Hingedepäev (0)

Hingedepäev
Referaat

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 2
Hingedepäev 3
Hing 3
Hingedeaeg 4
Jaguaeg 4
Hingesandid 4
Mida teised teevad 5
Esivanematekultus 5
Välismaa kombed 6
Luukerede tants Mehhikos . 6
Leekides lehmad Balil 7
Kingitused surnutele Hongkongis 7
Kokkuvõte 8
Luuletused 8
Kord enda ma päriseks ära annan 9
Ühel hetkel 10
Hingedepäev 11
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

See referaat räägib hingedepäeva kommetest ja tavadest Eestis ja mujal maailmas. Hingedepäeva teema valisin kuna see on väga tähtis aeg surnud sugulaste ja tuttavate mälestamiseks. See on väga vaikne püha.

Hingedepäev

Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.

Hing

See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus , samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata. Näiteks laialiloobitud või õue visatud juustega seostati peavalu. Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara.
Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt ( magamise , haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi ( tuulispask , luupainaja, virmalised ) või hingelooma ( mesilane , liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse , looma või lindu ), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena).

Hingedeaeg

Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi , et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev.
Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära.
Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.
Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad.

Jaguaeg

Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga. Kalendriuurijad on arvanud, et jaguaeg/hingedeaeg on olnud muistse aastavahetuse tsükkel, aeg, mil ühitati kuu- ja päikese-aasta.

Hingesandid

19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud , kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid .

Mida teised teevad

Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande.

Esivanematekultus

Esivanematekultus (ka surnutekultus) on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et pärast surma jätkab inimese hing ka hauataguses maailmas oma elu. Esivanematekultust esineb paljude rahvaste usundites ja sellel on võib olla väga erinevaid rituaalseid väljendusi. Eriti olulise tähtsusega on surnud esivanemate austamine Hiinas (konfutsianism), Jaapanis (shinto), Aafrikas, Polüneesias jm.
Surnud esivanemaid peetakse hõimu kaitsevaimudeks või vahendajateks inimeste maailma ja jumalate või teispoolsuse vahel; on usutud, et nad võivad mingil viisil taassündida oma järglastes. Neile on toodud ohvreid ja pühendatud tseremooniaid; mõnede Aafrika hõimude juures kaevatakse mahamaetud surnuid pühade puhul üles, et neile austust avaldada.
Eesti rahvausundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad ), lindudena ( toonekurg ) või madudena. Kujunes uskumus, et surnud esivanemad tulevad kodu külastama sügisesel hingedeajal või talvisel pööripäeval ning selleks puhuks kaeti neile ööseks toidulaud ja pererahvas magas maas õlgedel, jättes asemed "hingekestele". Võimalik, et kodu külastava esivanema hinge kujutelm sulas kokku hilisemate maja- ja koduhaldjatega.
Hingedepäev on Eestis tuntud tänaseni ja vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja sinna pühade puhul küünalde läitmist tähtsaks kohustuseks .

Välismaa kombed

Luukerede tants Mehhikos.

Alustame Mehhikost, kus 1.-2. november on Surnute Päev. Traditsioon on alguse saanud asteekide festivalist, mis oli pühendatud nende jumalanna Mictecacihuatl'ile, kes oli allmaailma ja surmajärgse elu valitseja. 1. november on lastele pühendatud, mida kutsutakse ka Süütute Päevaks või Väikeste Inglite Päevaks. 2. november on pigem täiskasvanud lahkunute ja üldisemalt kõigi surnute päev.
Selleks, et lahkunud hinged end hästi vastu võetuna tunneksid, on kodudesse püstitatud väiksed altarid, mida kaunistavad küünlad, pealuud , oranžid saialilled ja paberist voldikud, millel on kujutatud tantsivaid luukeresid. Kindlasti on seal ka erinevad joogid ja söögid. Väga populaarsed on luukere- ja pealuukujulised maiustused, erinevad puuviljad, koogid ja leib. Leib on spetsiaalselt Surnute Päevaks küpsetatud ning seda kaunistavad kondi ja pisara motiivid, mis siis viitavad otseselt lahkunutele ning kurbusele.
Sellel päeval külastatakse surnuaedades omaste haudu , loetakse palveid ja süüakse haudade juures. Mõnel pool Mehhikos on komme veeta omaste haudadel terve öö. Levinud on ka linnades peetavad pidustused ja rongkäigud, kus pealuumaskides, luukerekostüümides ja ka saatanaks kehastunud inimesed tantsivad ja laulavad muusika saatel. Kärarikas ja värviküllane festival , mis on mõeldud ennekõike surnutele, pakub elavatele võimaluse veeta hästi ja lõbusalt aega

Leekides lehmad Balil

Bali saarel on surm sündmus, mis on täiuslik ja kaunis lõpp inimese maisele teekonnale ning seda tuleb loomulikult ka vääriliselt tähistada. Selleks, et vabastada hinged ja saata nad teele suure austuse ja pidulikkusega, peab toimuma põletamistseremoonia ehk kremeerimine. Rikkamad ja tähtsamad inimesed saavad lubada endale kohest tuhastamist. Kellele aga ei ole võimalik kohest tuhastamist tellida, need maetakse maha ning kaevatakse taas üles ja kremeeritakse ühisel tuhastamispeol, mis toimuvad iga 210 päeva järel.
Tuhastamisel asetatakse keha hiiglaslikku sarkofaagi, mis kujutab lehma. Kuju on valmistatud paberist, puidust ja bambusest, värvitud musta, punase ja kullaga ning kaunistatud sädelevate peeglitükkide ja helmestega. Tundub kummaline, et miks on valitud just lehma kuju. Kuid olles tuttav kohaliku religiooniga, saab see selgeks: kuna lehma puhul on tegemist püha loomaga, siis on see suurim austus, mida surnule saab avaldada. Tuhastamispäeval koguneb tuhandeid pealtvaatajaid, et näha seda suurejoonelist tuleshowd. Preestrid loevad palveid ning seejärel süüdatakse lehm põlema. Kehasid peetakse tühjadeks kestadeks, mis tuleb hävitada, et hing saaks kerge ja rõõmsana liikuda edasi uude ja paremasse paika. Järgmise päeval, kui tuli on järele jätnud vaid jahtunud tuha, puistatakse see ookeani jõulistesse voogudesse.

Kingitused surnutele Hongkongis

Hongkongis saabub koos aprilliga Qingming. Üldisemalt on see kevadpüha kuid selle raames on ka surnutele pühendatud festival, mida on tähistatud juba aastasadu . Traditsiooniliselt külastatakse sellel päeval esivanemate haudu, koristatakse ja tuuakse lahkunutele kingitusi - televiisoreid, mobiiltelefone, kelli, riideid ja isegi autosid. Kuid need on natuke erinevad nendest, mida meie oleme harjunud nägema - need asjad on spetsiaalselt surnutele valmistatud. Tehtud on need paberist või papist ning süüdatakse haual põlema.
Kui kingitus on põlenud tuhaks, on ta jõudnud kadunukese juurde hauatagusesse ellu. Tundub, et hauataguses elus on vaja kõikvõimalikke asju, kuna kauplused pakuvad lahkunute jaoks nii papist tehtud krediitkaarte, paberist rahatähti, mida tuntakse ka põrgu raha nime all, kui ülikondi ja tervet papist maja koos mööbliga. Kõik see on kenasti tsellofaani pakitud ja ootab saatmist teispoolsusesse. Qingmingi festivalil on surnuaed täis paberi põletamisest tekkivat tossu ja õhus hõljuvaid mustaks põlenud paberitükikesi. Ometi ei muuda see õhustikku raskeks ega kurvaks, surnuaed on täis inimesi, kes omavahel valjuhäälselt vestlevad, mobiiltelefonidega räägivad või lihtsalt igavlevad, oodates kingituste üleminemist lahkunud sugulastele.

Kokkuvõte

Hingedepäev on väga tähtis aeg millal saab mälestada sõpru ja sugulasi . See on väga rahulik aeg ja tuleb olla ka ise rahulik ja mitte tormakas

Luuletused

HINGEDEPÄEV
(Uno Sikemäe)
Puud vaikusesse tardunud on talveks,
nad varjudega puudutavad maad.
Ma sõbra kalmu juures peatun palveks
kui taevavõlvil tähed säravad.
Siis küünlatulukesi aknalaual
ka kodusoojus helendama lööb,
õrn tähesära armastuse haual
kui hingevalgus helgib läbi öö.
Sel ööl sa kuuled tulijate sammu
ja märkad puude varjus ootajaid.
Taas kordub see mis ununenud ammu,
näed silmi teelt su poole vaatavaid.
Sel ööl kõik hinged koju tulla tahaks,
sel ööl ei seata riivi koduust.
Sel ööl ei panda võõraid hääli pahaks,
sel ööl käib ringi palju igatsust.
Saan oma leinavalust teada anda
kui lilleõit su kalmu peale säen.
Võin oma palveid veelkord üle anda,
on hingedele selleks jäetud päev.

Kord enda ma päriseks ära annan

(K. Merilaas )
Kord enda ma päriseks ära annan:
mu süda saab mullaks kui muinasjutus,
ja minu hinge siis kuu peale kannab
tuul sügisöises pilvede rutus .
Siis täiesti endast saan vabaks.
Ma tahan nii olla, et ma midagi ei tahaks,
et langeksin tolmuna teele maha,
et muutuksin tuules tuiskavaks tuhaks.

Ühel hetkel

Ühel hetkel ma enam ei taha.
Ühel hetkel ma enam ei tule.
Jään meelega ruttajaist maha
ja enda sees kustutan tule.
Leian pimedas tundmatu urka,
kuhu ulmadki ligi ei tule.
Enne veel, kui lusika nurka,
viskan paberi sinna ja sule .
See hetk pole hea ega paha,
teda tahta või karta ei tule.
Sellel hetkel mu elulind maha endalt pudendab viimase sule.

Hingedepäev

Me mälestame täna neid
kel kõrval meil
on olnud elada kord õnn
Neid inimesi kalleid
kes lahkudes
meist võtsid osa
meie elu kaasa
Neid armsaid mälestame
täna taas
ja laseme sel mälestusel
täita kurbust suurt
mis valuna me hinge koormab…

Kasutatud kirjandus

Hingedepäeva luuletus
http://www.idamia.net/blog/2010/11/hingedepaeva-kuunlaleek/
Hingedepäeva kohta
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-hingedepaev.php
Uno Sikemäe luuletus
http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/hingedepaev/hingedepaev_sikemae.ht m
Teised tradidsioonid
http://alkeemia.ee/artiklid/Surnute-hingede-austamise-kombed-laias-maailmas/l-126/c-409/
Esivanematekultus
http://et.wikipedia.org/wiki/Esivanematekultus
Teised luuletused
Õpetaja käest
12