Arvutisõnastike
võrdlus
Käesolev essee kuulub sõnastikuvõrdluse valdkonda. Vaatluse alla võtan Arvi
Tavasti ja Vello Hansoni poolt üllitatud „ Arvutikasutaja sõnastik :
inglise-eesti“ esimese ja viimase väljaande , kuna igapäevase arvuti- ja arvutivõrgu terminite kasutajana tunnen huvi, kuidas
elava kõne kõrval on asjatundjad sõnu paberisse raiunud.
Sõnastikest otsisin eelkõige laialt levinud arvutitermineid ning
ühe termini leidnud, liikusin edasi terminit teistega seostavate
tähiste kaudu.
Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja
parandatud trükk aastal 2008.
1996.
aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt
levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute
laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele
ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava
kasutajaliidesega veebilehitseja. Oligi tagumine aeg asuda eestikeelse arvutiterminoloogia kallale.
Arvutikasutaja
sõnastiku esmaväljaandes on 5081 märksõna , 6437 mõistet esitatud
9463 inglise ja 8234 eesti terminiga, üle 15000 eesti- ja
ingliskeelse arvutialaase sõna, väljendi ning lühendi.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
249339
Õppematerjali autor
teadmise ja subjektiivse arvamise vahel kipub mõnikord meelest minema: • Mida see sõna tähendab? • Mis on selle sõna vaste teises keeles? • Kuidas seda defineerida? • Kuidas seda tõlkida? • Kas eesti keeles saab nii öelda? • Kas seda sõna tohib eesti keeles kasutada? • Milline on selle eriala mõistesüsteem? • Kumb pakutud terminivariantidest on parem? • Kas see on usaldusväärne sõnastik? • Kas tõlkija käitus selles olukorras õigesti? 10 Sissejuhatus • Milline on tööjaotus kirjutaja ja toimetaja vahel? • Kes on selle teksti autor? 1.1 Raamatu struktuur Esimeses peatükis kirjeldame täpsemalt fikseeritud koodi mudelit, selle järeldusi ja puudusi ning nendega toimetuleku meetodeid. Ühe meetodina tutvustame keelenähtuste mõistmise viisi, mis tekstide asemel põhineb suhtlejatel
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellatiivile vastab onoma
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani ..................................................
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m?
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
.................................................................................................35 2 3.UDK väljatöötamine, UDK tabelite tüübid, UDK arenguperioodid, levik, rakendusvaldkonnad..............................................................................................................37 4.Liigitamise ja märksõnastamise võrdlus............................................................................39 KOGUDE KUJUNDAMINE....................................................................................................40 1.Komplekteerimise allikad ja viisid.....................................................................................41 2.Sundeksemplariseadus Eesti Vabariigis.............................................................................42 3.Inforessursside valiku põhimõtted. ..........
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid