sümmeetiline kompositsioon, ühtlane valgus, 
monotoone koloriit ja tõsine meeleolu. Kolm võlvi on kooskõlas kompositsiooni kolme 
grupiga. Maalis nähti üleskutset relvile, võitlusele. J.L.David „Tapetud Marat“: (1793) Brüssel. David kujutab siin maalil Prantsuse revolutsioonis osalenud ühte juhtfiguuri 
Jean-Paul Marat ́i. Ta tapeti rivaalitseva poliitilise rühmituse liikme käe läbi, otse vannis, kus 
ta nahahaiguse tõttu sageli viibis ja töötas. J.L.David „Napoleoni kroonimine“:  (1805-1807),Pariis. Hiigelsuurel maalil (6,21x9,79 m) on kujutatud Napoleoni keisriks 
kroonimist pariisi Notre-Dame ́i katedraalis 2.dets. 1804.a. Jean Auguste Dominique Ingres Suur supleja:  Kunstiteostes on otsekohene tõetruudus ühineva joonekäsitlusega.


9. Francisco Goya „Alasti maja“, „Ülestõusnute mahalaskmine“, „Carlos IV  perekond“ Teras 18-19. sajand rühmatöö, Carlos (klassitsism-realism)       „Alasti maja“                                   „Ülestõusnute mahalaskmine“      „Carlos IV perekond“ 10. Arhitektuur 19.saj. – historitsism ja eklektika. Londoni parlamendihoone,  Pariisi ooperimaja, Kristallpalee Londonis, Eesti mõisahooned ja kirikud.
(lk.196-200)    Alatskivi mõisahoone Tartumaal; Sangaste mõisahoone Valgamaal; Tallinna Aleksander 
Nevski katedraal 11. Romantism. Põhitunnused. Kust võeti eeskujud, kompositsiooni ülesehitus,  värvid. (lk.201- 206, 207-211)  Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmab ligikaudu 19.saj teise veerandi. 
Kunstisuund, mis ilmneb selgepiiriliselt üksnes kujutavas kunstis. 
Tunti huvi keskaja, religiooni, kaugete maade ja kultuuride vastu. 
Romantismiaja kunstnik väljendas oma tundeid ja kasutas fantaasiat. 
Maalimislaad oli rahutu ja hoogne, värvid erksad. 
Kompositsioonis on näha baroki mõjutusi. 12. Romantism maalikunstis – William Turner, Francisco Goya, Caspar David Friedrich,  Theodor Gericault, Eugene Delacroix. Skulptuur – Francois Rude.(lk.201-211)


   William Turner. „„Téméraire’i“ viimane sõit“. (1839).  National Gallery, London. 13. Realism – kust võeti eeskujud. Jean-Francois Millet, Honore ́Daumier , Gustav  Courbet. Realism Venemaal – Ilja Repin, Vassili Surikov, realis Eestis – Johann 
Köler, August Weizenberg, Amandus Adamson. Fotograafia teke. (lk.212-222)  Realism kui kunstisuund hõlmab 19.saj. kolmandat veerandit. 
Realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. 
Realistid pidid maalima seda, mida nad näevad, mitte seda, mida tahaks näha. 
Nad tundsid huvi lihtrahva argielu vastu – rõhutasid ka negatiivset, inetut. 
Tõde edasiandes loodeti maailma paremaks muuta. 14. Impressionism. Kust võeti eeskuju? Mida tähendab uut moodi kujutamisviis?  Kujutamine valguse ja õhu kaudu. Maalimise põhimõtted. Tuntumad 
kunstnikud – Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas, Camille Pissarro, 
Edouard Manet, Auguste Rodin, Ants Laikmaa. (Vana õpik lk. 223-229, uus õpik
lk. 14-21.)  Impressionism tekkis 1860.-1870.a. Eeskuju leiti Euroopasse jõudnud omapärasest Jaapani 
puulõikekunstist, selle lihtsusest ja puhastest, erksatest värvidest. Mõju avaldas ka 
fotograafia. Uut moodi kujutamisviis - esemeid ei tule maalida sellisena, nagu me neid teame 
olevat, vaid sellisena, nagu me neid näeme. Me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu,
mistõttu pidi pildis kõike kujutama valguse ja õhu kaudu. Impressionistid püüdsid pilti edasi 
anda väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Nende piltidel ei ole kontuure. 15. Postimpressionism. Postimpressionismi mõiste, maalitehnika edasiarendus. Tuntumad kunstnikud – Vincent van Gogh, paul Cezanne, Paul Gauguin, henri de Toulousee-
Lautrec. Neoimpressionism – nende uus värviõpetus. Georges Seurat, Paul Signac. Postimpressionism levis 19.saj lõpus ja ta kasvas välja impressionismist. 
Postimpresionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, 
kuid hiljem oma loomingusuunda muutnud. Erinevus impressionistidest seisneb selles, et kui 
impressionistid maalisid peamiselt väljastpoolt saadud muljeid, siis postimpressionistid 
püüdsid väljendada eeskätt omaenda tundeid ja meeleolusid.  Neoimpressionistid võtsid kasutusele täiendvärvuste printsiibi ja väitsid, et maalides tuleb 
antud värvile lisada ka veidi täiendvärvuste täpikesi ehk refleksi, et oleks inimese silmale 
paremini haaratav. Kasutasid värvide pildile kandmisel optilist segu. 16. Juugend. Sümbolism. Rahvusromantism. Antud stiilide üldiseloomustus.  Arhitektuur juugendstiilis. Tuntumad kunstnikud – G.Klimt, A.Beardsley, 
G.Moreau, O.Redon, A. Gallen- Kallela, E.Munch, Kr.Raud ja O.Kallis.  Juugendstiil levis esialgu peamiselt tarbekunstis ja arhitektuuris. Tekkis Suurbritannias. 
Ühtse stiili loomisel peeti oluliseks ornamentikat see on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat 


orgaanilisest loodusest , meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja 
õisi.
Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. 
Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn.suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, 
üksindus, surm, eluringkäik, loodus. 
Elu on müsteerium. 
Sümbolism oli literatuurne kunst.  19.saj. oli rahvusriikide kujunemise ajaks. 
Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. 
Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad tahtsid väljendada 
kollektiivseid ideaale ja tõlgendada oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi 
kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism 
Norras ja Soomes, sealt kandusid need edasi ka Eestisse. Juugensdtiilis arhitektuuris ehitati teatrihooneid, vaksaleid, kaubamaju, turuhooneid, 
pangahooneid ja metroojaamu. Siseinterjööris valitsesid nõtked jooned, väljavenitatud 
vormid ja eriline peenus. Tunne ära piltidelt järgmised hooned või maalid või skulptuurid. Oska neid nimetada. 
Mõne maali juures tea ka kunstniku või ehitise juures arhitekti nime. Mis stiili nad 
kuuluvad.  17. Pariisi Pantheon. Kus asub ja mis eesmärgil seda hoonet on kasutatud või  kasutatakse.Arh. Jaques Germain Soufflot. Ehit. 1758-1790. Kiriku eeskujuks on 
Rooma Pantheon (aga meenutab Londoni St.Pauli katedraali) On ristkuppelkirik. 
Prantsuse revolutsiooni päevil muudeti kirik mausoleumiks. Praegu prantsuse 
suurmeeste autempel. Siia on maetud palju prantsuse kuulsusi.   Pariisi Pantheon 18. Madeleine ́i kirik Pariisis. Kes laskis ehitada ja miks. Arh. Pierre-Alexandre Vignon.  Ehit.1806-1842. Ehitise laskis püstitada Napoleon autempliks oma Suurele Armeele. 
Kirik on antiiktempli koopia, korintose stiilis peripteer. Kirikul puuduvad aknad, 
valgus pääseb sisse laeavadest.


 Madeleine*i kirik 19. Tähe triumfikaar Pariisis. Kes laskis ehitada, kust võeti ehitamiseks eeskuju ja miks  seda hoonet ehitati? Arh. Jean- Francois-Therese Chalgrin. Ehit.1806-1836. 
Napoleon laskis püstitada selle Tähe väljakule oma võiduka armee sõjalise edu 
tähistamiseks. Kaare all on 30 vapikilpi, millest igaüks kujutab üht Napoleoni võitu.  Tähe triumfikaar Pariisis 20. Kristallpalee Londonis. Mis sündmuse jaoks ehitati? Konstruktsioon. Mis on saanud  hoonest tänapäeval? (hävinenud). Arh. Joseph Paxton. Malmtorudest ja 
klaaspaneelideks monteeritud näitusehoone pikkus oli 564 m, laius 124 m ja kõrgus 
33 m. Pärast maailmanäitust võeti Kristallpalee tükkhaaval lahti ja pandi üles 
Syndenham Hilli läheduses üles, kus see seisis kuni 1936.a. tulekahjuni.    Kristallpalee Londonis 21. J.L.David „Horatiuste vanne“. Leia pildi kompositsioonist kolm 3-kordset kordust  pildil kujutavate esemete ja inimeste vahel! Teised maalid – „Tapetud Marat“ – mis 
sündmus? 1. Jacques Louis David „Horatiuste vanne“ Maalil on sündmustik 
antiikajast. Rooma pärast võitlevad 2 perekonda – Horatiused ja Curatiused. Pildil 
vannuvad 3 poega oma isale, et võitlevad ennastsalgavalt Rooma eest. Maalil on 3 
kolmekordset kordust. 2. „Tapetud Marat“ pildil on kujutatud Prantsuse revolutsiooni
kõige äärmuslikuma tiiva jakobiinide esindaja.


    1. "Horatiuste vanne"    2. "Tapetud Marat" 22. Jean August Dominique Ingres ́i maal „Napoleon I imperaatoritroonil“, „Suur  supleja“                            „Napoleon I imperaatoritroonil“ (1806)                „Suur supleja“ 23. Tartu ülikooli peahoone. Kes oli arhitekt ja kas see hoone on kõrgklassitsism või  varaklassitsism. Kõrgklassitsism J. W. Krause (1804-1809) esindusliku fassaadi 
keskosa rõhutab antiiktempli otsakülge meenutav kuue dooria sambaga portikus, 
millest on saanud ülikooli omamoodi sümbol.


 Tartu Ülikooli peahoone 24. Théodore Géricault „Méduse ́i parv“. Mis sündmust maalil kujutatakse?  Kompositsioon. Kolmnurkne kompositsioon (1818-1819). Seda teost loetakse 
romantismi alguseks maalikunstis. Maal kajastab 1816.a. toimunud Prantsuse 
mereväe fregati La Méduse skandaalset hukku, kui kapten ja ohvitserid haarasid 
pärast laevahukku endale päästepaadid ja paigutasid 150 reisijat ja meeskonnaliiget 
parvele. Esialgu püüti parve juhtida päästepaatidega aga tormisel merel kardeti 
omaenda elu pärast, seega lõigati ühendusköied läbi ja parv jäeti tormi meelevalda.   „Méduse ́i parv" (1818-1819)                                  „Méduse ́i parv" kompositsioon 
kolmnurkne 25. E.Delacroix „Vabadus viib rahva barrikaadidele“. Mis sündmust pildil kujutatakse?  Kompositsioon. Kolmnurkne kompositsioon (1830).Maal kujutab võitlevat rahvast 
Pariisi tänavail Prantsusmaa 1830.a. Juulirevolutsioonis, mis kukutas kuninga 
Charles X ja tõi võimule Louis-Philippe ́i. Kunstnik on andnud silindrikübaraga 
kodanlasele enda näojooned. Maalil on inimesed erinevatest ühiskonnakihtidest. 
Arvatakse, et püstoliga poisike on inspireerinud V.Hugod looma oma romaanis 
„Hüljatud“ tänavapoissi Gavroche ́i. Maal on täis romantilist hoogu ja traagilist 
paatost. Maalil on näha ka Notre- Dame ́i katedraal. Maali keskne tegelane lippu 
kandev naine kehastab Vabadust. Peas on tal revolutsiooni sümbol – früügia müts.   


    „Vabadus viib rahva barrikaadidele“  (1830)        26. Caspar David Friedrich „Elu astmed“(Elu etapid), „Rügeni kriidikaljud“. Sümboolika. 
Kuidas kunstnik sümbolitega pilti kujutab? Loetle üles! Vaata Teras – Kuidas pilti lugeda! 
1.Kuigi pilt on kujutluse vili,võib siin ära tunda Greifswaldi sadama. Sümbolistliku maali viis
laevasiluetti vastavad viiele figuurile esiplaanil. Laevad on oma rännakul jõud- nud erinevale 
kaugusele, täpselt nagu kujutatud ini- mesed oma eluteel. Friedrich maalis selle pildi 
1835.aastal, mil ta oli läbi teinud rabanduse Tema peas ringlesid küsi- mused surmast ja elu 
mõttest. 2. (1818) Rügeni saar oma kriidikaljudega asus kunstniku sünnilinna Greifswaldi 
lähedal, kuhu perekond tegi tihti matku   „Elu astmed“                            „Rügeni kriidikaljud“ 27. Francois Rude, reljeef „Sõttamineku laul“ („Marseljees“). Kus see kõrgreljeef asub? Mida
seal peal kujutatakse? Francois Rude, reljeef „Sõttamineku laul“ (Marseljees, 1832-1836) 
Tähe triumfikaarel Pariisis. Kolme meetri kõrgune kivireljeef, üks Tähe triumfikaare neljast 
suurest skulptuurist, on Rude ́i tuntum töö. Reljeef kujutab Prantsuse kodanikke minemas 
vabatahtlikena 1792.aastal kaitsma oma kodumaad Austria ja Preisimaa vastu. Näeme 
klassikalises rõivastuses mehi sammumas võitlusesse, et kaitsta vabariiki. Nende kohal on 
hoogsa sammuga astumas sõjajumalanna figuur. Reljeefis on tunda kirge ja paatost, samas ei 
mõju kompositsioonliiga rahutult. Skulptor on suutnud luua emotsionaalse, kuid harmoonilise
terviku.  „Sõttamineku laul“


28. Pariisi ooperimaja. Arhitekt Charles Garnier. Mis stiilis see hoone on? (1875), uusbarokk 
ja uusrenessanss. Maailma kuulsamaid ooperimaju. Fassaadi liigendavad friisid, sambad, 
skulptuurid ning ehib rikkalik dekoor. Eklektilises arhitektuurikeeles domineerib uusbarokne 
lopsakus. Uhke on ka sisearhitektuur oma suurejoonelise peatrepiga. Keisrimaja tellis 
Napoleon III.  Pariisi ooperimaja 29. Parlamendihoone Londonis. Arht.C.Barry, A. Pugin. Mis stiilis see hoone on? 
Parlamendihoone Londonis. Arhitektid – Sir Charles Barry ja Augustus Pugin, 1840-1865, 
neogooti stiilis. Hoone sümmeetrilist plaani elavdavad Victoria torn ja kuulus kellatorn Big 
Ben, mis nimetati 2012.a. Elisabeth ́i torniks. 19.saj. nimetati imperiaalseks sajandiks. Suurim
koloniaalimpeerium oli Briti impeerium, seetõttu oli ka vajadus suurtsuguse parlamendihoone
järele.  Parlamendihoone Londonis 30. Mis on eklektika ja mis on historitsism?
Historitsism – ühe ajaloolise stiili jäljendamine. Eristatakse neo-, pseudo-, eestipäraselt uus-. 
Uut stiili soosis romantismi ideoloogia.
Eklektika – erinevate stiilide segamine ühes ehitises. 31. Millet „Viljapeade korjajad“ Mis stiili maal kuulub ja keda pildil kujutatakse? Kuidas on 
kompositsiooniliselt üles ehitatud? Jean-Francois Millet, (1857). Pildil näeme kolme vaest 
vana naist, kes teevad põllul järelnoppimist. See vaevarikas, alandav ja väheviljakas tegevus 
on edasi antud lihtsalt ja tõetruult. Maal võeti vaatajate poolt halvasti vastu, kuna selles nähti 
alamklassi ülistamist.


 „Viljapeade korjajad“ 32. Ilja Repin „Burlakid Volgal“. „Ivan julm koos sureva pojaga“. Mis stiilis on maal ja keda 
pildil kujutatakse? „Burlakid Volgal“ (1870-73). Repini tuntuim maal kujutab ränka tööd 
tegevaid – laeva vastuvoolu vedavaid – töölisi keda nimetati burlakkideks. Kõige ees on 
burlakk Kanin. Meeste riided on närused, vaid ühel on jalas saapad. Kunstnik rõhutab meeste 
vaeva ja kurnatust, samas on maal omamoodi austusavaldus neile.“ Ivan Julm koos sureva 
pojaga“. Ivan Groznõi oli Vene tsaar, kes sai 3-aastaselt Moskva suurvürstiks. 1547.a. 
kroonis ta ennast Moskva tsaaririigi I tsaariks. Oli väga vägivaldne ja laskis hukata palju 
inimesi Moskvas ja selle lähiümbruses (nt. Novgorodi ja Pihkva veresaun). Ta muutis vene 
talupojad pärisorjadeks.   „Burlakid Volgal"                                     „Ivan julm koos sureva pojaga“ 33. V. Pukirjev „Ebavõrdne abielu“ Mis stiilis on maal ja mis sündmust pildil kujutatakse, 
tegelaste analüüs.  „Ebavõrdne abielu“ 


34. Tunne ära Johann Köleri maalid „Kunstniku sünnikoht“ ja“ Isa ja ema portree“. Mis stiilis
nad on? J. Köler oli esimene eesti rahvusest maalikunstnik. Tea kunstniku nime. Realismi 
stiilis.    „Kunstniku sünnikoht“ (1863)                  “ Isa ja ema portree“ (1863) 35. August Weizenberg „Linda“, kus see kuju asub. Weizenberg oli esimene eesti rahvusest 
skulptor. Tea kunstniku nime. „Linda“ (1880). Marmor ja eklektika stiilis. Eesti 
Kunstimuuseum.  „Linda“ (1880) 36. Amandus Adamson „Russalka“. Mis stiilis see on ja kus asub. Tea kunstniku nime. Asub 
Eestis Kadrioru Pargis on realismi stiilis.


 „Russalka" (1902) 37. Paul Raud „Muhu rauk“ Mis stiilis on töö? Töö on realismi stiilis. "Muhu rauk"  38. Claude Monet – „Impressioon. Tõusev päike“, Roueni katedraal, , Edouard Manet „Eine 
murul“ ja „Olympia“, Auguste Renoir – naiste portreed, tema maalimislaad, Edgar Degas – 
tantsijannad ja Camille Pissarro „Pariisi bulvar“ – tunne ära! Oska ka selgitada, mis on pildil. Claude Monet:    1874 a.   1893-1894 "Impressioon. Tõusev päike"               Roueni katedraal


Edouard Manet:   "Eine murul" (1863)                         "Olympia" (1863)
Auguste Renoir: 
Pierre – Auguste Renoir. „Aerutajate eine“. Renoir kujutas kodust elu, kenasid naisi- lapsi, 
linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite.Tema teosed on mahedad ja 
südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega.  "Aerutajate eine"  Edgar Degas:   "Baleriinid sinises" (1879)    "Kaks tantsijannat" (1881)          Camille Pissarro:


 „Pariisi bulvar“ (1897) 39. Ants Laikmaa – Marie Underi portree, „Pedajad“   "Pedajad" (1904) 40. Vincent van Gogh – „Tähisöö“, „Autoportree seotud kõrvaga“, Paul Cezanne – „Sainte- 
Victoire ́i mägi“, „Natüürmort“, „Suured suplejad“, Paul Gauguin – mõni lõunamere saarte 
maalidest, Henri de Toulouse-Lautrec – tema plakatid.
Vincent van Gogh:   "Tähisöö" (1889)                          "Autoportree seotud kõrvaga" (1889) Paul Cezanne:                                               


„Sainte- Victoire ́i mägi“ (1887)              „Natüürmort“                „Suured suplejad" (1900-
1906) 41. Eorges Seurat ja Paul Signac – tunne ära nende maalimislaad.
Paul Signac „Küpress“ Neoimpressionistid võtsid kasutusele täiendvärvuste printsiibi ja 
väitsid, et maalides tuleb antud värvile lisada ka veidi täiendvärvuste täpikesi ehk refleksi, et 
oleks inimese silmale paremini haaratav. Kasutasid värvide pildile kandmisel optilist segu.
Eorges Seurat kasutas tavalisi värve. nt "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel".                                     "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel" (1884-1886)     „Küpress“ (1905-1906) 42. G.Klimt „Suudlus, Odilon Redon – „Pandora“, Gustave Moreau – „Salome“, Akseli 
Gallen- Kallela „Kalevala“ ainelised tööd, Edvard Munch – „Karje“ ja „Elutants“, Kr. Raud 
ja Oskar Kallis „Kalevipoja“ ainelised tööd. G.Klimt:    „Suudlus" (1907-1908)       "Odilon Redon – „Pandora“ (1914)


Gustave Moreau:  "Salome tantsimas Herodese ees" (1871) Akseli Gallen- Kallela: 
„Kullervo needmine“ (1899). „Kalevala“ – aineline töö.
Tema tööd on realismist lähtuvad, kuid rahvaluulele sobivad, jõulised ja tundeküllased.  „Kullervo needmine“ (1899) Edvard Munch:


  „Karje“ (1893)                           „Elutants“ (1899-1900) Kristjan Raud ja Oskar Kallis: "Kalevipoja surm" (1935)                  "Kalevipoeg Soomest laudu toomas" (1914)