Referaat "Ohutus ehituses" (0)

Järvamaa kutsehariduskeskus
Kaitsevahendid ehituses
Referaat
Koostaja: Sven Karp
TE12
Juhendaja : Alfred Kangur

Sisukord
Sisukord…………………………………………………………………………………………..2
Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….3
Töökindad……………………………………………………………………………………….4
Tööriided………………………………………………………………………………………...5
Isikukaitsevahendid………………………………………………………………………….6
Kaitsevahendite kasutamine…………………………………………………………….7
Kasutatud allikad……………………………………………………………………………..8
2
Sissejuhatus
Ehitus on just selline valdkond , kus mitmesugused kaitsevahendid tuleb sageli appi võtta. Võib tunduda kummaline, kuid hoolimata sellest, et tööandjad on hankinud turvavarustuse, ei pruugi töötajad seda sugugi alati kasutada. Näiteks ei ole paljudel ehitustel töötajatel sageli kasutuses hingamisteede, kuulmise ja silmade kaitsevahendid, kuigi need on töökohal olemas ja tervise säästmise seisukohalt täpselt sama tähtsad kui näiteks turva- rakmed .
Sageli võtavad töötajad turvavööd ja -rakmed küll objektile kaasa, kuid ei kasuta neid. Põhjusteks toovad nad, et nad ei oska varustust kasutada või need segavad töö tegemist. Oma tervisele mõeldes ei ole aga kumbki argument kuigi tugeva kaaluga. Esiteks peab tööandja hoolitsema selle eest, et kaitsevahend töötajale sobiks ja et töötaja saaks seda sihipäraselt kasutada. Teiseks peab tööandja vajadusel organiseerima vahendite kasutamise väljaõppe.
3
Töökindad
Inimesel on ainult kaks kätt ja neid läheb tarvis kogu elu. Kätega tunnetame ümbritsevat maailma ning kasutame neid töövahenditena, mille tõttu on need ka inimkeha ühed haavatavamad kehaosad.
Statistika näitab, et eri kehaosadega seostuvatest tööõnnetustest on üle poole juhtunud kätega. Samas teevad ka statistikud kokkuvõtteid vaid nende juhtude põhjal, millest on teatatud. Väiksemaid käevigastusi esineb töökohtadel palju rohkem.
Kaitsmata käsi ähvardavad olenevalt töö olemusest väga paljud ohud. Lisaks lihtsamatele teguritele nagu mustus, niiskus ja vibratsioon, ohustavad käsi ka lõikehaavad, muljumine , veresoonte ja närvikahjustused, kahjustused liigse kuumuse ja külma tõttu, kemikaalid  võivad põhjustada söövitust, ekseeme, vähki ja kahjustada siseorganeid. Elektrostaatilised laengud, radioaktiivne kiirgus ja bioloogilised faktorid võivad samuti vigastusi tekitada. 
4
Tööriided
Riietu targalt
Nägus, vastupidav, läbimõeldud
Looduslikud materjalid nagu puuvill , vill ja lina, on pehmed ja mugavad , kuid raskesti hooldatav,ad, taluvad pesu kehvemini, võivad pesus kokku tõmmata, värv kulub kiiremini, kortsub kergemini jne. 
Sünteetilistel materjalidel (nt polüester, polüamiid jpt) on palju eeliseid – need on tugevamad kui loodulikud kiud, ei kortsu, ei tõmbu kokku, on vett- ja porihülgavad, hästi pestavad, kuivavad kiiresti ning värv ei kulu pesuga kiiresti, kokkuvõtlikult kergesti hooldatavad. Miinuseks on aga riietesse tekkiv staatiline elekter.
Lisaks vastupidavale ja heale materjalideleon ka töömehel õigus nägus ja moodne välja näha. Arvamus, et töömees peabki koledates, halvastiistuvates ja määrdunud tunkedes ringi käima, on ammu aegunud ja vale. Tänased töömehed peavad lugu endast ja oma tööst, nad on tõelised oma ala spetsialistid ja väärivad parimat . Tänased ettevõtete juhid teadvustavad, et töömees objektil on firma visiitkaart ja peab tööd tehes hea välja nägema. Võib tunduda uskumatuna kuid nägusad tööriided ka kõige mustemate tööde tarvis on juba leiutatud ja vabamüügis lettidel.
5
Isikukaitsevahendid
Öeldakse, et töö ei riku meest, kuid teatud töökeskkonnad ja -ülesanded kahjustavad inimese tervist, kui seda ei kaitsta. Siin saab enam tähelepanu nähtus nimega tööohutus, sest enamikku tööõnnetustest ja tervisekahjustustest saab ära hoida sobivate isikukaitsevahenditega.
Isikukaitsevahendite hulka kuuluvad:
- peakaitsevahendid (kiivrid);
- kuulmiskaitsevahendid (kõrvaklapid ja - tropid );
- silmade- ja näokaitsevahendid (kaitseprillid, - maskid ja visiirid);
- hingamiskaitsevahendid (tolmu- ja evakuatsioonimaskid, pool- ja täismaskid, hingamisaparaadid);
- käte ja käsivarte kaitsevahendid ( kindad ja kätised);
- jalgade kaitsevahendid (töö- ja turvajalanõud); 
- nahakaitsevahendid (kaitseülikonnad, tööriided ja kindad);
- rindkere - ja kõhukaitsevahendid (põlled jms);
- kukkumiskaitsevahendid; 
- üldine kaitseriietus . 
6
Kaitsevahendite kasutamine
Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööde tehnoloogiast tulenevalt on peavigastuse oht.
Turvaköiega varustatud ohutusvööd peab kasutama töötamisel tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega kõrvaldada. Kui köie pikkust peab tihti reguleerima, tuleb kasutada isepingutuvaid turvaköisi.
Ehitusplatsidel peab üldjuhul kasutama libisemis- ja läbistamiskindla tallaga turvajalanõusid. Põrandatöödel ja muudel põlvitamisega seotud töödel peab kasutama põlvekaitsmeid.
Kui töötatakse pimedal ajal või maa all, peab riietel kandma helkurit või helkurriba. Töötamisel liiklusega seotud kohtades peab töötaja kandma erksavärvilist vesti või riietust, pimedal ajal lisaks ka helkurriba. Helkurriba peab olema kinnitatud hästi nähtavale kohale, vajadusel ka kaitsekiivri külge.
Kui töötaja peab sisenema kõrge riskitasemega alale, kus õhk sisaldab ohtlikke kemikaale, on ebapiisava hapnikusisaldusega või süttimisohtlik, peab ta tervisekahjustuse vältimiseks kasutama isikukaitsevahendeid. Tema tegevust tuleb jälgida väljastpoolt seda ala.
7
Kasutatud allikad
http://www.tamrex.ee/et/
https://www.riigiteataja.ee/akt/77963
8
Särevere 2013