II Maailmasõda (0)

Anšluss – liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga.
Suur-Saksamaa – pärast Austria anšlussi Natsi Saksamaa nimetus 1938.
Mücheni sobing – 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini ; Sak: Adolf Hitler ) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda.
15. märts 1939 – Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tšehhoslovakkia.
21. märts 1939 – Saksamaa nõudmised Poolale
22. märts 1939 – Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga
23. august 1939 – MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) – Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatšeslav Molotov )
1. september 1939 – II ms alus; Saksamaa tungimine Poola valdustele
Wehrmacht – Saksa armee
17. september 1939 – Poola valitsus lahkus riigi territooriumilt
17. september 1939 – Nõukogude-Poola sõda; NSVL tungis idapoolt Poola aladele
28. september 1939 – Salajane lisaprotokoll; selle alusel sai NSVL Soome, Baltiriigid , Ida-Poola; Saksamaa ja Poola alasi juurde
Vastastikuse abistamise leping – 1939 NSVL tahtis Baltiriikidelt luba luua sõjaväe baase nendel territooriuidelt ning survestati kolme riiki. (Eesti 28. September; Läti 5. Oktoober; Leedu 10. Oktoober)
Talvesõda – Soome ja NSVL vahel tekkinud sõda 30. November 1939 – 12. Märts 1940, kui Soome keeldus kirjutamast alla vastastiku abistamise lepingule
3. september 1939 – Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja
Kummaline sõda( Sitzkrieg ) – 1939-1940 Saksa ja Prantsusmaa piiril toimuvas sõjategevuses puudus aktiivsus ja kumbki pool ei võitnud alasid juurde.
Välksõda( Blitzkrieg ) – Iseloomustatakse Saksamaa kiiret rünnakut Poola aladele
9. november 1940 – tungis Saksamaa kallale Norrale ja Taanile, kes mõlemad olid kuulutanud ennast neutraalseks. Hitler põhjendas seda kui kaitsta riikide neutaalsust, mida Suurbritannia olevat tahtvat rikkuda.
10. mai 1940 – tungis Saksamaa Prantsusmaale ja Suurbritnniale kallale mööda Hollandi, Belgia ja Luksemburgi piire .
Prantsuse depatsioon 1940 – 10. Juunil kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja; 14. Juuni tungisid sakslased Pariisi sisse; 21 juuni toimusid Saksa-Prantsuse vaherahurääkimised; 22. Juuni sõlmitul vaherahu korral, kuulus põhja ja lääne prantsusmaa Sakamaale ja Lõuna kuulutati Vichy valitsus, mille juht oli Henri Petain, kes tegi Sakslastega koostööd.
10. mai 1940 – Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks
Merelõvi – 16. Juuni 1940 Saksa operatsiooni nimi, et vallutata Suurbritannia
Barbarossa plaan – Saksamaa plaan alustata oma rünnakut NSVL vastu
Kolmikpakt – 27. September 1940, kirjutasid alla Jaapan, Itaalia ja Saksamaa, mis kohustas üksteisi aitama
22. juuni 1941 – Saksamaa käivitab plaani Barbarossa ning ründab NSVL kolmest küljest: Nord (Leningrad), Mitte ( Moskva ), Süd ( Kaukaasia )
Lend- Lease sedus – märts 1941, võtis USA Kongress vastu seaduse, mis lubas presidendilosutama ainelist abi (kas laenamise või rentimise teel) riikide vastu
Atlandi harta – 14. August 1941 Churchilli ja F.D. Roosevelt avaldasid kaheksapunktilise deklaratsiooni Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted.
1941 kevad – sõlmisid NSVL ja Jaapan oma vahel neutraliteedilepingu
1941 – pidurdus Saksamaa rünnak Moskva alla
7. detsember 1941 – Jaapan ründas suurimat USA sõjaväebaasi Havai saarestikul Pearl Harbor
8. detsember 1941 – USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja
11. detsember 1941 – Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USAle sõja
Uus kord – Saksamaal kehtestunud ideoloogiline mõtte viis, mille käigus hoiti tsiviilisikuid kontrolli all ning vähima tõrkuse või vastupanu korral rakendati terrorit; hakkati kasutama Vene sõjavange enda kasuks; ning sakslaste jõhker käitumine juutide suhtes
Generalplan Ost – Saksamaa plaan ümberasutatda enam kui 30. milj venelast ja teisi rahvus, et juurde tekitada elamispinda Sakslastele idapool
Juudiküsimus - otsustati leida lõplik lahendus Juudi probleemile, mille käigus juute panti elama getodesse, kasutati kui tööjõuna,panti elama ebakõlblikutesse keskkonda, toimus massiline mõrvamine gaasikambrites. Juutidehävitamis poliitikat nimetatakse holokaustaks
Partsianisõda – Sõja nähtus, kus vallutatud aladel, rahvas hakkas vastu määssama vallutajate suhtes,
Stalingradi sõda – Stalingrad, mis oli sakslaste kontrolli all ja NSVL vägede poolt 19. November 1942 piiramisrõngasse, millest välja ei pääsetud, sõja tegevus veel kestis, kuni 2. Veebruar 1943, kui sakslased kapituleerisid
Leningradi blokaad – Saksaarmee, mis suundus põhja oli suunatud Leninradi alla. Saksamaa osa armee nihutati Moska peale, mille tõttu ei suutetud Leningradi vallutata, kuid võeti piiramisrõngasse. Seal hukkus üle 640 000 nälga.
Kurski lahing – 1943 juuli kuni august , kui 5. Juulil alustas Saksa armee kallale tunig NSVL, millele NSVL vastas oma rünnakutega. See oli sõda, mille tulekust teadis NSVL juba ammu ning olid suutelised kergelt sakslasi alistuda ning Saksamaa alustas vägeda tagasi tõmbumist idapoolelt.
Hitleri-vastane koalitsioon – Hitleri tegevuse vastane liit, mille moodustasid
Teherani konverents – 28. November – 1. Detsember 1943, aset leidnud kohtumine USA (F.D.Roosvelt), NSVL (J. Stalin ), Suurbritannia (W.Churchill), kus toimus NSVL abitamine sõjaväega ja NSVL nõudmine avada teine rinne läänes
6. juuni 1944 – avati teine rinne , kui USA ja Suurbritannia dessandid maandusid Normandiasse. Operatsiooni ülemjuhatajaks määrati USA kindral D.Eisenhower
Jalta konverents – 4.-11. Veebruar 1945, kus kohtusid USA (F.D.Roosvelt), NSVL (J. Stalin ), Suurbritannia (W.Churchill) ning otsustati Saksamaa jaotada okupatsioonitsioonideks
25. aprill 1945 – USA ja NSVL sõjaväed kohtusid Elbe jõel
30. aprill 1945 – Tappis Hitler oma naise ja tei enesetappu
8. mai 1945 – Saksamaa kapituleerus, ning NSVL sõjavägi heiskas Saksa riigipäeva hoone otsa punase lippu. Lõppes II MS Euroopa pinnal
Jaapani pommitamine – USA pommitas aatompommidega kahte Jaapani linna 6. August Hiroshima ja 9. Augustil Nagasakile. Inimestele piinarikkas surm, radioaktiivsus
9. august 1945 – alustas NSVL sõja tegevust Jaapani vastu
14. august 1945 – alistus Jaapan
2. september 1945 – kirjutas Jaapan alla tingimusteta kapitulatsiooni aktile, kus juures oli USA kindral D.MacArthur. Lõppes II MS.
Referendum – rahvahääletus
Direktiiv – juhtnöör, korraldus
Protektoraat – teise riigi kaitse valitsuse all olev maa-ala või riik
Huvisfäär – huvipiirkond
Saatkond – välisministeerium
Lisaprotokoll – rahvusvahelise lepingu juurde käiv ja selle sisu täpsustav või laiendav dokument
Pakt – leping
’ kott ’ – piiramisrõngas vastase suurema väekoondise ümber
Neutraliteet – neutraalsus -erapooletus
Status quo – antud hetkel kehtiv seisund
De facto – faktiliselt
Embargo – kaupade sisse- ja väljaveo keeld
Eskaader – suurem sõjalaevade koondis
Pikeerima – järsult alla lendama või sööstma
Kapituleeruma – alla andma
Marionett – teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus või –tegelane
Koalitsioon – mitme riigi liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu
Separaatrahu – rahu, mille sõlmib vastasriigiga üks liitlasriik oma liitlastest eraldi