sotsioloogia rajaja a. comte (0)

lääne­-viru rakenduskõrgkool
Sotsiaaltöö õppetool
ST12 KÕ1
Irina Vassiljeva
sotsioloogia rajaja a. comte
Referat
Õppejõud: Ahto Mülla, MA
Mõdriku
2014

Sisukord

sotsioloogia mõiste 4
5
Joonis 1. Auguste ComteAuguste comte elulugu 6
Comte Positivism 8
kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11
Inimene on keeruline isiksus , vahet ei ole kas ta on üksik ja mõtleb ainul iseenesest, kuid tema teod võivad mõjutada mingil moel ka teisi. Läbi aegade on eksisteerinud ühiskond, kes täidab kindlaid rolle. Muistetel aegadel tundus kõik nii lihtne. Igal hõimu liikmel olid kindlat rollid ja keegi ei esitanud küsimusi miks on see nii või on see teisiti. Kogu hõimu rahva eest vastutas hõimu pealik . Inimeste põhivajadused olid rahuldatud ja nende elu tundub meile võrreldes meie ajaga nii lihtne.
Valgusaegadel toimusid aga suured muudatused. Inimesed avastasid erinevaid teadusliike ja pööravad suuremat tähelepanu väiksematele kuid tähtsamatele aspektidele e eksisteerimise põhimõttele. Tähtsal kohal oli matemaatika , füüsika keemia jt. Kuid ükski teadus ei saa eksisteerida ilma teiseta. Areng peaks toimuma lihtsamast keerulisemaks kuid mitte vastupidi.
Kuid mis pani inimesi uurima ühiskonda? Millised olid selle teaduse tagamaad ja kes oli see inimene kes pani sellele kõigile aluse

sotsioloogia mõiste

Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest ja tema käitumist sotsiaalsetes kooslustes ja kultuurikontekstis ning viise, kuidas ta mõtestab oma kogemusi nendes. Sotsioloogia kui iseseisva teaduse kujunemise algust seostatakse Auguste Comte’i (Joonis 1) kes moodustas sõna sotsioloogia ladinakeelsest sõnast socius (ühine, kaaslane , kellegagi koos) ja kreeka sõnast logos (mõiste, käsitlus, millegi uurimine ) kirjeldamaks sotsiaalse elu uurimisega tegelevat teadust.
Arvestades sellega, et sotsioloogias on võimalik rõhk asetada inimesele või ühiskonnale, eristatakse sotsioloogias mikro - ja makrotasandi seletusi . Makrotasandil analüüsitakse ühiskonna sotsiaalset struktuuri, sotsiaalseid süsteeme ja protsesse väga abstraktsel tasandil, otsides üldisi seaduspärasusi nende kohta. Mikrotasandil keskendutakse üksikisikute käitumise igapäevastele toimingute ning väikeste gruppide kooslusele ja püütakse mõista inimeste tegutsemist .
Kolmanda tasandina võiks eristada “mesotasandit”, tähelepanu on suunatud inimtegevuste tagajärgetele nagu näiteks perekond, haridus , sport .
Sotsioloogias on vaja seega eristada isiklikest kogemustest, mis on eraasjad ja piirduvad igapäevaelu asjadega, ühiskondlikud kogemused, mis asuvad üksikindiviidi kontrolli alt väljas, kuid kokkuvõttes mõjutavad igapäevast elu.

Joonis 1. Auguste ComteAuguste comte elulugu

Täisnimega Isidore Auguste Marie François Xavier Comte sündis 20. jaanuaril 1798 aastal Prantsusmaal Montpellieri linnas. Kasvas katoliikliku ja monarhistliku vaadetega peres. Comte õppis Lycee Joffre ja Montpellieri ülikoolis, mis oli üks vanimaid Euroopa ülikoolidest. Seejärel võeti ta vastu Ecole Polütehnikumi kooli Pariisis. Kool suleti 1816 ümberkorralduste tõttu ning Comtel tuli lahkuda ning jätkata õpinguid meditsiinikoolis Montpellieris. 20. aastatel oli Comtel täielikult teada milline peaks ta elu olema.
Peale õpinguid ta koju minna ei saanud kuna tema vaated ei läinud perekonna omadega kokku. Ta pöördus tagasi Pariisi kus esialgu töötas juhu töödel ajani mil kohtas Henri de Saint-Simoni. Comtest sai Saint-Simoni õpilane ja sekretär. Ta pakkus Comtele kontakti intellektuaalse ühiskonnaga ning seeläbi mõjutas suuresti tema edasisi ideid. Ta avaldas mitu suurt artiklit mille tõttu pälvib ta suurt tähelepanu. 1824 aastal tekkis neil suur lahkarvamus ja nende teed läksid lahku. Kuigi Comte karjäär algas varakult ei saanud temast kunagi kõrgkooli professorit, kuigi ta sõbrad püüdsid sellele kaasa aidata. Ta igapäeva elu sõltus sponsoritest ja sõprade rahalisest abist.
Inimesel kes oli endas väga suurel arvamusel, käitus ta sootuks vastupidiselt. Arvatavasti oli tema suhted oma lähedastega külmad ja nende toetuse peale loota ta ei saanud. Juba tema abielu prostituudiga näitab et tema enesehinnang endast kas ei olnud eriti kõrgel või oli see kõikuv ning peale kahe aastast õnnetut abielu variseb ta vaimselt kokku. 1826 viibib ta vaimse tervise raviasutuses , kuid viibimine seal tulemust ei andnu, samal aastal peab ta kodus tasuta loenguid „positiivsetest“ teadusest. 1827. aastal teeb suitsiidikatse, proovides uppuda Seine voogudes. 1842. aastal lahutab. Suitsiidikatse ning abielulahutuse vahel avaldab Comte kuus Cours'i väljaannet.
Comteil arenesid tihedad sõprussidemed John Stuart Milliga. 1844 armub taas kuid armastus on ühepoolne aga naine on nõus temaga suhtlema . Sõprus selle naisega annab Comtele uue mõtlemise suunda. Kahjuks ei kesta see sõprus kaua sest naine sureb . Veendunud ratsionalist avastas korraga südame ja tunnete väe. Tulemuseks oli 1851 -1854 kirjutatud teos: “Sotsioloogia käsitlus, milles esitatakse maailmareligioon ”, “Positivistlik katekismus ” (1857) jne. Nende aastate jooksul proovivad nad arendada koos Milliga uut religiooni, mida nimetasid „inimkonna religiooniks“. See süsteem oli ebaedukas , kuid avaldas sellegipoolest 19. sajandil mõju mitmetele ilmalik-religioossetele religioonidele. Kuni oma surmani elatub Comte ennast ära andes matemaatikas eratunde. Comte suri maovähi tõttu 5. septembril 1857 Pariisis.

Comte Positivism

Sõna positivism ei tähenda antud kontekstis mitte midagi head, positiivaset vaid mis on reaalselt olemas ja inimvõimete piires tunnetav ja tuvastav. Positivismi põhimõtteks on tegeleda hetke olukorraga ja muu ei oma mingit tähtsust. Kõik, mis me võime teha, on esmalt meile antud ilmingud vastu võtta, seejärel nad teatud seaduste järgi korrastada, kolmandaks tunnetatud seadustest püüda järeldada tulevasi sündmusi. Kõik mida me ette võtame, peame me ette teadma ka selle teo tagajärge. Kõik tõsiasjad tuleb uurida nii nagu nad on meile antud, kuid aktsepteerida peab ainult seda mis on ühiskondlikult kasulik.
Positivismil on olemas olulised tunnused nt :

• Metafüüsika eitamine
  
• Ontoloogia eitamine ja selle asendamine teaduse teooria ja metodoloogiaga
  
• Enesestmõistetavuse eitamine ja ratsionalism
  
• Subjektiivsuse eitamine – see üksnes häirib objektiivset teaduslikku tunnetust
  
• Tugev normiteadlikkus
  

Iga üksikinimene teeb läbi kolmikarengut. Nendeks märgib ta :

Fiktiivne seisund – inimene usub oma tegude esmasele põhjusele ja viimsele eesmärgile. Tegemist on üleloomulike jõududega. Inimese tegevus on sarnane igas olukorras. Aga ka selles seisuni sees on omakorda kolm staadiumit :

Animism - objektid on elavad ja hingestatud.

Polüteism – tervetel nähtuste gruppidel on üleloomulikud omadused, igal objektil on oma Jumal.

Monoteism – iga ilmingu taga on vaid üks olend.

Metafüüsiline seisund – tegemist on abstraktsete jõududega, siia kuuluvad ka mõisted ja olemused.

Positiivne seisund – inimene ei otsi enam põhjusi ja eesmärke vaid uurib ja võrdleb tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi.
Sama kehtib ka iga teaduse kohta, Comte loetles 6 positiivset teadust:

matemaatika,

astronoomia ,

füüsika,

keemia,

bioloogia ,

sotsioloogia.
Teaduse areng toimub kergemast keerulisemaks ja iga järgmine teadus eeldab eelmist. Kõige kiiremini areneb matemaatika ja kõige aeglasemal sotsioloogia, osad teadused aga pole positiivsele tasemele jõudnutki nt psühholoogia.

kokkuvõte

Comte oli noorusea geenius kuid väga ebastabiilne. Inimene kes tegi väga olulise avastuse ja pani inimesi teist moodi mõtlema. Oluline on ikkagi tegeleda antud olukorraga.
Teada on, et tänapäeva inimene on mingitmoodi näitleja kes mängib oma elus kindlat rolli. Kui võrrelda 19 sajandi algust praeguse ajaga siis inimene pigem mõtleb tuleviku peale, arvestades sellega kuidas tema teod mõjutavad ka teisi edaspidi. Oluline on, et inimene oleks sotsiaalselt aktiivne ja aktsepteeritav, vastav ühiskonna normidele.

Kasutatud kirjandus

Hess, B., Markson, E., & Stein, P. (2000). Sotsioloogia. Tallinn: Külim.
Künnapas, T. (1992). Suured mõtlejad : põhijooni filosoofia ajaloost. Olion: Tallinn : Vaba Maa.
Michel, B. (2013). Auguste Comte. Stanford University.
Stokes, P. (2008). 100 tähtsamat mõtlejat. Tallinn: Ersen.