Millist aega ma tahan, milline aeg tahab mind? Aeg on kummaline nähtus. Ühtpidi oleme me sellega pidevalt seotud ja justkui ei saakski seda paremini tunda: me ju räägime sellest ajast üha rohkem,selle väärtustamisest või selle mitteväärtustamisest. Palju räägitakse kvaliteetajast,mille all mõeldakse lähedastega veedetud aega. Aeg on just nagu mingi kadus loodusvaru,mida on üha vähem ja mille eest peame hoolt kandma,et see päriselt otsa ei saaks. Igal ühel on kogemusi ,kuidas meeldivate sündmuste puhul räägitakse,et aeg lendas märkamatult või vastupidi näiteks liiklusõnnetuste ohvrid on hiljem kirjeldanud,kuidas kõik tundus nagu ,,aeg luubis"-väga aeglaselt. Järelikult on aeg meie jaoks psühholoogiline nähtus,sest head asjad toimuvad liiga kiiresti ja lõppevad liiga ruttu ,halvad aga kestavad piinavalt kaua ja neil ei näi lõppu tulevat. Segased lood on mineviku,oleviku ja tulevikuga: kui oodatud hetk kätte...
VÕÕRSÕNAD 1. Otsi ja kirjuta sõnade eestikeelsed sünonüümid. AFERIST- õnnekütt, pettur, afäärimeister AFISS- müürileht, kuulutus, plakat ANNULLERIMA- tühistama, kehtetuks tunnistama BANAALNE- labane, maotu, äraleierdatud, lame BARELJEEF- madalreljeef BLAMEERIMA, BLAMAAZ - häbistama, naeruvääristama; häbi(asi), naeruvääristus BLUFF, bluffima - ülespuhuv v kiitlev väljamõeldis, kõmuteade; blufiga eksiteele juhtima BOHEEMLANE - korrapäratu, muretu eluviisiga haritlane DEFEKT - puue, viga, rike DEFITSIIT - vajak, puudujääk, nappus DEKADENTS - langus, allakäik DELEGAAT - esindaja, saadik -DEMOGRAAFILINE, demograafia - demograafiaga seotud, rahvastiku- ; rahvastikuteadus DILETANT, DILETANTLIK asjaarmastaja ; asjaarmastajalik DISTSIPLIIN - kindlaksmääratud kord ; korrale allumine ENTSÜKLOPEEDIA - teadusalade kaupa v tähestikuliselt järjestatud materjaliga teatmeteos FAMILIAARNE - pealetükkivalt sõbralik, liiga kodune FI...
Mati Undi kummaline maailm ,,Sügisballis". ,,Sügisballi" motona on kasutatud Viivi Luige luuletust, milles on vihjatud tumedale ohutundele ja romaan algab sõnadega ,,Midagi pidi ju juhtuma". Pidi nagu jah. Järgneb 196 lehekülge, millest igaühel hiilib ligi ootusärevus, valmisolek millekski suureks, mis tuleks ja muudaks elu, võõpaks hallid paneelmajad vikerkaarevärvidesse ja seoks maailma tervikuks. Tegelikult ei juhtu teoses midagi tähelepandavat. Noorest lüürilisest Undist on lihtsalt saanud keskikka jõudnud irooniline Unt. Ta räägib-kirjutab vigurdamata, lihtsalt ja edvistamata. Ja ta on väga-väga irooniline, iial ei või teada, kas ta mõtleb asja tõsiselt või tõmbab sind peenelt alt. Tema stiil on kohati lausa taotluslikult naiivne, latt jäetakse madalale, ei ole pingutamist ,,nii et pihik lõhki", ei mingeid salajasi keerdkäike. Tõeline postmodernistlik täht. ,,Sügisball" (algse pealkirjaga M...
KORDAMISKÜSIMUSED (BAROKK) MÕISTED: 1) retsitatiiv- kõnelaul, mille ajal züzee areneb. 2) instrumentaalkontsert- 3-me osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk-võistlus) solist saab näidata oma võimeid. 3) concerto grosso- mitme osaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. 4) süit- mitmeosaline teos, mis koosneb eri karakteriga tantsudest. 5) kantaat- esialgu solistidele ja kammeransamblile loodud teos, kus aariad vaheldusid retsitatiividega. 6) oratoorium- kontsertlik ooperilaadne vaimulik vorm. (kantaadi laienemisel tekkinud) (esimene 1600a.) 7) passioon- oratooriumi alaliik, sisuks kristuse kannatused. 8) prelüüd- pala, millele on iseloomulik korduv motiiv. 9) fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. AJASTU 1) Millal ja kus barokk levis? Miks ainult neis maades? Muusikalist barokki võib piiritleda aastatega 1600- 1750. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul (kunstis rohkem Prantsusmaal), lev...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kaitsevahendid ehituses Referaat Koostaja: Sven Karp TE12 Juhendaja: Alfred Kangur Sisukord Sisukord.................................................................................... ....................2 Sissejuhatus................................................................................. ................3 Töökindad.................................................................................... ................4 Tööriided.................................................................................... ..................5 Isikukaitsevahendid...................
John Galsworthy ,,Forsyte'ide saaga I" Tegelased: vana Jolyon; noor Jolyon; Philip Bosinney; Ann Forsyte; June Forsyte; Irene; Soames Forsyte; tädi Juley; tädi Hester; Swithin Forsyte; James Forsyte; George; Nicholas; Timothy; Holly ja Jolly; koer Balthasar Sellisena oled sa sündinud ja selliseks sa jääd oma surmani! Lihvitud klaasist kroonlühter põlevate küünaldega rippus nagu hiiglaslik stalaktiit laua kohal, pildudes kiiri suurtele kuldraamidega peeglitele, kõrvallaudade marmorpealseile ja raskeile tikitud istmetega kuldtoolidele. Nad ei surnud; kuna suremine käis nende põhimõtete vastu, siis tarvitasid nad ettevaatusvahendeid surma vastu: vaistlikke ettevaatusvahendeid nagu kunagi tugeva elujõuga inimesed, kes ei salli, et teised omandavad selle, mis kuulub neile. Nagu kari koera lähenedes, nii seisid nad pea pea kõrval ja õlg õla kõrval, valmis ...
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimin...
Õigusteaduskond Kriminoloogia ajalooline areng Essee Kriminoloogia TALLINN 2008 2 Sissejuhatus Ajalooga on üks kummaline asi, ajalugu oli ammu enne meid, ent samas on ajalugu ka praegune hetk. Iga päev toimub maailmas midagi murrangulist, midagi, mis on homseks juba harilik ning tavapärane ja ehk unustatudki. Keegi tark on kunagi öelnud: ,,Pole olemas midagi uut siin ilmas, on ainult unustatud vana." Sellega tuleb ilmselt nõustuda. Ühiskond areneb ja muutub ometi vastavalt juba olemasolevale ja toetudes olnule, rakendades eelnenut ja uut, et areneda, mõtestada lahti ja leida uusi suundi, mis aitaks korrastada, muuta ja leida alternatiive kasutuks muutunuile. Äkki on just murrangulised avastused, mis eelneva kasutuks muudavad need, mis piiritlevad eilset ja tänast. Nii on ka kriminoloogia arenguga. Kuri...
Iiri Vabariik II kursus 2014 Lipp ja vapp Iirimaa on iiri keeles Éire ja inglise keeles Ireland tähis IRL või IE Riigipea Michael D. Higgins, president alates 11.11.2011 Riigi hümn Amhrán na bhFiann (hääldatakse: “Oo-roon na Viin” ja tähendab “Sõduri laul”) http://www.youtube.com/watch?v=QV7lGmgFovM Riigikeeled: iiri ja inglise keel Iirimaa ehk Iiri Vabariik on Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes Pindala: 70 282 km2 Rahvaarv: 4,58 miljonit Riigikord: parlamentaarne demokraatia Rahaühik: euro Haldusjaotus ● Iiri Vabariik (Republic of Ireland) hõlmab 5/6 kogu saare pindalast. Selle osa pealinn on Dublin. 1. Leinster ● Põhja-Iirimaa kuulub 2. Munster Suurbritannia 3. Connacht koosseisu ning selle 4....
Anna Karenina Raamat alguses on Anna Karenina vend Stepan Arkadjevits Oblonski, kes elab Moskvas, oma naisele petmisega (endise guvernandiga) vahele jäänud. Naine on väga vihane ja tahab lahutust, mis oli tol ajal veel suhteliselt harv nähtus. ( korralik naine ei olnud lahutatud). Stepan( Stiiva) kutsus asjade silumiseks oma õe Anna naise Dollyga rääkima. Saabudes kohtub Anna esimest korda Vronskiga. Nad näevad pealt enesetappu raudteejaamas. Anna suudab abielu päästa. Dolly õde Kitty kurameerib kahe mehega. Üks on tema lapsepõlve tuttav Konstantin Dmitrijevits Levin, kes on natuke kummaline ja kohmakas. Teine on Vronski, kes on meelitav sõjaväelane. Levin teeb Kittyle (kellesse ta juba ammu armunud on) abieluettepaneku. Kitty annab Levinile Vronski pärast korvi, sest ta on kindel, et abiellub temaga. Levin naaseb haavunult oma maamõisa, kus ta elab. Kitty ja Anna tutvuvad ja nendest saavad head sõbrannad. Ühel ballil kohtuvad taas Ann...
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Valima saavad minna täisealised isikud, alates siis kaheksateistkümnendast eluaastast. Noored ei ole poliitikaga kursis ning ei lähe niisama lihtsalt valima. Tavaliselt minnakse just seetõttu, et kedagi lihtsalt valida. Peaasi, et oled käinud. Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et ...
Tallinna Ülikool Karin Luts ja "Kunstnik" koostanud: Aari Vaino juhendaja: Heie Treier Tallinn, 2011 Karin Lutsu peetakse Eesti esimeseks tunnustust pälvinud naiskunstnikuks. Valisin oma töö aineks tema teose "Kunstnik", kuna minu jaoks iseloomustab see kunstnikku ennast kõige paremini. Teos valmis 1937.aastal õlimaalis ning on praegu eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumis. Karin Lutsu loomingus on alati tähtsal kohal olnud soolise indentiteedi küsimus. Tema kooliaastatel Pallases polnud naisõpilased küll harv nähtus, aga kunstnikuna läbi luua ning endale nime teha neil ei õnnestunud. See oli ka Lutsule varakult selge. Konrad Mäe ja Ado Vabbe käe all õppides avaldas talle mõju Mäe koloriidirikas looming ning Vabbelt sai ta avangardismi kogemuse. Kokkupuuteid oli ka Eduard Wiiraltiga kes on ilmselt mõjutanud Lutsu loomingus groteskset figuuri kujutust. Tema õpetajad on teda nimetanud la ...
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Kokk KP-21 Isabel Kangur Vladimir Nabokov Referaat Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................ 3 Elulugu ....................................................................................................................... 4 Looming ..................................................................................................................... 5 Lolita .......................................................................................................................... 6 Teised teosed ............................................................................................................. 6 Kasutatud allikad ...............................
Arvutisõnastike võrdlus Käesolev essee kuulub sõnastikuvõrdluse valdkonda. Vaatluse alla võtan Arvi Tavasti ja Vello Hansoni poolt üllitatud „Arvutikasutaja sõnastik: inglise-eesti“ esimese ja viimase väljaande, kuna igapäevase arvuti- ja arvutivõrgu terminite kasutajana tunnen huvi, kuidas elava kõne kõrval on asjatundjad sõnu paberisse raiunud. Sõnastikest otsisin eelkõige laialt levinud arvutitermineid ning ühe termini leidnud, liikusin edasi terminit teistega seostavate tähiste kaudu. Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008. 1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Ol...
Kooli nimi eesnimi perenimi SEKSUAALSUS Referaat Juhendaja: eesnimi perenimi Linn 2008 Sissejuhatus: Mis on see, mis teeb ühe inimese teise jaoks vastapandamatuks? Seksuaalsus, see on see, mille kaudu tunnetatakse ning väljendatakse iseennast, kui kindlasoolist isikut. Mõned usuvad, et ilustandardit ei ole olemas. Ilu mõiste on iga inimese jaoks erinev, see muutub pidevalt, sageli koos ajaga. Sellest hoolimata leiavad mõned uurijad, et teaduslikult lähenedes on mitu teooriat, mis selgitavad, milline on ideaalne partner. Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed ...
Hingedepäev Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Hingedepäev........................................................................................................................... 3 Hing......................................................................................................................................... 3 Hingedeaeg............................................................................................................................. 4 Jaguaeg............................................................................................................................... 4 Hingesandid..................................................................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmag...
Tartuffe Maarja-Liis Loo Moliere'i kuulus viies vaatuses kirjutatud komöödia, on üks värvikamaid teoseid naeruvääristamaks usuvagadust. 17. sajandil avaldatud näidend tekitas omal ajal ja ka hiljemgi palju poleemikat ja probleeme. Louis XIV austas väga kirjaniku tööd, kuid ei olnud lihtne laval esitleda seda näidendit ajal, mil kiriku käes oli nii suur võim. Isegi Napoleon on öelnud, et kui see teos oleks avaldatud tema valitsemise ajal, ei oleks ta mitte mingi hinna eest lubanud seda lavale tuua. See lühike umbes 100-leheküljeline näidend on täielik meistriteos ja paneb imestama, kuidas saab üleüldse nii meisterlikult kellegi üle naerda ning samal ajal rõhuda ühiskonnas valitsevatele probleemidele. Komöödia autor on täielik geenius, kes oma andega püüdis võidelda Püha sakramendi ühingu vastu, kuhu teatavasti kuulus tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuninga ...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemär...
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KONFLIKTID, KAEBUSED JA PROBLEEMID NING NENDE LAHENDAMINE REFERAAT Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA JA KLIENDITEENINDUS Tallinn 2009 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL...................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT..................................................................................4 1.1 Konflikti mõiste....................................................................................................4 2. KONFLIKTI TÜÜBID...........................................................................................
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga:...
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased. *pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita. siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks. tegelem põhimõtetega ja lõppkriteerium on see, kas asi toimib või mitte, mitte ...
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“ Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi. Esimene filosoof oli Confuc...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. · Kirjandus hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekste · Ilukirjandus, mis kuulub esteetika või kunsti valdkonda · Kirjandus ehk literatuur kõige üldisemas tähenduses on kirjutatud tekstid, mis reeglina on mõeldud kellelegi ,lugemiseks, mõistmiseks ning kasutamiseks a) Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjandusse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne. · Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahendeid a) Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. i. Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemase käibesse ettelugemise, laulude, piltide jm meediate kaudu. · Mõisted kirjanduslik ja li...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistlik...
Romantism · romantism on kirjandusvool, mis levis Lääne-Euroopas 18. saj lõpus ja 19. saj alguses · romantikud vastandasid ennast klassitsismile, mitte realismile · romantismi tekke eelduseks oli inimeste kibestumus nende igapäevaelus · romantiline inimene = tundeline inimene · Romantism sündis ja kujunes välja võitluses klassitsismi vastu ( väga ranged reeglid, zanrite jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine, mõistuspärasus jne). · Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub...
20. SAJANDI KUNST Fovism Sai poolehoiu, sest miut erinevat stiili ja voolu, teise põhimõttega kunst. Kunst peab eluga kaasas kandma kunsti uuendusi ja omapära. Avati Pariisis Sügissalong, mis eksponeeris 20.saj uuendusi. Korraldas näitusi ka impressionistide ja postimpressionistide töödele (tagasivaatena). 1905.a paistavad silma noored kunsnikud, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid puhtad ja selged, kasutasid nad peaaegu segamata värve, kuid need olid lõuendile pandud värvilaikudena. Sellised tasapinnalised maalid mõjusid jõulisena, üks kriitik leidis, et nimetada tuleks see rühmitus fauves'deks, tähendab metsikut. Saab nimetusi fovism. Mille poolest nad erinesid varasematest? Hülgasid impressionistide muljet jäädvustava kunsti, ei pööranud tähelepanu sümbolistlikele elementidele, ülesandeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekib mõne motiivi vaatamisel. St, nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed üksikasjade kujutamises, vä...
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järelt...
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Muna Ott tööd. Oma k...
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI M...
Saaremaa Ühisgümnaasium Kuu kui Maa kaaslane Referaat Autor: Sander Tiit 9A Juhendaja: Arne Loorpuu Kuressaare 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB?....................................................................4 1.1. Faktid Kuust....................................................................................................................4 1.2. Kuu kraatrid ja mäed........................................................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus.......................................................................................
12. klassi kordamisküsimused. 1.osa ,,Aatom, molekul, kristall" 1. Millega tegeleb mikrofüüsika? Millega tegeleb makrofüüsika Mikrofüüsika tegeleb mikromaailmas olevate seaduste ja seaduspärasustega (prootonid, elektronid). Makrofüüsika tegeleb makromaailma füüsikaga (aistingud ja tajud). 2. Kirjelda aatomi ehitust. Mis on elementaarlaeng? Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse elektrilaenguga elektronidest. Elementaarlaeng on prootoni ja elektroni täpselt võrdne laeng, 1,6 * 10^-19 3. Mis on joonspekter? Joonspekter ehk aatomi spekter on kindla lainepikkusga valguskiir. 4. Kirjelda lühidalt kuidas aatom energiat omandab/loovutab. Aatom omandab ja loovutab energiat kindlate kvantumite kaupa, sest kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid. 5. Mis on elektronvolt, selle arvuline väärtus? Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas ...
Kordamisküsimused. Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, v...
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel N...
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuninglik...
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst ...
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus t...
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ..................
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid................................................................................................................ 7 1.1.1 Sõnad............................................................................................................... 7 1.1.1.1 Sirp............................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino.................................................................
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas t...
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. ...
annaabi.ee 
