Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Poliitiline arutlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille pealkiri on Kas see kurk saab rohkem fänne kui Edgar Savisaar?

„Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole“
Valima saavad minna täisealised isikud, alates siis kaheksateistkümnendast eluaastast. Noored ei ole poliitikaga kursis ning ei lähe niisama lihtsalt valima. Tavaliselt minnakse just seetõttu, et kedagi lihtsalt valida. Peaasi , et oled käinud. Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus.
Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad edasi liiguks, et säiliks tegevusvabadus ning noortel oleks võimalus arenguks võiksid võtta sõna ning anda oma hääle ja avaldada oma arvamust. Minu arvates on valiv noor tubli , sest ta teab, mida ta tahab ning, mis talle meeldib. Ta võib uhke olla selle üle , et on oma hääle andnud ja täpselt sinna kuhu ta on tahtnud. Noorte hääl on oluline sellepärast, et noori on Eestis palju ja mida rohkema hääletavad, seda selgemad on valimistulemused ning pärast ei saa viriseda, kui pole saanud võimule see keda sa oleks tahtnud. Lahedusi, et noored valima läheksid on olemas küll, näiteks võiks koolides tutvustada erakondade platvormide süsteeme, jagada koolides või tänaval liikuvatele noortele flaiereid kokkuvõtva infoga , edastada valimiseelsetes üritustes rohkelt lihtsat ja arusaavat infot erakondade kohta ning süsteemi kohta, juhatada noor leheküljele www.valimiskompass.ee. Minu arvates oleks kõige tõhusam see kui keegi tähtis isik kuskilt noortekogust tuleks kooli jutustama lähemalt sellistest asjadest ja et too seletaks ära nii hästi ja lihtsalt. Mina isiklikult käisin valimas ning valisin just täpselt sellepärast Lauri Luige , et tema tutvustas mulle oma põhimõtteid ja tegevusi ning eesmärke. Ma ei tundnud teda alguses ja ei osanudki arvata, et selline inimene on olemas. Ta hakkas ise minuga suhtlema ja küsima, kas ma valima lähen ja kelle ma valiksin kui läheks. Ma tol hetkel ei osanud vastata aga kui kuulsin tema arvamusi ja tegevusi, põhimõtteid ning projekte siis sain aru, et tema poolt ma just hääletangi ja seda ma tegingi. Inimene, kellele ma hääle andsin pääses ka riigikokku ning ma olen väga õnnelik kuna ta on noor ja teab mille eest seista.
On ka noori, keda huvitab poliitika ja neid pole tegelikult vähe. Nemad on ennast sisse seadnud erinevates noortekogudes, nemad ajavad seal asju ning väljendavad ennast ja enda arvamusi ning tahtmisi ja ettepanekuid . Seal arutatakse palju noortega seonduvaid asju, näiteks haridusest, kindlast tulevikust , turvalisusest, Eesti infotehnoloogiast ja paljudest muudest teemadest . Üldiselt on olnud nii, et noored valijad valivad noori kanditaate ja vanemad jäävad oma vanade juurde kuna on sellega harjunud ja ei viitsi, ei taha uuesti uurida või muuta oma seisukohti. Mina valiksin ka noore kandidaadi kuna arvan, et tema jagab ka noorte asjadest midagi ning võtab need oma mõtetesse ja avaldab need ka riigikogus või mujal tähtsas kohas. Üks kanal , kus noored saavad oma asju ajada ja arvamusi kõige kohta avaldada on Facebook . Seal on nii palju võimalusi luua oma kommuun või kommenteerida vanades ja avaldada oma arvamust teatud teema kohta. Poliitikaga seotud üritusi või lihtsalt niiöelda klubisid on seal palju. Näiteks võin tuua ühe Keskerakonna vastase lehekülje Facebookis , mille pealkiri on „ Kas see kurk saab rohkem fänne kui Edgar Savisaar ?“ . Tõesti on seal kurgil rohkem fänne kui oli Edgar Savisaarel ja suures koguses rohkem. Ja selliseid lehekülgi, kommuune, klubisid, üritusi ja muud seesugust on veel palju. Noored avaldavad oma arvmust rohkem internetis ja peamiselt anonüümselt. Reforminoortel on oma lehekülg nii internetis kui ka Facebookis, kuhu saavad kõik inimesed oma arvamust avaldada ning ideid kirja panna, neid võetakse seal kindlasti kuulda ning arutatakse mõni parim idee läbi ja arvatavasti otsustatakse, kas on vaja veel arutada või jäetakse see mõte seljataha . Hea poliitik täidab oma antud lubadusi ja ülesandeid korralikult ning ei valeta inimestele, kes teda usaldavad ja teda valivad. Ta ei varja ka erinevaid lubadustega seotud probleeme ning teavitab oma valijaid ja toetajaid muutustest ning uutest uudistest nii, et see ikka kõigini jõuaks ja kõik sellest kuuleks õigeaegselt.
Noorte häält on poliitikas suhteliselt vähe kuulda. Ma mõtlen just riigikogus või sellises suuremas kohas. On olemas selline interneti lehekülg nagu noorte riigikogu, kus kutsutakse noori, mitte ainult kaasa mõtlema vaid ka leidma lahendusi erinevate Eesti riiki puutuvate probleemide lahendamises kaasa aitama . Sinna kutsutakse ärksamaid noori, kellel on kogemusi ning huvitavaid ideid ja lahendusi. Selle ülesandeks on suurendada Eestimaa noorte ühiskonnateadlikkust ja omaalgatuslikkust. Saaremaal olen ma kuulnud küll paljudest noortekogudest, mis kutsuvad noori oma arvamust avaldama ja arutama igasuguseid asju. Selleks on vaja tublisid ja julgeid noori, kes tahavad avaldada oma arvamust ja kellel on piisavalt julgust pakkuda välja erinevaid variante. Minu arvates ei võeta noori nii palju kuulda kui „vanasid kalasid“. Aga see on ainult minu arvamus kuna pole eriti kursis selliste asjadega ning ei oska väga kommenteerida. Mina kuulun nende hulka, kes on tagasihoidlikum ja piirdub ainult valimistega. Laps on minu arvates inimene, kes on alles väike ning sõltub täielikult oma vanematest ja nende tegemistest. Kuigi iga ema jaoks on oma poeg või tütar alati laps ja jääb ka selleks. Mõistet seletab iga inimene erinevalt olenevalt vanusest . Noor on inimene , kes ei sõltu niipalju oma vanematest ja nende tegemistest, kellel hakkab juba oma elu ja omad tegevused. Lapsikud võivad olla nii noored kui ka vanemad inimesed. Vahest on isegi nii, et mõni laps on vähem lapsikum kui mõni vanainimene . Seda mõistet saab võtta erinevalt, näiteks vanemate inimeste seas on lapsikus väga talumatu ja mitte väga normaalne nähtus. Nooremate seas on see vägagi lubatud ja andeks antav. Noortepärane on uuem , kuid mitte nii väga hiljuti tulnud mõiste. Niipalju kui mina kuulnud olen, ei ole vanadel inimestel midagi muud enam ühiskonna kohta ütelda kui popp ja noortepärane. Nooruslik saab ütelda inimese kohta, kes on vanem kui käitub ja näeb välja nooruslikum. Kui oleks rohkem noori valitsuses, saaks riigi kohta ka ütelda nooruslik. Poliitikud on väga tihti lapsikud ning väljendavad seda üksteise ületrumpamise katsetega või üksteise maha tegemisega. Vahel tundub, et poliitikud unustavad riigi täielikult ning pööravad tähelepanu ainult endile, et kumb on nüüd parem ja kumb sai kummale „ära panna“. Sellepärast saabki minu arvates nimetada poliitikat mänguks.
Noori on kutsutud riigikokku, istuma riigikogulaste toolidele ja proovima teha nende tööd. Kuid ma ei tea, kas siis on just pöördutud riigikogulaste poolt otse noorte poole. Minu arvates ei ole olnud nii oluliselt märgatavat pöördumist isiklikult poliitiku poolt noorte poole. Kuid reklaamides kasutakse ära lasteaedu, koole , mänguväljakuid ja muid noorte ja lastega seotud kohti väga ära. Lubadused , mis nendega seoses antakse tuleks ka kindlalt täita ning arvestada sellega, et on arvestanud sellega, mis oled lubanud. Kummaline ja halb on aga see, et nii palju kui lubatakse ei tehta kahjuks ära. Oled valinud küll võimule enda arvates sobiva erakonna kuid kui sa ei näe tulemusi ja pead pettuma ei vali sa seda enam kindlalt uuesti. Näiteks toon reformierakonna lubaduse luua rohkem lasteaia kohti ning suurendada palkasid. Pole veel kahjuks muutusi näinud ja ei usu, et need nii kiiresti ka tulevad.
Minu arvastes on riik ebastabiilne kui noored ei lähe valima ja niisama löövad aega surnuks . Selleasemel võiksid nad ikkagi oma arvamust avaldada ning uurida rohkem noorte poliitika kohta ning veel palju muu seda puudutavate teemade kohta. Valimine on igale inimesel oluline, kui soovid sellist riiki nagu sinule just meeldib.
Poliitiline arutlus #1 Poliitiline arutlus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elissu Õppematerjali autor
Arutlus teemal : " Mul on poogen, aga viiulit ei ole. "
Välja toodud probleemid ning arutletud teemal, miks noored ei käi valimas ning miks naid riigikogus vähe on. lahendused, kuidas oleks parem ning, kes on minu arvates sümpaatne kanditaat.

Sarnased õppematerjalid

Mul on täiesti poogen-aga viiulit ei ole
2
doc

„Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole“

Oleks meil rohkem noopoliitikuid oleks see poliitika paljude noorte jaoks huvitav . Põhjuseks see,et noorpoliitik ju teab täpsemalt oma käest millest tänapäeva noored puudust tunnevad või mida oleks vaja kohe kiiremas käigus muuta või teha. Sellega ma tämbaksin nüüd lühidalt oma esse kokku.Lühidalt võttes ,siis lõpetuseks see ,et iga noor peaks huvitama poliitikast kui ka ühiskonnast. Põhjuseks see,et iga poliitiline otsus ju tegelt mõjutab meid kõiki tegelt. Koostas : Märt Aulik KP-31

Ühiskond
Kas noori peaks huvitama poliitika
16
docx

Kas noori peaks huvitama poliitika?

naljakas paradoks. Optimismi põhjuseks saavad olla poliitikute õiged otsused, mida aga ei usaldata. Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud? Elame demokraatlikus ühiskonnas, mille üheks tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas. Kodanikuks pean end minagi, kuid tihtipeale tekib tunne, et oluliseks peetakse vaid valija arvamust/osalemist poliitikas, mitte kodaniku oma üldiselt. Tõsi, noored, kel vanust alla 18, ei ole veel valijad, kuid paljudel neist on poliitiline eelistus ja arvamus ühiskondlikel teemadel juba kujunenud. Samas on neid, kes vanuse poolest võivad valimas käia, kuid neil puudub tegelik poliitilineeelistus. Kumba me siis tegelikult tahame - kas valijaid, kes teevad seda kohustusest, ja pärast kirudes - mis on eestlastele kombeks - või tahame me otsusekindlaid ja teadlikke valijaid? Mu eesmärk ei ole propageerida ettepanekut langetada valimisiga, kuigi pooldan seda kahe käega

Ühiskond
Miks noori ei huvita poliitika-
2
doc

Miks noori ei huvita poliitika?

,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" ehk noorte huvi poliitika vastu. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Ehk noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumites istumist ja muud sellist. Osalemine vabatahtlikes, näiteks jalgrattateede eest võitlevates organisatsioonides ei ole nende arvates osalemine poliitikas. Põhjuseks võib olla ka see, et noored on pettunud teatud poliitilistes otsustes või Eesti riigis tervikuna. Nad arvavad, et Riigikogus istuvad inimesed, kes ei ole võimelised täitma oma ülesann

Ühiskonnaõpetus
16-aastaselt valima
1
docx

16-aastaselt valima

16-aastaselt valima Enamus päevapoliitiliste teemadega kursis olevaid inimesi teab, mis on valimised ning mille jaoks vajalikud. Poliitilised teemad on levinud valdavalt just täiskasvanute seas, kuid üha enam soovitakse tõsta ka noorte teadlikkust poliitikast. Üks võimalus muuta poliitika noorte seas populaarseks on valimisea langetamine. See loob noorte jaoks juurde palju uusi võimalusi, kuid samas võivad tekkida pinge ja teatud kohustused. Madalam valimisiga tõstab noorte teadlikkust poliitikast. Varasemalt ei olnud noored inimesed, eriti põhikooliealised, poliitikaga kursis nii palju kui praegu, sest kuna varasemalt valimisõigus neile ei laienenud, siis ei olnud ka erilist tähtsust neile poliitika tagamaade tutvustamisel. Nüüd aga saavad valimas käia ka juba põhikooli lõpuklassis käivad noored, seega hakatakse noorte teadlikkust poliitikast juba varakult tõstma. Õppekavadesse hakatakse järk-järgult aina rohkem poliitilisi

Ühiskonnaõpetus
Tänapäeva noorte toitumisharjumused
13
doc

Tänapäeva noorte toitumisharjumused

TAPA GÜMNAASIUM Keili Viks 9.c klass Tänapäeva noorte toitumisharjumused Uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann TAPA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Noorte toitumine koolis.................................................................................................... 4 2.Noorte toitumisharjumused välismaal.............................................................................. 5 3.Dieet..................................................................................................................................6 4.Noorte suvised toitumisharjumised...................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................9 Kasu

Bioloogia
Rahvaluule kujundamas noorte rahvuslikku identiteeti
8
doc

Rahvaluule kujundamas noorte rahvuslikku identiteeti

Tartu Ülikool Eesti rahvaluule FLKU.04.082 Kadri Sado Rahvaluule kaasaegses maailmas noore inimese identiteedi kujundajana Juhendaja: Tiiu Jaago Tartu 2009 Sissejuhatus Rahvaluule on püsiv kunstiväärtus, mis traditsioonilises tähenduses hõlmab kõike, mis seondub meie esivanemate poolt pärandatud vaimse loominguga. Rahvaluuleteadlasi on läbi aegade paelunud küsimus traditsiooni sarnasusest ja erinevusest eri rahvastel, eri kohtades ja eri aegadel. Hilisemal ajal on üles kerkinud küsimus, kas ka tänapäeva noored oskavad ja suudavad hinnata rahvaluulet. Huvi pakkuv on kas see, kas noortel on aimu, et rahvusliku elujõu taga peituvad endisaegsed kombetalitlused, uskumused, tavad ja traditsioonid, mis on sotsiaalse kapitalina ravusliku identiteedi teenistuses. Käesoleva töö käigus üritati välja selgitada, missugune roll on rahvalu

Rahvaluule
Kõne-Kuhu lähed noor
1
docx

Kõne-Kuhu lähed noor?

Quo vadis, noor? Türi Ühisgümnaasium 10 R Quo vadis, noor ehk tõlgituna kuhu lähed, noor, on nii suur ning lai küsimus, et ühe vastusega sellele vastata ei saa. Tänapäeval on nii palju muret just meie ehk noortega, sest kogu maailm muutub kogu aeg totaalselt ja väga kiiresti, see tähendab, et kõik muutub mugavamaks, kergemaks ning avaneb palju rohkem võimalusi, kui näiteks paarkümmend aastat tagasi. Ma ei oska öelda miks, aga järjest enam noori arvavad, et mujal on parem. Nad põgenevad Eestist arvates, et kusagil suuremas ning võib-olla ka soojemas riigis on parem ja kergem hakkama saada. Paljud täiskasvanud kurnavad pead küsimusega: Kuhu lähed noor? Neil on hirm, hirm selle ees, et nende noored otsustavad juba niivõrd oma peaga, nad teevad tihti palju suuri otsuseid korraga, v

Eesti keel
Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale
6
doc

Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?

Rakvere Ametikool Gerda Kuusemets K14 Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti ühiskonna. Minu arvamus on selline, et kõige kasulikum saab olla noor õppiv inimene oma riigile siis, kui ta õpib headele tulemustele ja hindab seda raha, mida riik panustab tema õppele. Hiljem kool

Eesti keele suuline ja kirjalik väljendamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun