Budismi olemus, põhilised tõed ning mõisted (0)

Budism
Olemus
Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel.
Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha .
Budism on religioon , mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid.
  
Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha “ärganu, virgunu”.
Seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks.
 
Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid . Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest.
Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Šuddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Šuddhodana oli Šakja hõimu valitseja.
 
Buddha leidis tõe mediteerides.
Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha – munkade ja nunnade kogukonna (kloostri).
Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse.
 
 Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi.
*Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. I*nimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta.
Palve :
Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat „Om mani padme hum“.
 
Mediteerimine:
Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. 
Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest.
Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine
 
 
Mandala :
Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte,  mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile
Loomine
Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus.
Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida.
Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada).
Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend , vaid inimese enda karma.
Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks.
Neli õilsat tõde
 
Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid.
1.      Maailmas on kannatus. Aja ja ruumi maailmas ei koge keegi kunagi täielikku rahuldust. Isegi kõige õnnelikumad hetked kaovad.
2.      Kannatus põhjuseks on elujanu. Inimesed kannatavad, sest nad üritavad endale saada ja hoida asju ning pole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneks ja enesekeskseks. Ahnus ja viha lahutavad rahvaid ja toovad sõda.
3.      Kannatusest saab vabaneda. Seda, miks inimesed võtlevad asjade pärast, on võimalik näha. Sellised tunded saab ära tunda ja välja juurida.
4.      Kannatusest vabanemine käib kaheksaosalist teed pidi. Seda “väljajuurimist” saab teha järgides uut mõtte-, kõnelemis- ja tegutsemisviisi. Kogu suhtumist elusse võib muuta järgides lihtsat ja mõistlikku kaheksaosalist teed.
 
     Kaheksaosaline tee
         1.Õige arusaam.
         2.Õige meel.
         3.Õige kõne.
         4.Õige tegutsemine.
         5.Õige eluviis.
         6.Õige püüdlus.
         7.Õige ärksus.
         8.Õige keskendatus.
 
Klooster:
Sangha on Buddha poolt rajatud munkade (hiljem ka nunnade) ühendus. Mungaelu ideaaliks oli argiaskeldustest eemale tõmbumine. Mungaks astudes antakse tõotus usaldada Buddhat, õpetust ja sanghat. Sangha ülesandeks on ilmikutele Buddha õpetust jagada. Kloostrite juures tegutsevad ka koolid.
  Annetamine :
Annetatakse peamiselt sanghale.
Annetamine aitab budistil muutuda osavõtlikumaks ja kaastundlikumas.
Annetamine aitab parandada karmavilju selles ja järgnevas elus
Inimene
Sa pead lõpetama kurja tegemise, õppima head tegema ja puhastama oma mõistuse. - Buddha
 Sünd:
Inimene on omaenda karma laps. Ta on oma mõtete ja tegudega määranud oma uuestisünni: vaimsed ja füüsilised omadused ning keskkonna, kuhu ta sünnib.
Elu:
Inimene valmistab endale kannatusi himustades palju liigset, kahjulikku ja saavutamatut.
Seepärast pole mõistlik tahta rohkemat, kui juba omatakse või mida ollakse suuteline saama.
Buddha õpetas keskenduma jäävatele ning rõõmu toovatele väärtustele.
 
Kuna kannatus on inimese lahutamatu kaaslane, siis tuleb tal sellega leppida. Kannatuse ja selle põhjuste teadvustamine saab meele arendamise alguseks.
 
Budisti igapäevaseks ülesandeks on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada. See võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budisti püüdluste lõppsihiks on nirvaanasse jõudmine.
Budistlik eetika -
eetikakoodeksi aluseks on  Buddha Gautama järgijate poolt vastu võetud nn. Viis juhist (sanskriti keeles : Pañcaśīla):
Algselt 5 ilmikutele ja 5 munkadele.

• 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu)
  
• 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud
  
• 3. Hoidu voorusetusest
  
• 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi
  
• 5. Hoidu joovastavatest ainetest
  
• 6. Hoidu söömast peale keskpäeva
  
• 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist
  
• 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu)
  
• 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu)
  
• 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat
  

 
Palverännak:
Budistidel on neli peamist palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht- Lumbini puudesalu, Buddha virgumise koht – Bodhgayas, Buddha esimese jutluse pidamise koht Sarnathis ja Buddha surma koht Kušinaras. Lisaks austatakse mitmeid stuupasid ning Dalai -laama sünnikohta Dharasalas.
Mõisted
Askeet  – inimene, kes eetilistel või usulistel põhjustel on keeldunud naudingutest
Bodhgaya – paik, kus Buddha virgumise saavutas. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks.
Bodhisattva  – kutsutakse sageli ka Kaastunde-Buddhaks. Tema jääb alati maailma, et aidata teisi inimesi virgumise poole.
Buddha – tiitel , mis anti Siddharthale, kui ta virgunud oli. See tähendab: „virgunu“.
Dalai-laama – Tiibeti budistide usujuht ning Tiibeti eksiilis elav valitseja
Dharasala – Dalai-laama kodukoht , tänapäeval palverändurite sihtkoht
Dharma  – muutumatu loomulik seadmus, mis on kõige oleva aluseks. Buddha õpetus
Karma – praeguses ja eelmistes eludes tehtud teod; teo ja tagajärje seadus
Kušinara – koht, kus Buddha suri ning põletati. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks.
Lumbini – Siddharta Gautama sünnikoht oli Lumbini puudesalu. Tänapäeval palverändude sihtkoht.
Mahajaana - „Suur vanker “, budismi haru, mis on levinud nii põhjaskui idas
Mantra  – jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad
Meditatsioon – meelte arendamine keskendunud mõtlemise teel
Nirvaana – seisund, milles on vabanetud uuestisündidest ning jõutud täielikku rahusse ja kõrgeimasse tunnetusseisundisse. Kadunud on soovid, kannatus ja surm.
Pagood  – budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas.
Sangha – munkade ja nunnade kogukond
Sansaara  – lõpmatu taaskehastumiste jada
Sarnath – peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks.
Siddhartha Gautama – budismi rajaja, prints
Stuupa – tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid
Theravaada – Lõunapoolne budism.
Tipitaka  – „Kolmikkorv“ ehk „Kolm korvi“; kolmeosaline budistlik kaanon .

Sansaara ja nirvaana

Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit , millest soovitakse eemalduda – olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda – see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu.