Arvutisõnastike võrdlus (0)

Arvutisõnastike võrdlus
Käesolev essee kuulub sõnastikuvõrdluse valdkonda. Vaatluse alla võtan Arvi Tavasti ja Vello Hansoni poolt üllitatud „ Arvutikasutaja sõnastik : inglise-eesti“ esimese ja viimase väljaande , kuna igapäevase arvuti- ja arvutivõrgu terminite kasutajana tunnen huvi, kuidas elava kõne kõrval on asjatundjad sõnu paberisse raiunud. Sõnastikest otsisin eelkõige laialt levinud arvutitermineid ning ühe termini leidnud, liikusin edasi terminit teistega seostavate tähiste kaudu.
Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008.
1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Oligi tagumine aeg asuda eestikeelse arvutiterminoloogia kallale.
Arvutikasutaja sõnastiku esmaväljaandes on 5081 märksõna , 6437 mõistet esitatud 9463 inglise ja 8234 eesti terminiga, üle 15000 eesti- ja ingliskeelse arvutialaase sõna, väljendi ning lühendi.
1996. a sõnastiku peatükk „Saateks“ algab lausega, mis ütleb, mis see raamat ei ole: „See raamat ei ole eelmiste arvutisõnastike uus trükk.“ Ja läheb edasi „Eelkõige püüab ta täita lünka, mille meie oskussõnavaras sajandi lõpukümnendil tekitasid personaalarvutite massiline levik ja võrkude jõuline areng.“ Ja siis on räägitud sellest, mida ja miks raamat sisaldab. Kuna esimene lause ei ole sisuliselt seotud järgneva tekstiga ja annab omamoodi definitsiooni, mis see raamat ei ole, siis tekib küsimus, miks see lause seal on. Kui ta ei ole eelmiste arvutisõnastike uus trükk, mis ta siis on? See on selle arvutisõnastiku esmatrükk küll – tavamõistes – esmatrükk paberile. Sõnastik oli osaliselt olemas internetis, autor Vello Hanson. Hansoni veebisõnastikus oli viki1 kasutaja arvitavast andmetel mingil hetkel 8438 mõistet, 5098 definitsiooni, 10517 inglise terminit, 1139 prantsuse terminit, 10426 eesti terminit, 648 soome terminit. Praeguseks see sõnastik enam veebis vikis ja arvutikasutaja sõnastiku paberversiooni kasutatud terminiallikates toodud aadressil kättesaadav ei ole ning ei saa ka väita, et veebisõnastikus paberväljaande esmatrüki ilmumise ajal nii palju mõisteid, termineid ja keeli kasutusel oli.
1996. a arvutikasutaja sõnastiku kasutatud terminiallikate loetelus on 15 sõnaraamatut, standardit ja elektronsõnastikku, kolm raamatutes olevat sõnastikku ja aineregistrit. Lisaks on kasutatud välisfirmade terminibaase, mille kohta on märgitud, et need on kinnised ega kuulu viitamisele.
Sõnastikus kasutatud tähised ja lühendid on toodud eraldi peatükis loeteluna koos seletusega. Näiteks O tähistab seletuse või määratluse algust. Näide:
Desktop töölaud O kirjutuslaua elektronvaste kasutajaliideses
Sümbol O ja nii mõnigi teine esmatrükis kasutust leidnud tähis tundub mulle harjumatu ning aeglustab lugemist.
Esimest väljaannet lugedes tekib probleeme eestikeelsetest arvutiterminitest arusaamisel. Kuna sõnastik on inglise-eesti suunaline , siis sageli jääb arusaamatuks, mida tähendab eestikeelne termin, mis asub näiteks ingliskeelse termini järel olevas seletuses. Kuna sõnastik on inglise-eesti suunaline ja terminite seletused on ingliskeelsete terminite taga, siis ei ole võimalik eestikeelse sõna järgi otsida täiendavat infot sellest sõnastikust selle eestikeelse termini kohta.
Peatükis „Tähised ja lühendid“ toodud järgmine lõik:
COPIES: EKSEMPLARE: - Kapiteelkiri: kuvatekst, nt menüükäsk
Kui nüüd tahaks teada, mis asi on kuvatekst, siis tuleb seda minna otsima internetist. Näiteks Google otsingut tehes väljastatakse ridamisi soome-inglise sõnastike kirjeid, mida lugedes ei jõua niipea tähenduseni, mida Hanson ja Tavast seda terminit kasutades oma sõnaraamatus silmas pidasid . Hansoni ja Tavasti arvutikasutaja sõnastikust on olemas ka veebiversioon aadressil http://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/aks/ , mille aluseks on sõnastiku 2005. a elektrooniline versioon, märksõnu on 6400, otsing toimub ingliskeelse märksõna järgi või eesti vastetest. Kuvateksti leida ei ole sealt võimalik.
1996. a sõnastik pakub avastamisrõõmu: 220-le nummerdatud leheküljele järgneb tabel ASCII talitlusmärkidega neljal leheküljel ning joonised eestikeelsete terminitega neljal leheküljel, millele raamatu saatesõnas ei ole vihjet, kuid on olemas vastav tähis peatükis „Tähised ja lühendid“. Suhteliselt kummaline on tegumiriba (joonise) paigutamine raamatu viimase lehekülje parempoolsele servale – tavapäraselt paikneb tegumiriba arvutikasutaja suhtes horisontaalselt arvutiekraani allservas.
Arvi Tavasti (2008) poolt kirjutatud viimase trüki saatesõnas, kus väljaannet küll millegipärast kolmandaks trükiks nimetatakse, antakse teada, et sõnastiku sihtrühmaks on mittespetsialist, et esitus on kompaktsem ja on veel kaks põhimõttelist muudatust : sõnastik põhineb mõistelisel andmebaasil ja vastendus on veidi deskriptiivsem. Viimane tähendab siinkirjutaja arusaamisel ja Tavasti sõnastuses seda, et „Kui senistel IT sõnastikel on olnud tugev normatiivne ambitsioon ( koostaja ütleb, milline keel peaks olema), siis käesolev kolmas trükk teeb väikese sammu deskriptiivsuse poole (koostaja eesmärk on välja uurida, milline keel on, ja seda kirjeldada).“ Etteruttavalt ütlen, et kasutajana küll ei tajunud, et ühes väljaandes oleks mul kästud mingeid termineid kasutada ja teises oleksin tajunud autori keelt kirjeldavat tegevust. Küllap tunnetas autor seda oma isiku füüsilises minas . Ehkki kui näiteks mõelda märksõnale cybersex, siis võib omas peas „aru saada“, mida Tavast silmas pidas.
Mõistepõhist sõnastikku hindab Tavast väga kõrgelt ning on uhke ka vaatluse all oleva sõnastiku muutmise üle mõistepõhiseks, ehkki see temalt rohkem aega võttis kui sõnastiku esimese trükiversiooni ettevalmistamine. Jah, kui autor nii ütleb, siis tänu mõistepõhisele koostamisele on sõnastikus vähem vigu, kuid kasutusmugavust see ei tundu suurendavat – pigem vastupidi.
2008. aasta väljaandes on kasutatud terminiallikate loetelus kõik esmatrüki allikad peale „Internetworking terms and acronyms“ ja ISO/IEC 2382. Information technology . Vocabulary. 1986-1995 ja allikaid on lisandunud – kõik kokku 31.
2008. aasta sõnastikus on 1996. a „Tähiste ja lühendite“ peatüki asemel peatükk „Kasutusjuhend“ ning selles on toodud skeem kasutavate tähiste ja lühendite kohta. Skeem on esmatrüki tähiste loetelust ülevaatlikum ning võrreldes esimese väljaandega on kasutusel kasutajale harjumuspärasemaid ja seega kergemini mõistetavaid tähised ning visuaali kujundusvõtted , mis võimaldavad hõlpsalt eristada kirje erinevaid välju. Näiteks on inglise märksõna trükitud paksu kirjaga , sellele järgnev eesti vaste suure tavalise kirjaga ning selgitus ja viited on kirja pandud alati eraldi lõiguna väiksema kirjaga vt joonist allpool).
Joonis 1. Arvutikasutaja sõnastiku neljanda trüki kasutusjuhend
Arusaamatuks jääb, miks on lühend vrd kasutusjuhendis (vt joonis 1) lahti seletatud kui „ vastand “. Vastand on „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ järgi vastandlik või vastupidine asi, inimene, nähtus, tegevus vm., miski v. keegi oma omadustelt, laadilt teisest täiesti erinev. Seletava sõnaraamatu veebiversioonis on näidetena toodud „ Paigalseis ja edasiminek on vastandid. Hommik on õhtule vastand.“ Võib-olla on tegemist näpuveaga kasutusjuhendis. Siiski on samasugune juba ka kolmanda trüki kasutusjuhend. Esimeses trükis oli teiste tähiste hulgas kasutusel üks omanäoline nool , mille seletuseks oli „ Viide sugulasterminile, nt vastandile: „võrdle““. Osadel juhtudel on arvutisõnastikus vrd lühendiga omavahel seotud tõepoolest vastandid (vt tabelist näiteks background, foreground, accept, reject), kuid osadel juhtudel ei saa vrd abil seotud termineid küll vastandlikeks pidada: blink vrd flicker (vt joonis 1).
Samas ei ole antud selgitust ega silmnähtavat süsteemi ka selles suhtes, miks ühtedel juhtudel vrd kasutatakse ja teistel mitte. Näiteks ei ole vrd ’ga seotud input data ja output data.
Eeldatavasti ingliskeelset lugejat silmas pidades on nende ingliskeelsete sõnade puhul, mis on kasutusel nimi-, omadus- või tegusõnana, näidatud ära ka sõnaliik ((a) omadussõna , (v) tegusõna, (n) nimisõna ). Eestikeelsed lugejad saavad eestikeelsest vastest niigi aru, mis sõnaliigiga on tegemist.
Sõnastikus on termineid võrreldes eelmise väljaandega sadades juurde tulnud. Näiteks mõned põhimõisted sõnatüve cyber - juurde: kui 1996 olid olemas cybernetics ja cyberspace, siis 2008. aastal ka cybercafe, cybercop ja cybersex - viimane lausa kahe mõistena. Avastamist on jätkuvalt – screenshot on kuvatõmmis, kuvanope, exhaustive search täielik sorimine, Trojan horse’i eesti vaste on trooja hobune, mis on raaliroimavahend. Märksõna selgituseks võib olla määratlus või näide, vahel selgitus puudub ja eestipärase vaste kasutamise asemel on üle pingutatud väidetava täpsusega – näiteks twisted pair cable bifilaarkaabel.
Kui 1996. aastal oli arvutikasutus Eesti inimeste hulgas alles lapsekingades, siis võis seda olla ka vastavaalane terminoloogia. 2008. aasta arvutikasutaja sõnaraamatu väljaanne on oma kujunduselt võrreldes esimesega märgatavalt parem, kuid sisu poolest erilist muutust ei ole märgata. Kõnekeeles olid paljud eestikeelsed arvutiterminid juba 2008. aastal harjumuspäraseks saanud, kuid sõnastikus on sees ikka imeelukaid.
Edaspidi võiks arvutisõnastikke avaldadagi ainult veebis ja luua neile sobilik funktsionaalses ja kasutajaliides , et leida oleks võimalik otsitavat igast suunast ja igalt väljalt ja see sõnastik võiks olla koostatud korpuseuuringu alusel, et sõnastikus oleksid sõnad, mida inimesed kasutavad.
1 Allikas arvitavast Sõnastike loend. Viki . Jaanuar.2009 http://oskus.wikispaces.com/S%C3%B5nastike+loendSiinkohal võtan endale vabaduse tuua sellesse uurimistöösse sisse andmeid internetist, andmeid kasutaja arvitavast vikist, ehkki vikide kasutamine andmeallikana on ülikooli akadeemilistes tekstides ja ka üliõpilaste töödes taunitav . Siiski nõuab antud sõnastike võrdlus just interneti originaaltekstidega arvestamist, sest juttu on arvutisõnastikest, mille tekkepõhjuseks oli internetis oli personaalarvutite massiline levik ja võrkude jõuline areng ning aines, mille jaoks sõnastikku koos terminite ja vastetega vaja, on suures osas internetis.