Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusalt peatutakse ka õpetamismeetoditel. Teoreetiliste teemade Karjääri- nõustamine ilmestamiseks on lisatud mõned läbiproovitud ja universaalsed harjutused. Kolmas osa keskendub suhtlemisele, mis on nõustaja olulisemaid kompetentse. Kirjeldatakse barjääre, mis võivad takistada head kuulamist. Põhjalikumalt tutvustatakse suhtlemistasandite teooriat. Teemat toetavad praktilised ülesanded.
number üks. Ma oskan hinnata seda ja inimesed kes on mulle lähedaseks saanud oskavad samuti seda hinnata. Minu elus ei oma absoluutselt tähtus need nii öelda väljamõeldud lood, kõige paremad lood mida jagada on ju siiski elust enesest ja kui inimene oskab huvitavalt elada on tal ka igapäevaselt väga huvitavad lood. Raamatut hakkasin ma lugema oletusega, et ma saan sealt väga palju uut ja huvitavat elutarkust juurde, mis annab mulle isiklikult kindlasti väga palju juurde, kuna nõustamine ja teiste inimeste kuulamine on mulle alati meeldinud ja teeksin seda ka tulevikus suurima heameelega. Minu ettekujutus nõustamisest on selline, et nõustaja on isik kelle tähtsaim omadus on osata kuulata teist inimest, panna tähele seda millised on tema soovid ja kuidas ta neid väljendab. Nõustama peab olema väga avatud meelega ja tolerantne kõige ja kõigi suhtes. Ma leian, et nõustamine on elus väga
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine.
Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktoritega. Nõustaja on tänapäeval ka pihiisa eest. Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus Alates u 20. sajandi teisest poolest on nõustamisp eraldi suund. Kasvas välja psühhoteraapiast (oli peamiselt kliiniliste häirete raviks). Lisandus juurde probleeme, mis ei jäänud psühhoteraapia otsese
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada.
Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud
õppenõustamist. Samuti eri uuringute järgi on kuni 25 protsenti lastest hariduslike erivajadustega. See tähendab, et nad vajaksid kas individuaalset õppekava, üks ühele õpet, õpiabirühma, võimalust õppida väikeses klassis vms (Sommer-Kalda: 09.10.13). 2011 aasta statistikast nähtus, et kooliealiste lastega seotud juhtumite arv Tallinna Õppenõustamiskeskuses oli üpriski suur: eripedagoogiline nõustamine – 401 logopeediline nõustamine – 47 psühholoogiline nõustamine – 229 ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine – 43 juhul (Raudsepp...). Enam vajalik nagu statistika ka näitas on just eripedagoogiline nõustamine. Kindlasti on siin palju erinevaid põhjuseid, kuid oma töö praktikast julgen väita, et algelisi põhjusi tuleb otsida juba varajases eas ja see saab olla tingitud perekonnast. Siinkohal ei räägi ma vaimse ega füüsilise puudega noortest. Lisaks oli rohkem läbiviidud ka psühholoogilisi nõustamisi, mistõttu võib eeldada, et miski noore
Murelikuks võib teha muidugi vastutuse igasugused füüsilised barjäärid. teema, kuid mulle näib, et ebakindluse põhjused ei ole seotud juriidiliste küsimustega. Eelduste kohaselt peaks nõustamine toimuma selleks ette nähtud, Paljude aastate vältel aktsepteerisin ma nõustamisruumi suhtes kehtivaid kirjutamata kindlaksmääratud ruumis. tavasid. Nüüd olen ma üha rohkem hakanud mõtlema, kuidas neid tavasid muuta ja paremini kohandada sedalaadi aktiivsele nõustamisele, mida mina soovitan. Allpool on 7
Kõik kommentaarid