· Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, kuid see oli vaid prügikast . · Nutan ja naeran. Naeran ja nutan. Vaatan ja mõtlen. Mõtlen ja vaatan, kas ma saan ka kunagi
Palju parem on unustada ja naeratada, kui mäletada ja olla kurb. Naer teeb nooreks, armastus ilusaks. Naera õnnes, naera valus, naer on iluduse alus! Naerata, sest naeratus rajab teed ka kättesaamatusse südamesse. Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Naeratus on hetk , mil kõik tundub nii perfektne .. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Naera südamest, ära hooli sellest, et nukrus käib südames ringi! Naera see mure vähemaks kuni ta hoopis kaob! Ma armastan teda, ta ajab mu naerma. Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks.
Paulo Coelho Posi nimi oli Santiago. Tema elu mõte oli ringi rännata. Vanemad tahtsid, et poisist saaks preester, et vanemad saaks tema üle uhkust tunda. Aga lapsest saadik oli tema unistuseks olnud tundma õppida maailma ja see näis palju olulisem, kui tunda Jumalat ja inimeste patte. Ühel õhtul ütles ta isale, et tahab ringi rännata. Isa ütles pojale ,, Nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Nad ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis praegu. Olgu neil heledad juuksed või tume nahk, ikka on nad samasugused inimesed kui meie omad." Poisist sai karjus, isa andis talle raha, et ta saaks omale lambad osta. Isa ütles pojale, ,, rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja meie naised kõige ilusamad."
Lastakse muidugi uljalt. Enamasti lastakse mööda. Sagedasti lastakse iseenese südamesse. Kaugume selle juurest, mis oli. Juurest ja varrest ja õisikust. Põgeneme selle eest, mida ei saa vältida. Väriseme selle ihas, mida ei saanud olla. Elame selle poole, mis alatasa peab olemisest mööda sündima kellegi kirgastunud kujutelmis. Kiiresti! Kiiresti! Kiiresti! Kuhu siis ruttad ka, rahutu rahvas? Kurat teab, eks pärast näe, praegu pole aega aru pidada! Ja miks sina siis veel seisad, keerutades eilse loosiratast, tugevnevate tiibadega tuvi? Mul pole kahjuks kedagi kadestada... Mul pole õnneks kedagi edestada... Mul pole midagi võita ja ammugi siis veel midagi kaotada... Mul pole isegi kellelegi andestada ega kelleltki andestust anuda.... Ja ennast jaotada rohkemaks kui kõikainsaks ma ei saa ju ka... Pole mul tõuklejajõu jõõra ega trügijatragidust.
Valetaja valetas valetajale, et valede valede valetamine on vale. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel. Eksju minu eksju on sinu eksjust eksjum, eksju? Tere august, käes on august, ütles August teisest august. Kui sa unustad meie mäletused, siis unusta ka juba mind. Palun vaikust, ma arenen! Kui sa tundsid end puudutatuna, siis tea, et keegi katsus sind. Kui tahad kohvi voodisse, eks maga siis köögis. Sa õpetasid mind armastama , äkki õpetad nüüd ka unustama ! Lase end õhku , õhus on armastust!!:P You know that I love you, why do you don't love me back?
Kallis , ma ei unusta sind, isegi siis, kui ma väga tahaks.. maisuudaks, sest sa võtsid endaga kaasa tükikese minu südamest . Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi. Mul jookseb niigi 100 poissi järgi , kui ma peaks valima Siis oleksid sina Kõigesitem mudel ! :) Kui sa hommikul peeglisse vaatad sis tee seda hoolikalt , kuna sealt vaatab vastu poiss keda ma armastan ! You're my everything, that i could ever dream of. Sa ütlesid et mõistad mind alati, kuid hetkel kui mu jätsid, ei mõistnud sa mu valu ega seda, et ma ei suuda ilma sinuta elada. Please give me one more chance . I was a bitch in the past ! Sometimes i wanna go to sleep and never wake up ! No Matter What I Do , I Always Forget To Forget You . My teddybear is just like you, but the only diffrent is .. that he always miss me .. And I feel I can fly when I stand next to you . Let a little sunshine in your heart ! .
Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel suuremat õnne, kui teineteise leidmine... Siis ma märkasin, et sa naeratad teistele samuti kui mulle. Sellest ajast sai sinu naeratus mulle hoopis teistsuguseks, selles oli nagu pettust. Pettust l äbi naeratuse, mille ma vaid endale määratuks mõtlesin. Ma naeran enda üle. Ma naeran sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan?
Ruja Süda, kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan, püha Eesti isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin. Sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin. Minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa Eestimaa mu tööd, mu laulu, sul neid tulin rääkima. Oh ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame! Sinu rüppe tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa. Eesti muld ja Eesti süda kes neid jõuaks lahuta. Elu armastan sind Georg Ots Elu armastan sind, sulle kuulub mu kiindumus ammu. Elu armastan sind, ikka uuesti sinusse armun! Tuhat tuld süütas linn töölt ma väsinult koju nüüd suundun. Elu armastan sind Ning ma soovin, et kaunimaks muutud. Palju mull antud head: õitsev sünnimaa, merede hingus... Ning ma ammugi tean, mis on väärt siira sõpruse kindlus.
Kõik kommentaarid