Laste vanuseline, sooline ja individuaalne eripära (0)

I seminar : Laste vanuseline, sooline ja individuaalne eripära
Antud kodutöö puhul kasutasin E.Kikase raamatutut „Õppimine ja õpetamine koolieelses eas“
Laste sooliste erinevuste tundmine on vajalik nende arengu, laste ja keskkonna suhete mõistmiseks ning laste arengu toetamiseks. Lapse sooline areng algab juba emaihus geneetilise determineerituse ja hormoonide mõjul. Sünnihetkest vastavalt koheldakse lapsi vastavalt nende soole. Mõju avaldavad vanemate poolt valitud soole tüüpilised mänguasjad, eeskujud ning sooline sildistamine.
Juba varases lapsepõlves on poisse ja tüdrukuid lihtne eristada, sest neid riietatakse ja nende soengud lõigatakse erinevalt. Maccoby eristab bioloogilist ja sotsiaalset sugu, eesti keeles ei ole kahte erinevat sõna. Bioloogiline sugu tähendab meessoost ja naissoost inimeste bioloogilis-füsioloogilisi einevusi. Sotsiaalne sugu – naiseks ja meheks olemise ühiskonnapoolseid ootusi, rolle ja naiste-meeste domineerimissuhteid.
On leitud, et naissoost imikud võivad inimsuhetes rohekm reageerida, jäädes täiskasvanule lähemale; meessoost imikud võivad pingeliste olukordade tõttu olla rohkem stressis , kuna nad ei saa neid olukordi kontrollida. Tüdrukud hakkavad ka varem rääkima.
Esmane sooline identiteet kujuneb lapsel välja kolmandaks eluaastaks. Siis suudavad nad vastata küsimusele „kas sa oled poiss või tüdruk?“ enamasti õigesti. Samal ajal suudavad nad õigesti sooliselt identifitseerida ka teisi inimesi. Kolmanda ja neljanda eluaasta vahel kujuneb lastel soo mõistmisel välja stabiilsus, mis tähendab seda, et lapsed saavad aru, et sugu ei muutu aja jooksul ja et tüdrukutest kasvavad naised ja poistest mehed.
Viiendast kuni seitsmenda eluaastani jõuavad lapsed soo muutumatuse mõistmiseni või lõpliku soolise konstantsuseni, mis on teadlikkus, et bioloogiline sugu ei muutu, vaatamata muutustele välimuses. Lõplikult kujuneb sooline identiteet välja alles sugulise küspsuse saabudes.
Soorollid on konkreetses kultuurikontekstis naiste ja meestega, poiste ja tüdrukutega seonduvad käiutmisviisid. Soorolli stereotüübid omandatakse samuti varakult. Tuues Eesti põhjal näite, siis kehtivate stereotüüpide kohaselt peab tõeline mees olema majanduslikult edukas, sihikindel, paindumatu, somineeriv ja agressiivne. Empaatiavõime, hoolitsemine ja paindlikkus on aga omadused, mida peetakse naiselikeks. Poiste sotsialiseerumine toimubki vastavalt eespool toodu sotsiaalkultuurilistele stereotüüpidele ja normidele. Juhul, kui poiste/meeste mina- pildis domineerib juurdunud ettekujuts mees olemisest, aga tegelikkuses pole vastavad ideaalid saavutatavad, võib see viia sisemise ebakindluseni ja ebaadekvaatse käitumiseni (vägivaldsus, hoolimatus ).
Maccoby põhjal erinevad poisid ja tüdrukud järgmiste näitajate põhjal:

• Mänguasjade eelistused – poisid ja tüdrukud armastavad erinevaid mänguasju. Tüdrukutel nukud, poistel autod, masin.
  
• Mängukaaslaste eelistused – kahe-kolmeaastased lapsed eelistavad mängida samasoooliste lastega. Ka 4-5 aastased mängivad rohkem samasoolistega,sama ka 6,5 aastased lapsed.
  
• Mängustiil - poisid mängivad rohkem aktiivseid, mõnikord füüsiliselt agressiivseid mänge. Tüdrukud eelistavad aga üksteisega rohkem kõnelda ja on mängus hoolitsevamad. Ka konfliktide lahendamine on erinev. Kolmeaastased tüdrukud lähevad kergemini kompromissile, poisid aga kasutavad sageli füüsilist jõudu. Tüdrukute sõprus baseerub emotsionaalsel ja füüsilisel lähedusel, poistel on aga olulisemal kohal tegevused ja huvid.
  

Naiste ja meeste ajupoolkerad on erineva struktuuriga, siis on tüdrukutel suurem verbaalne võimekus. Verbaalne võimekus on edumaa, kus naistel on kõige suurem edumaa. Tüdrukud hakkavad rääkima varem ning moodustavad pikemaid lauseid varem kui poisid. Tüdrukute sõnavara oan suurem ja keel grammatiliselt korrektsem. Tüdrukutega räägivad emad kauem kui poistega, mis on tõenäoliselt üks põhjus, mis on tüdrukud verbaalselt võimekamad. Tüdrukutega rääkides kasutatakse keerukamat, samas kui poistega räägitakse lühemalt ja asjalikumalt. On hädavajalik ka see, et isal ja lapsel oleks vastastikune mõju. Koolimineku ajaks peaksid lapsela olema aga kujunenud kommunikatiivsed oskused. Laps, kellel on enseväljendusega probleeme, on esimestel eluaastatel suure tõenäosusega saanud väga vähe oma vanemate kõnet kuulda.
Vastuolulised tulemused matemaatikas, motoorikas ja vaimsetes võimetes
Tavaliselt saavad poisid tesitdes kõrgemaid skoore, kuid koolitundides saavad tüdrukud paremaid hindeid . Tüdrukud saavad paremaid hindeid matemaatikas kuni see piirdub aritmeetikaga, geomeetrias ja muudes matemaatika aladistsipliinides on sageli poisid edukamad . Tüdrukud on paremad arvutajad, poisid aga paremad probleemide lahendajad.
Maccoby järgi erinevad lapsed oma käitumise, huvide ja väärtushinnangute poolest kolme näitaja põhjal:

täiskasvanud kujundavad neid selliselt ;

omaealised kujundavad üksteist vadtavalt sellele, kuidas neid endid on ühiskonnas vastu võetud;

omandanud kord soolise identiteedi, määravad nad end ühiskonnas vatavalt selele, mis on stereotüüpne nende soost lastele.
Emotsioonid ja käitumine
Connors väidab, et võib-olla käituvad tüdrukud sellepärast paremini, et emad eeldavad neilt paremat käitumist. Ta leidis oma uuringus , et emad on tüdrukute suhtes sensitiivsemad kui poistega: tüdrukute puhul kasutavad vanemad rohkem emotsionaalseid sõnu kui poiste puhul. 6 eluaastaks on tüdrukute emotsionaalne sõnavara rikkam kui poistel. Pole ka ime, et täiskasvanud naised on paremad kehakeele ning miimika mõistjad ja suuvad üht-teist lihtsalt intuitiivselt aimata.