Muusika kt 3 - barokk (0)

KORDAMISKÜSIMUSED ( BAROKK )  
MÕISTED: 
1) ​ retsitatiiv ​- kõnelaul, mille ajal züžee areneb. 
2) ​instrumentaalkontsert​- 3-me osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk-võistlus) solist 
saab näidata oma võimeid. 
3) ​concerto  grosso ​- mitme osaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. 
4) ​süit​- mitmeosaline teos, mis koosneb eri karakteriga tantsudest. 
5) ​ kantaat ​- esialgu solistidele ja kammeransamblile loodud teos, kus  aariad  vaheldusid 
retsitatiividega. 
6) ​ oratoorium ​- kontsertlik ooperilaadne vaimulik vorm. ( kantaadi  laienemisel tekkinud) 
(esimene 1600a.) 
7) ​passioon​- oratooriumi alaliik,  sisuks  kristuse kannatused. 
8) ​prelüüd​- pala, millele on iseloomulik korduv  motiiv . 
9) ​ fuuga ​-  Barokiajastu  polüfoonilise  muusika  tähtsaim vorm. 
AJASTU 
1) ​Millal ja kus barokk levis? Miks ainult neis maades? ​ Muusikalist  barokki võib piiritleda 
aastatega 1600- 1750. 
Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul (kunstis rohkem Prantsusmaal), levis sealt üle kogu 
Euroopa. 
Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus  kodanlus  polnud veel suuteline 
võimu  haarama  (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia),  Hispaania  ja Lõuna 
Saksamaa). Muusikastiilina võeti kasutusele 18/19 saj vahetusel. 
2) ​Milline oli barokse kunsti eesmärk?​ Soov üllatada vaatajat. Väga suurt tähelepanu 
osutati maalidele ja  skulptuuridele . Nende eesmärgiks oli muuta  kirik  suursugusemaks. 
sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu  Kunstnikud  lähtusid elust ja püüdsid seda võimalikult 
tõepäraselt kujutada. Barokk rõhutas, et elu - see on eelkõige liikumine ja oli loomulik 
täiendus renessansile. 
3) ​Kust tuleb baroki nimetus?​ Võeti kasutusele 19. sajand. Itaalia k. sõna ​ barocco ​- 
kummaline, naljakas nähtus. 
Portugali k. sõna ​barocco​- korrapäratu, ebatasane pärl 
4)​ Iseloomusta barokset kunsti.​ Maaliline. Kujutati liikumist,  kunst  muutus 
mitmekülgsemaks. Aeti segi erinevaid kunstiliike nt  illusoorne  ja tõelisus koos. Tähelepanu 
koondus  inimeste tunnete mõjutamisele, nende hämmastamisele ja rabamisele. 
 ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. 
Ruumiliste  efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid.  
5)​ Iseloomusta barokset muusikat. ​Algselt mõeldud õukonnnapidustustel kuulamiseks. 
Ilmaliku   muusika  võidukäik. Hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõudis 
avalikele kontserdilavadele. Hakati looma tellimise peale. Homofoonilise muusika 
võidukäik. Loodi palju suurteoseid, instrumentaalmuusika ülekaal. Said - duur  ja -moll 
helilaad  valitsevaks. Meloodiat  toetav  bassihääl ehk ​ basso  continuo​. Eesmärk oli teksti 
edasiandmine muusikaliste vahenditega. Dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne. 
6) ​Kust, millal ja miks sai alguse  ooper ?  
Tal oli palju eeskujusid: vanakreeka tragöödia,  liturgiline  draama, müsteerium, 
intermeedium. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas kultuurist huvitatud haritlaste 
ringis .Itaalia on ooperi sünnimaa. (esimene terviklik ooper- Claudio  Monteverdi  ‘’Orpheus’’ 
1607)  
7) ​Barokkooperi lavastamise probleemid tänapäeval? Millised on lahendused? 
Kastraatlauljaid pole, lahenduseks oleks see, et heli võimendatakse tehislikult või siis 
pannakse lavale nii  nais - kui ka meeslaulja ja nende koostöös tekibki  kastraatlaulja  hääl. 
8) ​Baroki  lemmikpill ? Miks see kujunes lemmikuks?​ Minu lemmikpill sellest ajastust on 
klavessiin , kuna mulle meeldib ta omapärane, natuke pinisev ja elegantne kiiresti kustuv 
kõla.  
9) ​Iseloomusta barokkorkestrit​. 
Kujunes 17. saj välja kindel orkestri koosseis- barokkorkester. Oli keelpillide ülekaal, ​basso 
continuo ​olemasolu, dirigent puudus. 
10) ​ Bachi  ja Händeli loomingu tähtsus.​ Viisid lõpule  sajandeid  kestnud polüfoonilise 
muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. 
11) ​Kellena ja miks oli  Bach  tunnustatud oma eluajal?​ Orelimängijana, mitte heliloojana, 
kuna tema muusika oli  toona  liiga sügavasisuline. Orel oli tema lemmikinstrument. 
12) ​Millistes žanrides kirjutas Bach? Mis žanris ta ei kirjutanud?​ Ta kirjutas kõigis 
barokiaja žanrites oratoorium, kantaat,  kirikukontsert , sonaat, instrumentaalkontsert, 
concerto grosso, fuuga. v.a ooper. 
13) ​Võrdle Bachi ja Händeli vokaalsümfoonilist loomingut! ​Bachi vokaalmuusika on sügav 
filosoofiline  arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildustest. Sunnib kuulajat mõtisklema 
sõnade tähenduse üle. Händel keskendus rohkem rahvale, vabadusepüüetele. Tal olid 
võimsad koorinumbrid. Händel oli ajastuga kooskõlas, heliloomingut tunnustati.  
14) ​Millistes žanrides kirjutas muusikat Händel? Milles seisneb erinevus  Bachist ? 
Kontserdid, concerto grossod, süidid, ooperid, oratooriumid. Keskendub väljaspool kirikut 
toimuvale, rahvale jne. Bach aga sügavate sõnade tähendusele. 
15)​ Iseloomusta Händeli muusikat!​ Majesteetlik, pidulik, suurejooneline.