Euroopa Etnoloogia (0)

Euroopa Etnoloogia
Lugemispäevik 3
„Kus pidu korraldatakse, on järelikult seda kellelegi vaja“
Vene vastlapühade tähistamisest Tallinnas
Elo- Hanna Seljamaa 2010
Artikli eesmärgiks on käsitleda pühade teisenemisprotsessi aspekte, võttes aluseks vene vastlapühade tähistamise Tallinnas. Oluline on silmas pidada artiklit lugedes , et tähtpäevade traditsioonid ei hääbu, vaid teisenevad ning muutuvad vastavad ühiskonnale.
Autor on veendunud, et tänapäeval tähtpäevaüritused täidavad pigem meelelahutuslikku funktsiooni. Mina olen ka absoluutselt samal arvamusel. Minu enda tutvusringkonnas on väga vähe inimesi, kes näiteks jõulude ajal kirikus käivad või mõtlevad/teavad, miks jõule tähistatakse. Jõuludest on saanud kommertspüha ning Eestis (vähemalt minu tutvusringkonnas) tähistatakse neid vaid meelelahutuslikul eesmärgil.
Seljamaa kirjeldab oma artiklis ka seda, kuidas täpsemalt peaks pühasid uurima . Nimelt tuleks enne kommete analüüsimist eraldada nende muistne baas hilisematest kiriku kihistustest, sest just nimelt kirik on ilmalikud kombestikud enda kombestikuga ühendanud.
Erinevaid võinädala üritusi võib Seljamaa arvates iseloomustada kui vene keelt ja kultuuri säilitavate, arendavate ja tutvustavate tegevustena, mis samaaegselt väljendavad ühtekuuluvustunnet ning esindavad ja tutvustavad oma kogukonda väljaspool kogukonda olijatele. Siiski ei ole võinädal suunatud konkreetselt püha olemusele, vaid oma rahvustundele.
Kokkuvõtteks domineerib võinädala tähistamisel Eestis käsitlus vastlatest talve ärasaatmise ja kevade tervitamise pühadena. Rõhutatakse, et see on osa rahvuskultuuri ja identiteedi säilitamisest. Üritatakse rahvuslikku erinevust võimalikult palju esile tuua.
Näokatte (Hijab) kandmine Sarajevos
Andreja Mesaric
Mesaric räägib oma artiklis moslemite (eelkõige naiste) riietumisstiilist ning riietuse detailidest. Ta analüüsib just eriliste riiete kandmise põhjust ning jõuab järeldusele, et näokatet ei kanna naised vaid selle pärast, et nad on islamistid, vaid pigem just seetõttu, et rõhutada oma rahvuslikku kuuluvust Sarajevos.
Mesarici ja Seljamaa tekstid ei ole esmapilgul minu jaoks absoluutselt sarnased, kuid taipasin, et mõlemad tekstid kujutavad endast rahvusliku kuuluvuse rõhutamist võõras kultuurikontekstis. Seljamaa artiklis kirjeldatakse, kuidas venelased tähistavad Eestis võinädalat ning Mesarici artiklis, miks kannavad Sarajevo moslemid näokatet. Põhjus on sama.
Mesarici artiklis oli kirjas ka selline huvitav punkt, mis kirjeldab, et moslemiks ei saada vaid seetõttu, et inimene on sündinud moslemite perre ning seal üles kasvatatud , vaid tegelikult läbi teadliku otsuse saada uskujaks. See oli minu jaoks midagi uut, sest olen pigem arvanud, et just sündides moslemite perre, oledki usklikuks tembeldatud.
Näo katmise kombe levik ja populaarsus moslemite hulgas on kõikuv, kuid nägu katvad moslemid on siiski vähemuses. Austria okupatsiooni ajal Sarajevos oli näo katmine pigem staatuse sümbol, kui usutava.
Miks tekib rahvusel vajadus end nö. võõras kultuuris tugevalt määratleda ja enda erinevust rõhutada?
Kas rahvusliku enesemääratluse vajadus on kodumaalt eemal viibides suurem?