detailidest. Ta analüüsib just eriliste riiete kandmise põhjust ning jõuab järeldusele, et näokatet ei kanna naised vaid selle pärast, et nad on islamistid, vaid pigem just seetõttu, et rõhutada oma rahvuslikku kuuluvust Sarajevos. Mesarici ja Seljamaa tekstid ei ole esmapilgul minu jaoks absoluutselt sarnased, kuid taipasin, et mõlemad tekstid kujutavad endast rahvusliku kuuluvuse rõhutamist võõras kultuurikontekstis. Seljamaa artiklis kirjeldatakse, kuidas venelased tähistavad Eestis võinädalat ning Mesarici artiklis, miks kannavad Sarajevo moslemid näokatet. Põhjus on sama. Mesarici artiklis oli kirjas ka selline huvitav punkt, mis kirjeldab, et moslemiks ei saada vaid seetõttu, et inimene on sündinud moslemite perre ning seal üles kasvatatud, vaid tegelikult läbi teadliku otsuse saada uskujaks. See oli minu jaoks midagi uut, sest olen pigem arvanud,
Iseseisev töö ,,Mis on kultuur" Kristi Randma Mis on kultuur? Minu arvates on kultuur teatud oskuslik käitumisviis, mis on omane ühes kultuurikontekstis elavatele inimestele, kes ei pea ilmtingimata olema samast rahvusest, vaid kes on mingi vajaliku aja selles keskkonnas viibinud ning omanud tahet sulanduda sellesse kultuuri. Lisaks, on kultuur minu arvates midagi sellist, mis ei pea omama seadusandlikku võimu vaid mis on n-ö kirjutamata reeglina kõikidele vastuvõetav ning omapärane. Kultuuridevaheline kommunikatsioon oleks minu sellise definitsiooni põhjal
lastel soo mõistmisel välja stabiilsus, mis tähendab seda, et lapsed saavad aru, et sugu ei muutu aja jooksul ja et tüdrukutest kasvavad naised ja poistest mehed. Viiendast kuni seitsmenda eluaastani jõuavad lapsed soo muutumatuse mõistmiseni või lõpliku soolise konstantsuseni, mis on teadlikkus, et bioloogiline sugu ei muutu, vaatamata muutustele välimuses. Lõplikult kujuneb sooline identiteet välja alles sugulise küspsuse saabudes. Soorollid on konkreetses kultuurikontekstis naiste ja meestega, poiste ja tüdrukutega seonduvad käiutmisviisid. Soorolli stereotüübid omandatakse samuti varakult. Tuues Eesti põhjal näite, siis kehtivate stereotüüpide kohaselt peab tõeline mees olema majanduslikult edukas, sihikindel, paindumatu, somineeriv ja agressiivne. Empaatiavõime, hoolitsemine ja paindlikkus on aga omadused, mida peetakse naiselikeks. Poiste sotsialiseerumine toimubki vastavalt eespool toodu sotsiaalkultuurilistele stereotüüpidele ja normidele
kasutama erinevaid vahendeid ning käike, sõltuvalt igast konkreetsest nõustamissituatsioonist, sest tegemist pole valmisretseptidega või valemitega. Selleks, et strateegiad annaksid juhtnööre ning ergutaksid nõustaja loomingulisust ning leidlikkust, lähtutakse järgmistest eeldustest: inimesed on iseend loovad ja kõik abistamise vormid, nõustamine kaasa arvatud, on kultuuriliselt lahti mõtestavad. Püüe olla abivalmis, mis on mõistetav ühes kultuurikontekstis, võib tunduda rumaluse või ebaviisakusena teises, seetõttu peab nõustamine olema kohandatud kultuurilisele kontekstile. Kaksteist sotsiodünaamilise nõustamise strateegiat on järgmised: 1. Üldine sotsiodünaamiline abistamisstrateegia 2. Sotsiodünaamiline abistamisstrateegia: dialoogiline kuulamine 3. Sotsiodünaamiline abistamisstrateegia: konstruktiivne probleemide lahendamine 4. Sotsiodünaamiline abistamisstrateegia: arukas vestlus 5
Esiteks: divergentne mõtlemine, mille põhitunnuseks on voolavus, paindlikkus ja originaalsus, on loomingulist komponenti sisaldavate ülesannete lahendamise üheks tingimuseks. Teiseks: loovuse areng võib sõltuda divergentse mõtlemise võime omandamisest. Samas tekitab ameerika teadlase käsitlus ka rea küsimusi, millest üks olulisemaid puudutab eksperimentaalsetes tingimustes avalduva mõtlemistüübi suhet reaalse loominguga konkreetses kultuurikontekstis. PROJEKTI FAASID 1 VAIMUSTUS 2 KAINENEMINE 3 PAANIKA 4 SÜÜDLASTE JÄLITAMINE 5 SÜÜTUTE KARISTAMINE 6 EEMALOLIJATE AUTASUSTAMINE Mõtlemisviisid A)ANALÜÜTILINE Kriitiline -Faktiline -Tehniline -Loogiline -Analüütiline Kvantitatiivne B)JÄRJESTIKULINE Struktrueeritud Konservatiivne Organiseeritud -Detailiseeritud Järjestikuline Planeeritud C) INIMESEKESKNE Inimesekeskne Emotsionaalne -Tunnetuslik Tundeline Hingeline Usklik D)Kujutlev -Kujutlev -Terviklik
Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. 2 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted
põhimõttele. Tähtsal kohal oli matemaatika, füüsika keemia jt. Kuid ükski teadus ei saa eksisteerida ilma teiseta. Areng peaks toimuma lihtsamast keerulisemaks kuid mitte vastupidi. Kuid mis pani inimesi uurima ühiskonda? Millised olid selle teaduse tagamaad ja kes oli see inimene kes pani sellele kõigile aluse SOTSIOLOOGIA MÕISTE Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest ja tema käitumist sotsiaalsetes kooslustes ja kultuurikontekstis ning viise, kuidas ta mõtestab oma kogemusi nendes. Sotsioloogia kui iseseisva teaduse kujunemise algust seostatakse Auguste Comte'i (Joonis 1) kes moodustas sõna sotsioloogia ladinakeelsest sõnast socius (ühine, kaaslane, kellegagi koos) ja kreeka sõnast logos (mõiste, käsitlus, millegi uurimine) kirjeldamaks sotsiaalse elu uurimisega tegelevat teadust. Arvestades sellega, et sotsioloogias on võimalik rõhk asetada inimesele või
Identifitseerumine - samastumine Mina: · materiaalne mina · vaimne mina · sotsiaalne mina · ideaalmina Enesehinnang (W. James) = Edu / Taotlused Nõudlusnivoo (K. Lewin) - nõudlikkus enese suhtes Isiksus (persona= mask) Sotsiaalse mina areng Sotsiaalse mina areng Sotsiaalse mina areng on mõjutatud kolme teguri vastastikusest koostoimest: · sünnipärased isiksuse omadused · vanusega seostuv sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kultuurikontekstis · kasvukeskkonnas omandatud sotsiaalsed oskused ja kogemused Sotsiaalne identifikatsioon Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: · tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse · asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut Mina kui teadmiste struktuur Mina-skeemid
Sarnath peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks. Siddhartha Gautama budismi rajaja, prints Stuupa tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid Theravaada Lõunapoolne budism. Tipitaka ,,Kolmikkorv" ehk ,,Kolm korvi"; kolmeosaline budistlik kaanon. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu.
tehtud üleskirjutised noodikirjas. Ajaliselt ja ruumiliselt Erinevatel ajastutel ja erinevates piirkondades on kirjutatud erinevat laadi kirjandust. See puudutab nii kirjanduse keelt, funktsioone, taset ja vorme. Samuti on erinevatel ajastutel olnud kirjandusel erinevaid tähendusi. Kirjandusteose säilimisel läbi erinevate ajastute võivad tema funktsioonid muutuda. Kunagisest pühakirjast võib mõnel teisel ajastul või mõnes teises kultuurikontekstis saada hoopis muinasjutt, legend või eepos. Mõnest tarbeteksist võib sajandeid hiljem saada ajalooallikas ja teaduslikult analüüsitav tekst. Jne. Üks traditsioonilisemaid võimalusi kirjanduse liigitamiseks: · Antiikkirjandus (vanakreeka, vanarooma jne) · Keskaja kirjandus (euroopa, araabia, hiina, india jne) · Uusaja kirjandus (renessanss, barokk, klassitsism, romantism jne) · Kaasaegne kirjandus (modernism, postmodernism jne) Taseme põhjal
Jaapani juhtimissüsteemi. William Ouchi töötas välja Z-teooria, milles väitis, et ükski juhtimisstiil ei ole parim. Ta kohandas Jaapani juhtimisstiili (eestvedamisstiili) Lääne, eelkõige USA ettevõtetele, arvestades individualistliku ühiskonna eripäradega. Ouchi organisatsioonikultuuride võrdlus näitab, et rahvuskultuuriline taust mõjutab teatud keskkonnas funktsioneerivat organisatsiooni. Väärtusi, mis toimuvad ideaalselt ühes kultuurikontekstis, ei saa alati teise keskkonda üle kanda. (Mihhailova, 2009: 18) Ouchi kohaselt ei ole Jaapani edu aluseks mitte tehnoloogia, vaid eriline inimeste juhtimisviis, mis keskendub organisatsiooni tugevale filosoofiale, selgesti märgatavale ühtsele kultuurile, pikaajalisele töötajate koolitamisele ja konsensuslikule otsustamisele ettevõttes. Tulemused näitavad, et sellise stiili rakendamine suurendab dramaatilisest ettevõtte tootlikkust ja töötajate pühendumist oma tööle
kontseptsiooniga. Nii tervist kui haigust tuleb mõista ühelt poolt kui personaalsete, teisalt aga kui sotsiaalsete vaadete susteemi. Mõne jaoks on see mõiste kattuv heaolu või õnnetundega. Mõnele tähendab tervis organismi suutlikkust tulla toime ülemaarase stressiga. Tervise mõiste lahtiseletamiseks on mitmeid lahenemisi, mis tulenevad erinevatest tervise käsitlusviisidest. Tervise definitsioonide erisus sõltub ka sellest, milliseid vahendeid peetakse teatavas sotsiaalses ning kultuurikontekstis sobivateks ja vajalikeks tervise taastamisel, sailitamisel ja edendamisel. Sellest tulenevalt määratletakse ka vastutus tervise eest kas selleks on indiviid (üksikisiku vastutus) voi sotsiaalne keskkond (kogukonna vastutus) voi poliitiline keskkond (riigi vastutus). Tervisedendust individuaalsel tasandil mõjutavad inimese endaga seotud probleemid. Thitipeale märgatakse tervise tähtsust alles siis kui juba ollakse haigestunud. Suur tähtsus on
isiksuse omadustes, teatud uusmoodustiste teket. Arengu käigus toimuvad muutused mitte üksnes üksikute funktsioonide, vaid kogu psüühika kui süsteemi tasandil- erinevatel arenguetappidel omandavad erinevad funktsioonid olulise või juhtpositsiooni. On väga oluline silmas pidada, et indiviidid erinevad oluliselt üksteisest oma psüühilises arengus. Esmalt väljenduvad need erinevused arengutempodes. Samas kultuurikontekstis on lastel üldiselt kindlad keskmised ealiste kriiside tekke ajad, kuid üksikutel lastel võivad viimased esineda märgatavalt varem või hiljem. Veel suuremad erinevused esinevad erinevate tegevusviiside, psüühiliste protsesside ja omaduste kujunemisel, huvides, iseloomuomadustes, võimetes. Vaieldamatult erinevad lapsed oma looduslikelt eeldustelt. Miks on oluline jälgida lapse arengut? Lihtne vastus oleks : lapse enda huvides. Kui lapse
puudumist. Nii tervist kui haigust tuleb mõista ühelt poolt kui personaalsete, teisalt aga kui sotsiaalsete vaadete süsteemi. Mõiste võib olla kattuv heaolu või õnnetundega, samas võib tähendada tervis organismi suutlikkust toime tulla ülemäärase stressiga. Tervise definitsioonide erisus sõltub ka sellest, milliseid vahendeid peetakse teatavates sotsiaalses ning kultuurikontekstis sobivateks ja vajalikeks tervise taastamisel, säilitamisel ja edendamisel. Tulenevalt sellest vastutuse määratlus – kas vastutab indiviid (üksikisiku vastutus) – sotsiaalne vastutus (kogukonna vastutus) – poliitiline vastutus (riigi vastutus). On välja kujunemas uus teadusharu – SALUTOLOOGIA e. terviseõpetus – mis uurib neid protsesse ja mehhanisme, mis loovad, arendavad ja toetavad inimese tervist
Jaapani juhtimissüsteemi. (Vadi, Sirel & Tartu Ülikool, 04.11.2009) William Ouchi töötas välja Z-teooria, milles väitis, et ükski juhtimisstiil ei ole parim. Ta kohandas Jaapani juhtimisstiili (eestvedamisstiili) Lääne, eelkõige USA ettevõtetele, arvestades individualistliku ühiskonna eripäradega. Ouchi organisatsioonikultuuride võrdlus näitab, et rahvuskultuuriline taust mõjutab teatud keskkonnas funktsioneerivat organisatsiooni. Väärtusi, mis toimuvad ideaalselt ühes kultuurikontekstis, ei saa alati teise keskkonda üle kanda. (Mihhailova, 2009: 18) Ouchi kohaselt ei ole Jaapani edu aluseks mitte tehnoloogia, vaid eriline inimeste juhtimisviis, mis keskendub organisatsiooni tugevale filosoofiale, selgesti märgatavale ühtsele kultuurile, pikaajalisele töötajate koolitamisele ja konsensuslikule otsustamisele ettevõttes. Tulemused näitavad, et sellise stiili rakendamine suurendab dramaatilisest ettevõtte tootlikkust ja töötajate pühendumist oma tööle. (Wikipedia, 04
e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö "normaalne" ja mis mitte: · Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine · Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud · Normidele mittevastav · Statistiline aspekt DSM IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist).
e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö “normaalne” ja mis mitte: Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud Normidele mittevastav Statistiline aspekt DSM –IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist).
Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E. Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. 1. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Pärilikkuse osatähtsust rõhutavad psühholoogid arvavad, et lapsed sarnanevad vanematega neilt päritud geneetiliste eelduste tõttu. Teised psühholoogid, kes peavad keskkonna mõju olulisemaks, väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed 3 perekondlikest tõekspidamistest ja väärtustest aga tulenevad iga lapse ainulaadsest
Teoorial on kaks komponenti: uudsus ja automaatsus. • Praktiline ehk kontekstuaalne intelligentsus – osa arukast mõtlemisest, millele inimesed viitavad kui tervele mõistusele. Võime tulla toime igapäevaste probleemide ja ülesannetega, kohanduda uutele oludele. Nn Street Smart. 11) H. Gardneri multiintelligentsuse teooria ja selle rakendused. Intelligentsus on tema arvates võime lahendada probleeme või luua produkte, millel on väärtus ühes või mitmes kultuurikontekstis. Liigitab intelligentsuse avaldusvormid: • Lingvistiline • Loogilis-matemaatiline • Ruumiline • Kehalis-kineetiline (kehakeel) • Muusikaline • Interpersonaalne (inimese võimekus suhelda teistega) • Intrapersonaalne (võime iseendast aru saada) • Naturalistlik (oskus kasutada arutelus õigeid mõisteid). Rakendused: IQ testimist kasutatakse põhiliselt: • Pedagoogilistes uuringutes • Psühholoogilisel konsulteerimisel
on õilis kaheksaosaline tee. Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt (1). 2. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu (1). 3
Liitsõnamänge.“ 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Kommunikatiivne on avatud suhtlusele, soovib panna inimesi kaasa mõtlema või kajastab mingit ühiskonnas toimunud sündmust, on teadlikult loodud dialoogi eesmärgil. Mittekommunikatiivne on aga konkreetne, deklaratiivne, öeldakse oma arvamus teiste arvamusest lähtumata/hoolimata. Kommunikatiivse puhul on vaatajal võimalus grafitit ise mõtestada, leida seoseid kultuurikontekstis, enese teadmistes ja grafitikunstniku idees. Suhtlus võib toimuda ka erinevate kunstnike vahel, näiteks joonistatakse üle /muudetakse grafitit vahel korduvalt. Kommunikatiivse alla kuuluvad nt sina-pöördumised.. 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon keskendub ajalooliste isikute õpetustele ja enamasti on sellel ka
kontseptsiooniga. Nii tervist kui haigust tuleb mõista ühelt poolt kui personaalsete, teisalt aga kui sotsiaalsete vaadete susteemi. Mõne jaoks on see õoiste kattuv heaolu või õnnetundega. Mõnele tähendab tervis organismi suutlikkust tulla toime ulemaarase stressiga. Tervise mõiste lahtiseletamiseks on mitmeid lahenemisi, mis tulenevad erinevatest tervise käsitlusviisidest. Tervise definitsioonide erisus sõltub ka sellest, milliseid vahendeid peetakse teatavas sotsiaalses ning kultuurikontekstis sobivateks ja vajalikeks tervise taastamisel, sailitamisel ja edendamisel. Sellest tulenevalt maaratletakse ka vastutus tervise eest kas selleks on indiviid (uksikisiku vastutus) voi sotsiaalne keskkond (kogukonna vastutus) voi poliitiline keskkond (riigi vastutus). Referaat käsitleb tervise kontseptsioone ja intrapersonaalsete muutuste teooriatele toetudes psühholoogilist lähenemist. Interpersonaalsete muutuste teooria all mõistetakse neid teooriaid,
Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Tegu
Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E. Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus.Pärilikkuse osatähtsust rõhutavad psühholoogid arvavad, et lapsed sarnanevad vanematega neilt päritud geneetiliste eelduste tõttu. Teised psühholoogid, kes peavad keskkonna mõju olulisemaks, väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed perekondlikest tõekspidamistest ja väärtustest aga tulenevad iga lapse ainulaadsest suhtlemisoskusest eakaaslastega
keskuseks ja Mulgimaa pealinnaks. 3. Juunil 1973 sõitis aga Mõisaküla-Viljandi liinil viimast korda reisi-kaubarong „Mulgi ekspress“ (Helme, 2016). Hiljem ehitati ka laiarööpmeline raudtee, mis kulges aga Tallinn-Viljandi marsruudil, ning kahjuks Mõisaküla-Viljandi liini enam kunagi ei avatud. Mõisaküla-Viljandi kitsarööpmeline raudtee oli elu ja majanduse arenemise allikaks selles regioonis, mistõttu seda tuleks Eesti rahva ning Mulgimaa kultuurikontekstis ka vääriliselt hinnata. Raudtee likvideerimine vallandas tugevad hääbumise protsessid piirkonnas, mille tagajärjed on nähtavad tänaseni (Helme, 2016). Linavabrik 19. Sajandi teisel poolel oli Abja tuntud rikaste talude ja linakasvatuse poolest. Vabrik ehitati 1914 aastal ja selle rajajaks oli Mats Kissa (Lisa 8). Kissa lasi endale ehitada ka Inseneri lossi, mis oli väga luksuslik (Lisa 27). See valmis aastatel 1922–1924. Nõukogude okupatsiooni saabudes tõsteti Mats
Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. Herder: Igal keelel oma vaimne individuaalsus. Humboldt: keelte tüpoloogiline liigitus. Keel on rahvuse vaim, mõtteviisi erinevus on kooskõlas keele erinevusega. Keeled pole võrdsed, kõige ,,paremad" keeled on fleksioonkeeled kreeka, ladina, sanskriti, saksa. Franz Boas (1858-1942): importis need ideed Ameerikasse. Boase järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest
Jaapani juhtimissüsteemi. (Vadi, Sirel & Tartu Ülikool, 04.11.2009) William Ouchi töötas välja Z-teooria, milles väitis, et ükski juhtimisstiil ei ole parim. Ta kohandas Jaapani juhtimisstiili (eestvedamisstiili) Lääne, eelkõige USA ettevõtetele, arvestades individualistliku ühiskonna eripäradega. Ouchi organisatsioonikultuuride võrdlus näitab, et rahvuskultuuriline taust mõjutab teatud keskkonnas funktsioneerivat organisatsiooni. Väärtusi, mis toimuvad ideaalselt ühes kultuurikontekstis, ei saa alati teise keskkonda üle kanda. (Mihhailova, 2009: 18) Ouchi kohaselt ei ole Jaapani edu aluseks mitte tehnoloogia, vaid eriline inimeste juhtimisviis, mis keskendub organisatsiooni tugevale filosoofiale, selgesti märgatavale ühtsele kultuurile, pikaajalisele töötajate koolitamisele ja konsensuslikule otsustamisele ettevõttes. Tulemused näitavad, et sellise stiili rakendamine suurendab dramaatilisest ettevõtte tootlikkust ja töötajate pühendumist oma tööle. (Wikipedia, 04
Sellel pole nime ega liike (kuigi oletused pärimuse loomulikust ja algupärasest elust on vaid uurimisvahend, mitte kultuuri reaalne olukord, sest "algupäraseks" peetud nähtus võis olla hoopis millegi lõppjärk vms). 2. Folkloori ,,teine elu" Pärimusainese ülestõusmine arhiivist või muust säilituspaigast. Pärimusprotsessist lahti rebitud ja talletatud aines satub jälle ringlusse. Aines läheb uuesti liikvele esituspaikades, mis on teistsugused kui algupärases kultuurikontekstis. Uus ringlemine ei tähenda peaaegu kungi sulandumist algupärasesse pärimusprotsessi, kuigi see võib veel mingis vormis jätkuda. Muutunud on Esituse mehhanism, esituskoht, kuulajad ja eesmärgid. Pärimuses sisalduv sõnum võib jõuda kohale tema teise ellu kuuluvates esitustes. Piisavalt pole väärtustatud pärimuse teise elu ilminguid ei uurimisobjektina ega pärimuse spontaansete vormidena. Rahvaluule seotus teiste teadusvaldkondadega (seotus võib põhineda allikatel või/ja
Täiskasvanu isiksus-ja käitumishäired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeeluhäired Isiksus-ja käitumishäired ajuhaigusest, -kahjustusest või düsfunktsioonist Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste kõrvalekalletega keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist selles kultuurikontekstis, kus inimene püsivalt elab. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad mitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna. Need ei ole mõne muu psüühilise või ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi võivad teiste häiretega koos esineda või neile eelneda. Isiksushäirete teoreetiline kontseptsioon on pidevas arengus - eesmärgiks on täpsustada häire aluseks
diagnostilised kategooriad, mis hõlmavad erinevate tekkepõhjuste ja avaldumisvormidega suuri häireterühmi. Nende diagnoosimine on psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi ühise pädevuse valdkond. Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste kõrvalekalletega keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist selles kultuurikontekstis, kus inimene püsivalt elab. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad mitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna. Need ei ole mõne muu psüühilise või ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi võivad teiste häiretega koos esineda või neile eelneda. Isiksushäirete teoreetiline kontseptsioon on pidevas arengus - eesmärgiks on täpsustada häire aluseks
maakaubanduse laienemist. Juba 18. sajandi autorid kurdavad eestlaste laiskuse, 23 salakavaluse jm. halbade omaduste kõrval ka nende alkoholilembuse üle. Siiski ei joonud talupojad end mõisakõrtsides põhja, selleks ei olnud neil arvatavasti ka piisavalt raha. Teiseks kaitses eestlasi paljude loodusrahvaste kurvast saatusest vana harjumus tarvitada pidupäeviti õlut, mille tõttu alkoholipruukimine polnud nende kultuurikontekstis täielikuks uudiseks ja selle jaoks olid olemas teatavad reeglid (Vahtre, 2000). 24 7. KOKKUVÕTE 1700. aastal alanud Põhjasõjas vallutati Eesti Vene vägede poolt. Varem Rootsile kuulunud Eesti- ja Liivimaa liideti 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahulepinguga Vene riigiga. Lõppes Rootsi aeg, Eesti ajaloos algas kaks sajandit kestnud Vene aeg. Rootsi ja Venemaa olid üsnagi erinevad maailmad oma ajaloo ja kultuuri, ühiskondliku
4. Sotsioloogia uurib käitumismustreid (kuidas me sööme? Kuidas kuritegusid sooritatakse? Jpm). Religioonisotsioloogia uurib religioosseid käitumismustreid religioossete inimeste käitumismustreid. 5. Sotsioloogia uurib inimesi sotsiaal-/ajaloolises kontekstis. Uuritakse ka üksikinimesi, et õppida ühiskonna kohta. Toimetulek, võimalused. Religioonisotsioloogia uurib usklikke kultuurikontekstis. (Homoseksuaalsuse bioloogilised põhjused religioossus ei välista homoseksuaalsust.) 6. Sotsioloogia uurib teisitimõtlemist (kodanikualgatuse kaudu ühiskonna mõjutamine jne). Religioonisotsioloogia uurib religioosse teisitimõtlemise vorme, väljendamist. 7. Sotsioloogia uurib reaalsuse sotsiaalset konstrueerimist. Kuidas inimesed loovad ühiskonda? Meedia, arusaam maailmast sellisena, nagu seda esitatakse (tõlgendamine?)
oletused pärimuse loomulikust ja algupärasest elust on vaid uurimisvahend, mitte kultuuri reaalne olukord, sest "algupäraseks" peetud nähtus võis olla hoopis millegi lõppjärk vms). 2. Folkloori ,,teine elu" Pärimusainese ülestõusmine arhiivist või muust säilituspaigast. Pärimusprotsessist lahti rebitud ja talletatud aines satub jälle ringlusse. Aines läheb uuesti liikvele esituspaikades, mis on teistsugused kui algupärases kultuurikontekstis. Uus ringlemine ei tähenda peaaegu kungi sulandumist algupärasesse pärimusprotsessi, kuigi see võib veel mingis vormis jätkuda. Muutunud on Esituse mehhanism, esituskoht, kuulajad ja eesmärgid. Pärimuses sisalduv sõnum võib jõuda kohale tema teise ellu kuuluvates esitustes. Piisavalt pole väärtustatud pärimuse teise elu ilminguid ei uurimisobjektina ega pärimuse spontaansete vormidena.
töötlussügavus suurem – juhteteed tugevamad – hiljem tugevamate juhteteede abil (kiirus) tõlgendab uusi kogemusi. Inimesed on nii kultuuris sees, et käituvad alati kultuuriliste aktoritena (cultural actors). Kultuurid sünnivad nendes elavate inimeste interaktsioonide tulemina ja samas kujundavad kultuurid seda, kuidas inimesed tegutsevad. Sambia üleminekuriitus ja seksuaalsus. Millised seksuaalsuse aspektid on universalismid? Seksuaalsed motiivid vormuvad kultuurikontekstis. Neli universaalsuse taset: - Nonuniversals - kognitiivne vahend, mis ei ole kõikides kultuurides, ei kasutata sama probleemi lahendamiseks ega ole kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav (abacus reasoning, numerical reasoning). - Existential universals - kognitiivne vahend, mis on kõikides kultuurides, aga ei kasutata sama probleemi lahendamiseks ega ole kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav (intrinsic motivation).
ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö "normaalne" ja mis mitte: · Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine · Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud · Normidele mittevastav · Statistiline aspekt DSM IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist).
jõudumööda iseseisvalt. Sellisel juhul toimuvad psüühilised protsessid ideaalses plaanis, olles sõnaliselt reguleeritud, st on arenenud eneseregulatsioon. Kui Piaget' järgi areneb laps (küll täiskasvanute poolt organiseeritud) asjade maailmas iseseisvalt tegutsedes ja järeldusi tehes, siis Võgotski järgi konstrueerib laps oma teadmised, suheldes teiste inimestega (kuulates õpetaja selgitusi) ja tehes sellest järeldusi. Piaget vaatles last maailmas, Võgotski aga kultuurikontekstis. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) välise stiimuli mõjul. Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest, eesmärkidest, kavatsustest. Tahtliku tähelepanu abil valitakse info, mida edasi töödelda, ning surutakse alla (lükatakse kõrvale) ebaoluline. Kooli alguses on õpetajal tähtis roll tahtliku tähelepanu arendamisel.
Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa- Põhja-Venemaa-Koola poolsaar-Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. Herder: Igal keelel oma vaimne individuaalsus. Humboldt: keelte tüpoloogiline liigitus. Keel on rahvuse vaim, mõtteviisi erinevus on kooskõlas keele erinevusega. Keeled pole võrdsed, kõige ,,paremad" keeled on fleksioonkeeled kreeka, ladina, sanskriti, saksa. Franz Boas (1858-1942): importis need ideed Ameerikasse. Boase järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest
pärimusühiskonnas. Pärimust ei panda tähele, ei teadvustata ega väärtustata, kuna see on orgaaniline osa kõigest toimuvast. Sellist folkloori leidub harva, Folkloori "teine elu" tähendab pärimusainese ülestõusmist arhiivist või muust säilituspaigast. Pärimusprotsessist lahti rebitud ja talletatud aines satub jälle ringlusse. Pärimuse teises elus läheb aines uuesti liikvele esituspaikades, mis on teistsugused kui algupärases kultuurikontekstis. Seega pole tegemist pärimuskultuuri jätkamisega. Kultuuriga/pärimusega tutvuvad laiemad ringkonnad. **NB! Soovitan nende osade kohta lugeda täpsemalt siit: http://www.folklore.ee/tagused/nr6/honko.htm 4. Folkloori erinevast määratlemisest enne ja nüüd, mõiste muutumine ajas (T.Jaago, L.Honko, A.Dundes) Honko: Põhjalikult on muutunud suhtumine pärimuse loojasse, vajajasse ja esitajasse, on toimunud võrdsustamine. Vana folkloristika surus
märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas. Pärimust ei panda tähele, ei teadvustata ega väärtustata, kuna see on orgaaniline osa kõigest toimuvast. Sellist folkloori leidub harva, Folkloori "teine elu" tähendab pärimusainese ülestõusmist arhiivist või muust säilituspaigast. Pärimusprotsessist lahti rebitud ja talletatud aines satub jälle ringlusse. Pärimuse teises elus läheb aines uuesti liikvele esituspaikades, mis on teistsugused kui algupärases kultuurikontekstis. Seega pole tegemist pärimuskultuuri jätkamisega. Kultuuriga/pärimusega tutvuvad laiemad ringkonnad. **NB! Soovitan nende osade kohta lugeda täpsemalt siit: http://www.folklore.ee/tagused/nr6/honko.htm 4. Folkloori erinevast määratlemisest enne ja nüüd, mõiste muutumine ajas (T.Jaago, L.Honko, A.Dundes) Honko: Põhjalikult on muutunud suhtumine pärimuse loojasse, vajajasse ja esitajasse, on toimunud võrdsustamine
taga ei aeta. Subisid küsisid milles see siis avaldub? Formid rääkisid sotsiaalsest harmooniast, mugavusheaolust. Formalistide lähenemine oli hajuv, nt et eesmärk on õnn. Kas igakord kui oleme õnnelikud, on see majanduse tulemus? Uued majandusetnoloogilised suundumused: *Holistlikud – iga nähtust tuleb vaadelda kõigi teiste nähtuste kontekstis, ka majandust ei vaadata ühiskonnas eraldi, teda ei püüta piiritleda selgelt, majandust uuritakse kogu selle kultuurikontekstis. Üldine antropoloogiline lähenemisviis. Püüda igat kultuurinähtust näha teiste kultuurinähtuste kontekstis, majandust ei tõsteta eraldi selgelt välja. *Võrdlevad – kui uuritakse vahetussüsteemi mingis üksikus ühiskonnas, siis seda võrreldakse ka teiste ühiskondadega. *Etnograafia-kesksed – iga nähtust tuleb mõista igapäeva elu vaatepunktist. Kui püüame majandust igapäeva elu vaatepunktist uurida, siis peame ka osalema majandustegevuses
Väljendub rahulolematus. Inimesed ei mõiste sageli, et rahulolematus tuleb partnerite reeglite omavahelisest sobimatusest. Perekonna elu arengufaasid Nagu ka indiviid peab perekond lahendama mingid arengufaasi ülesanded edukalt, et minna edasi järgmisesse faasi. Ülesanded: 1. Bioloogiline areng – inimesed küpsevad, muutuvad iseseisvamaks, individualiseerivad, vananevad, muutuva sõltuvaks. Tuleb kohaneda nende muutustega. 2. Kohanemine kultuurikontekstis - Sotsiaalses, kultuurilises elus toimuvate muutustega hakkamasaamine. Perekonnelu on pikaajaline protsess, mis nõuavad perekonna kohanemist mingisuguste uute olukordadega. 3. Tagada iga üksikisiku püüdluste ja väärtuste areng. Need 3 ülesannet tuleks lahendada vastavale arengufaasile kõige sobivamas suhete mustris, mis tagaks nende oluliste ülesannete lahendamise. Varem oli nende ülesannete lahendamiseks ainult üks normatiiv
Arengu käigu samaaegne divergentsus ja konvergentsus, mis avaldub selles, et ühelt poolt kasvab psüühilise arengu käigus mitmekesisus (divergentsus) ja teisalt toimub koondumine, valikulisuse süvenemine (konvergents). 29 On väga oluline silmas pidada, et indiviidid erinevad oluliselt üksteisest oma psüühilises arengus. Esmalt väljenduvad need erinevused arengutempodes. Samas kultuurikontekstis on lastel üldiselt kindlad keskmised ealiste kriiside tekke ajad, kuid üksikutel lastel võivad viimased esineda märgatavalt varem või hiljem. Veel suuremad erinevused esinevad erinevate tegevusviiside, psüühiliste protsesside ja omaduste kujunemisel, huvides, iseloomuomadustes, võimetes. Vaieldamatult erinevad lapsed oma looduslikelt eeldustelt. 2.1 Tõlgiks laste ja täiskasvanute vahel
Tema tööde hulgas kõige tuntum 1936 aasta ,,Kunstiteos mehhaanilise reprodutseerimise ajajärgul" Esitab oma vaateid sellele, kuidas kunsti roll on muutunud. Tekst on kirjutatud perioodil kui võimule on tulnud natsid, ning kultuur tundub olevat kriitilises seisus. Esitab üsna radikaalseid vaateid. Heidab fasistliku maailmavaate kõrvale, kuid ei asu ka vana maailmavaate poolele, mille kadumist ta ette näeb koos tehnoloogilise muudatusega, mis euroopa kultuurikontekstis on aset leidnud toimunud. Väidab et igal kunsti teosel võib olla kahte liiki väärtust: · Kultusväärtus tuleneb selle olemusest, tema lähedusest pühale, et kunst on tekkinud kunagi religioosses kontekstist. · vs näitusväärtus mis tekib vahetust kontaktist vaatajate ja publikuga, · Kultusväärtuse üks algupära on originaalse kunstiteose unikaalne aura see on see miks me tahame
metakirjelduse vaatepunktist ei pea eksisteerima ja rõhutades seda, mis sellises kirjelduses on välja toodud. Metakirjelduse loomise hetkel eksisteerib see reeglina kui tulevane ja soovitav, arengu käigus aga muutub reaalsuseks, saades antud semiootilise kompleksi jaoks normiks. Samaaegselt sunnivad autometakirjeldused antud kompleksi välisest vaatepunktist vastu võtma kui ühtsust, omistama talle teatud tegevusühtsuse ja vaatlema laiemas kultuurikontekstis kui tervikut. Teiseks võib leida aset keelte kaugeleulatuv kreolisatsioon. Ühe keele põhimõtted mõjutavad sügavuti teist, vaatamata grammatikate täiesti erinevale loomusele. Reaalses funktsioneerimises võib esineda kahe keele segu, mis aga tavaliselt jääb rääkiva subjekti tähelepanu alt välja, kuna ta ise võtab oma keelt vastu läbi metakirjelduste prisma, need aga tekivad sagedamini ühe keel-komponendi baasil, ignoreerides teist (teisi).
kohta kirjutanud. Samas sisaldab kogumik ka kõike seda, mida autor on kirjutanud lõpetatud eluloo vormis. Ka sõna otseses mõttes on PaulEerik Rummo sõnul tegemist kokkuvõtete raamatuga: iga pala on kokkuvõte ühest inimelust. Teost on nimetatud ka läbilõikeks eesti küla elu ja olude muutlikkusest ning läbilõikeks palade kirjutamise ajal toimunud muutustest inimkäsituses. Kuigi see on sündinud väliseeskujude mõjul, omandab see hoopis teises ja kauges kultuurikontekstis täiesti teistsuguse väärtuse ja kõlajõu. Julius Ürt nimetab "Harala elulugusid" esmalt nuripidieeskujudeks, elukildudeks, kus püüab peegelduda kogu kibe tõde ühest elusaatusest oma ajaraamis. Need omandavat tema sõnul selles luules mahendava aura, otsekui kuldse raami. "Minevikust kirjutatakse tänapäevale, adressaat on praegusajas ning seetõttu pole esmatähtis tema adekvaatsus olnule, vaid kirjutatu tänane mõju, emotsioon
tunne (kuidas ta seda situatsiooni tajub). See muudab keeruliseks inimeste turvalisust käsitlevad uurimused ja raskendab kokkuvõtete tegemist - olenevalt taustast, situatsioonist ja inimese eripärast võidakse üht ja sama olukorda tõlgendada rohkem või vähem turvalisena. Ohtude teadmine suurendab hirmu ja ebakindlust, aga samas ka võimalust erinevaid lahendusteid leida ja end kaitsta. Raske on võrrelda eri ühiskondades, eri kultuurikontekstis ja eriti eri ajastutes elavate inimeste subjektiivset turvatunnet, isegi kui objektiivsed seisundid on võrreldavad. Kaitsetust/ebaturvalisust käsitletakse sotsiaalpoliitilises kontekstis traditsiooniliselt kui inimeste ohutuse/kaitstuse puudumist, mida põhjustavad erinevad riskid ja ohud (Lahikainen & Kraav, 1996, 111), turvatunne võib tegeliku kaitstusega olla kooskõlas, aga täielikku vastavust selles olla ei saa. Turvalisuse olemus ilmneb läbi
madalamatest operatsioonidest. Struktuurid vahendamata – oleme võimelised tajuma, mäletama, mõtlema ilma keeleta. Seda teevad just pisikesed lapsed. Peaaegu terve esimese eluaasta jooksul nad kõnet ei mõista, aga on võimelised tajuma, mäletama, mõtlema. Nad on tahtmatud. Neid ei saa tahtlikult kuidagi suunata. Kui tähelepanu on tahtmatul tasemel, sõltub inimene suurel määral keskkonnast. Lisaks madalamatele psüühilistele funktsioonidele Võgotski arvates, et arengu, eelkõige kultuurikontekstis arengu käigus inimesed omandavad mõlemad psüühilise funktsioneerimise vormid. Midagi kvalitatiivselt uut tuleb juurde lisaks madalamatele funktsioonidele. Need on sotsiaalselt omandatud, sõltub sotsiaalsest kultuurilisest kontekstist, võivad olla meie kultuuris erinevad võrreldes aafrika kultuurides olevate mõtlemisviisidega. Nad ei ole rumalamad, neil on teine kultuuriline kogemus, nad mõtlevad teistmoodi. On sotsiaalse tähendusega. Nt meie kultuuris enamus ei arva, et kivil on hing
nende iseseisva arutlusastme. 6. Õpilaste sotsiaalne, isiksuslik ja füüsiline areng Sotsiaalse arengu mõiste ja põhilised sotsiaalset arengut mõjutavad faktorid. Enamasti vaatlevad psühholoogid õpilaste isiksuse arengut 3 mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on: sünnipärased isiksusejooned; vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühs või mitmes kultuurikontekstis ja konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Definatsioon - Sotsiaalne areng kindlustab lastel ühiskondlikuks kooseluks vajalike oskuste ja pädevuste kujunemise. Sots. Arengut mõjutavad kasvukeskkond, ümbritsevad inimesed, geenid. Sotsialiseerimise sihipärasus ja arendusülesanded. Kasvatuse iseloomu määravad suures osas täiskasvanute ootused laste soorolli kujunemisele ja vanuseastmele vastavate rollide täitmisele
1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. P.3.1. Tavanormid (tavad) on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud eluvaldkondades ning juhtudel. Tavanorme antakse edasi suuliselt või eeskuju najal. Selles erinevad nad õigusnormidest. Tavanormid on teadaolevalt vanimad sotsiaalsed normid. Tavanormid on aegruumis ning vastavas kultuurikontekstis väärtustatud käitumismallid, teatud elulaad. On universaalseid tavanorme (nt tervitamine; külalislahkus), aga ka vaid teatud sootsiumide käitumist reguleerivaid (nt põlluharijale tuletab kevadise pööripäeva tähistamine meelde kevadiste põllutööde algust). Tavade täitmisel kasutatakse tihti rituaale ja sümboleid. Need kinnistavad tegusamalt tavareegli inimese teadvuses. Hõimu või rahva elulaadi kajastavad tavanormid on väga püsivad. Tavanorme on õigusega raske muuta
kaheksaosaline tee. Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Tegu
annaabi.ee 
