Tartu
Tervishoiu Kõrgkool
Bioanalüütiku
õppekava
KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA referaat
Juhendaja :
Liis Salumäe,
Tartu
Tervishoiu Kõrgkool
Tartu
2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS 1
1.KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 2
1.1.Mis on KOK? 3
1.2.
Epidemioloogia 3
1.3.
Riskitegurid 3
1.4.Patomorfoloogia 4
1.5.Sümptomid 4
1.6.
Diagnostika 4
1.7.Ennetamine 5
1.8.Ravi 6
2.
ASTMA 6
2.1.Mis on astma? 6
2.2.Epidemioloogia 7
2.3.Riskitegurid 7
2.4.Patofüsioloogia 8
2.5.Sümptomid 8
2.6.Diagnostika 8
2.7.Ravi 9
2.8.Sümptomid 10
1.9.Ennetamine 10
KOKKUVÕTE 11
ALLIKALOEND 12
SISSEJUHATUS
Krooniline
obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad
õhupuudust ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on
hingamisteed pidevalt
suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb
inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on
hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon
põhiliselt normi piires. (Astma.ee)
Antud
referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest
kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest,
sümptomitest ja ravist.
KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK)
Mis on KOK?
Krooniline
obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on krooniline progresseeruv haigusseisund , mida iseloomustab forsseeritult väljahingatava
õhuvoolu kiiruse langus, põhjuseks pöördumatud muutused kopsu
parenhüümis (emfüseem) või väikestes hingamisteedes (krooniline bronhiit ). (KOK 1997; Kopsuliit.ee)
Epidemioloogia
KOK
kliiniline pilt areneb tavaliselt välja keskeas , vaid harva enne 40. eluaastat . Üldine tendents kogu maailmas on KOK haigestumus-, levimus - ja suremusnäitajate suurenemine. KOK on enam levinud meeste
ning linnaelanike seas. Levimus kasvab koos eaga, esinedes
40-50- aastastel 2-3% ning üle 70-aastastel rohkem kui ühel
viiendikul rahvastikust. Epidemioloogilised uuringud KOK levimuse
kohta Eestis puuduvad. (KOK 1997)
USA-s
on KOK surma põhjustavatest haigustest nii vanuse kui soo poolest
neljandal kohal meeste- ja viiendal kohal naiste seas. ( Textbook of…
2004)
Riskitegurid
Peamine
KOK riskifaktor on suitsetamine . Suitsetajate hulgas on kroonilisse
bronhiiti kui ka emfüseemi haigestunuid ja surnuid rohkem kui
mittesuitsetajate hulgas. Suitsetajatel langevad kopsude
funktsionaalsed näitajad kiiremini, haigusnähte esineb rohkem.
KOK-suremusega on põhjalikus seoses iga, millal suitsetamist
alustati, suitsetamise kestus ja intensiivsus. Suitsetamine varajases nooruses võib olla oluliseks teguriks, millest sõltub hingamisteede
obstruktsiooni raskus vanemas eas. Lapsed, kelle vanemad suitsetavad,
on hingamiselundite haigustele vastuvõtlikumad. Riskifaktoriteks loetakse ka õhureostust ja kutsefaktoreid. Ehkki saastatud õhu
kahjulikkus on üldiselt teada, puuduvad usaldusväärsed andmed
otseselt keskkonna õhusaastatuse osast KOK etioloogias.
Siiski
on täheldatud, et suitsetamine koostoimes kutsetööst tingitud
ohtlike õhus esinevate ainetega (räniühendid, kaadmium jt)
suurendab haigestumise riski. On elukutseid, mille puhul on kindlaks
tehtud suurem risk: söe- ja põlevkivikaevurid, tsemenditolmuga
kokkupuutuvad ehitustöölised, metallurgid, transporditöölised,
teravilja ja puuvilla töötlejad ning paberitööstustöölised.
Geneetiliseks riskifaktoriks loetakse alfa-1-antitrüpsiini
puudulikkust. Alfa-1-antitrüpsiin (AAT) on ainuke teadaolev
geneetiliselt determineeritud faktor, mille defitsiit võib
põhjustada kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. AAT tuntakse ka
kui alfa-1-proteaasi inhibiitorit, ta on vereseerumi valk, mida
toodetakse maksas ja mis normaalselt esineb kopsudes. AAT peamine
ülesanne on neutrofiilse elastaasi inhibeerimine . (KOK 1997)
Patomorfoloogia
Morfoloogilised
muutused esinevad nii perifeersetes õhuteedes kui ka suurtes
bronhides, avaldudes siiski rohkem bronhioolides ja kopsu
parenhüümis. Esineda võivad bronhide seina mononukleaare põletik,
submukoossete limanäärmete hüpertroofia, karikrakkude rohkenemine,
silelihaste hüpertroofia, bronhioolide topistumine limakorkidega või
nende valendiku kitsenemine. Võib katkeda bronhioolide ja alveoolide
vaheline ühendus.
Hingamisteede obstruktsioon KOK puhul on primaarselt pöördumatu ning põhjustatud
väikeste bronhide põletikulistest ja destruktiivsetest muutustest
ning alveoolide septide kadumisest. KOK tagajärjel kujuneb parema
südamepoole hüpertroofia ja dilatatsioon , tekib respiratoorsete
lihaste hüpertroofia ja diafragma atroofia . (KOK 1997)
Sümptomid
Enamesinevateks
sümptomiteks on hingeldus füüsilisel koormusel , köha, lühiajaline
kehatemperatuuri tõus, hommikused peavalud , kehakaalu langus, isutus ja päevane unisus. Harva esinevateks sümptomiteks on valu rindkeres ja veriköha, depressioon . (KOK 1997; Astma.ee)
Diagnostika
Haiguse
diagnoosimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid :
Hingamispuudulikkuse
raskusastet saab selgitada hapniku ja süsihappegaasi osarõhkude
määramisega vereanalüüsist,
kus võib esineda ka puna- ja valgevereliblede hulga suurenemine.
(Inimene.ee)
Erütrotsütoos
esineb enamikul KOK põdejatel. Leukotsütoos esineb tüsistuste ja
steroidteraapia korral. Röga on tavaliselt limajas, rakulises materjalis prevaleerivad makrofaagid. Ägenemiste korral muutub röga
kollakaks, mädaseks. (KOK 1997)
Elektrokardiograafia ehk südamefilm, otsimaks südame parema poole ülekoormuse
tunnuseid.(Inimene.ee) Rindkere röntgenogrammil sedastatav
suurenenud transparentsus , kopsujoonise vaesumine , bulloossed
muutused, vahelihaste lamenemineja vähene liikuvus
röntgenläbivalgustusel, on iseloomulikud kopsuemfüeemile.
Kroonilist bronhiiti ainult röntgenoloogiliselt diagnoosida on
peaaegu võimatu. Kompuutertomograafia on KOK diagnostikas
näidustatud ainult bronhektaasiate, bulloossete muutuste
kindlakstegemisel ning võimaldab ühtlasi emfüseemi anatoomilist
tüüpi kindlaks määrata. (KOK 1997)
Obstruktsiooni ulatuse hindamiseks on kõige levinum forsseeritud hingamise
voolumahu lingu registreerimine ( spirograafia ). (KOK 1997)
Juhul
kui kaebused ei ole vastavuses spirograafia tulemustega tehakse ka
füüsilise koormuse test. (Inimene.ee)
Ennetamine
Haiguse
ennetamiseks tuleks eelkõige loobuda suitsetamisest. Haigetel , kel
on KOK juba välja kujunenud, aitab suitsetamisest loobumine
aeglustada kopsufunktsiooni halvenemist.
Suitsetamise
jätkamise korral pole tänapäevaste teadmiste kohaselt ühtegi
ravimit, millega saaks aeglustada hingamisfunktsiooni halvenemist.
Saab vaid kergendada ängistustunnet ja leevendada subjektiivseid
tundeid haiguse ägenemise perioodil. (Õe käsiraamat 2001)
Ennetavaks
abinõuks oleks õhu saastatuse vähendamine. Töötajate kaitsmine
maskide ja sobiva töösiseseadme abil on ärritava tolmu ja suitsu
esinemisel hädavajalik. Lisaks on võimalik vaktsineerida ennast pneumoonia ja gripi vastu, kuid praegu pole veel piisavalt
informatsiooni selle üldiseks soovitamiseks KOK haigetel. (KOK 1997)
Et
enamik KOK haigeid on vanemaealised ja varem suitsetanud, on
suurenenud ka südamehaiguste oht. Seetõttu on soovitata kardiovaskulaarsete tüsistuste ravi diureetikumidega, mis vähendavad
turset. (Kopsuliit.ee)
Ravi
Kuna
KOK on suurel määral pöördumatu ja süvenev haigus, peaks ravi
olema suunatud lisaks hingamise parandamisele ka elukvaliteedi tõstmisele. Olulised on terved eluviisid , sealhulgas regulaarne füüsiline koormus ning suitsetamisest loobumine.
Toetavaks
raviks on
õige hingamistehnika,
lihastreeningud,
toitumise
reguleerimine (üle- ja alakaal raskendavad KOK-i kulgu ),
psühhoteraapia
ning koolitus
(ravimite õige kasutamine).
Tablettravi
eesmärgiks on bronhide laiendamine, põletiku vähendamine ning röga
väljaköhimise kergendamine.
Ravis kasutatakse bronhe
laiendavaid ravimeid,
glükokortikosteroide,
antibiootikume
(ägeda infektsiooni esinemisel) ja rögalahtisteid.
Pikaajaline hapnikravi
on näidustatud juba maksimaalset tablettravi saavatel haigetel,
kelle seisund seda nõuab. (Inimene.ee)
ASTMA
Mis on astma?
Astma
on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis väljendub
reversiibelse obstruktsioonina. Õhuteede obstruktsioon võib mööduda
iseeneslikult või ravi tagajärjel. Üldjuhul on obstruktsioon
reversiibelne, kuid raskematel kroonilise astma haigetel täheldatakse
pöördumatut obstruktsiooni subepiteliaalse fibroosi tõttu. (KOK
1997)
Epidemioloogia
Astma
kumulatiivne esinemissagedus elanikkonna hulgas on 2–6% (Eestis ca
0,5% kogu elanikkonnast), paljude uurigute andmeil esinemissagedus
kasvab. Astmat esineb rohkem väikestel lastel ja üle 40-aastastel.
(Üldarsti 1999)
Riskitegurid
Kõige
levinumaks astma ägenemise riskiteguriks noorte ja laste hulgas
loetakse ülemiste hingamisteede viirusinfektsioone.
Viiruste poolt põhjustatud ülemiste hingamisteede põletikud
käivitavad sageli astmahaigetel lastel haigushoo ning enamasti ei
saa viirusinfektsioone vältida. (K. Vijar 2005)
Eristatakse
eksogeenset ehk atoopilist ehk allergilist astmat ja endogeenset ehk
mitteallergilist astmat. Endogeenset astmat põhjustavad infektsioonid . Eksogeenset astmat põhjustavad allergeenid , mis
võivad esineda: siseõhus (kodutolmu lestad , lemmikoomade karvad ,
nahaketud, lindude epiteelid, suled, prussakate allergeenid,
hallitusseened ja nende eosed), välisõhus (õietolm; hobuste,
veiste jt karvloomade karvad ja nahaketud; putukate mürgid),
kutseallergeenid (formaldehüüd, lateks ,kloramiin T, plaatina soolad , happelised anhüdriidid),
toiduained
(muna, õun
ja juurviljad, tsitruselised , kiivid, maasikad , kaunviljad, teraviljad , piim, pähklid, kala ja vähilaadsed, šokolaad, mesi ).
Konservantidest
ja värvainetest on suurimad allergeenid tartrasiin ja safran , bensoehape . Looduslikult sisaldub bensoehapet murakates, jõhvikates,
kuivatatud aprikoosides, hapupiimas ja jogurtis . (Kopsuliit.ee)
Patofüsioloogia
Astmale
kalduvatel inimestel ilmneb põletikust
põhjustatud
sümptomeid, mille hulka kuulub
tavaliselt
vahelduv (iseenesest või ravi tulemusel nõrgenev) bronhide
ahenemine. Põletik tõstab bronhide reaktiivsust mitmesuguste
ärritajate suhtes. (Üldarsti 1999)
Sümptomid
Astma
sümptomid on mitmekesised ja varieeruvad haigeti. Sageli muutuvad
kuude jooksul ka ühel ja samal haigel täheldatavad haigusnähud.
Sagedasemad sümptomid astma puhul on õhupuudusetunne, mida esineb
enamasti just hommikuti ja hommikupoole ööd või koormusjärgselt
(eriti külma ilmaga). Õhupuudustunne võib olla seoses ülemiste
hingamisteede infektsiooniga või allergeenide, näiteks kodutolmu ja
loomakarvadega kokkupuutumise järgselt. Esinevad kiuned hingamisel,
mis tekivad tavaliselt õhupuudusetundega samal ajal. Kolmandikul
kauakestnud köhaga patsientidest leitakse hiljem astma. Köha võib
olla kuiv, kuid sageli kaasneb läbipaistva, heleda lima eritus .
(Üldarsti 1999)
Diagnostika
Astmat
saab mõnikord diagnoosida anamneesi ja kopsude kuulatluse põhjal.
Vajalike uuringute maht sõltub konkreetsest haigusjuhust ja
uuringute kättesaadavusest antud piirkonnas. Enne regulaarse ravi
määramist peab haige olema põhjalikult uuritud ning diagnoos kindel.
Uuringud
mida tehakse:
Otsitakse
väljahingamise
lõpul esinevad kiuned ja vilinaid. Algava kerge astma korral, kui
kaebused puuduvad, on kuulatlusleid tavaliselt normaalne. Ka rohkete
sümptomitega astmapatsiendil võib kuulatlusleid normaalne olla;
Algava
sümptomiteta astma korral on tulemus tavaliselt normaalne;
Võimaldab
määrata kopsufunktsiooni täpsemalt kui PEF;
- FVC (forsseeritud vitaalkapatsiteet)
FEV1
(esimese sekundi forsseeritud ekspiratoorne vool) ja nende suhe
FVC/FEV1=FEV%-des on tähtsaimad mõõdetavad suurused. Uuring on
lihtne ja odav;
Mõõtmised
tehakse ühe nädala jooksul hommikuti ja õhtuti ilma ravimeid
kasutamata;
Vaba jooksmine välisõhu käes, eriti külma ilmaga, vallandab
astmaatikutel kergesti bronhide ahenemise. PEF-mõõtmise järel patsient jookseb väljas umbes 10 minutit, vahetult pärast koormust
tehakse kopsude auskultatsioon ja uus PEF-mõõtmine;
Veres
ja rögas võib eosinofiilide hulk olla suurenenud. Spetsiifilise IgE
määramist verest kasutatakse siis, kui nahateste pole võimalik
teha;
Kopsude
röntgenülesvõte. Astmaatikutel leid tavaliselt normaalne.
Ninakõrvalkoobaste uuring- või ultraheliuuring tehakse kauakestva
köha korral, kahtlustades sinuiiti mida astmaatikutel esineb sageli;
Tehakase
elamutolmu- või loomakarvaallergia kahtlusel;
Tehakse
erialakliinikus. (Üldarsti 1999)
Ravi
Astma ravimisel kasutatakse peamiselt kahte ravimite rühma: hingamisteede
põletiku vastased ravimid ja bronhilõõgastid ehk hingamisteid
avavad ravimid. Kasutatakse ka kombinatsioonravi. Ravimite
manustamiseks kasutatakse inhalaatoreid. (Kopsuliit.ee)
Põletikuvastase
ravi korral inhaleeritakse enim hormoonravimed ja antileukotrieene
aerosoolina või pulbrilises vormis. Kaks peamist bronhe lõõgastavate
ravimite rühma on: beeta2 – agonistid ja antikolinergilised preparaadid . (Astma.ee)
Bronhilõõgastid
jaotatakse toime saabumise kiiruse ja toime kestvuse alusel
kiiretoimelisteks ja pikatoimelisteks bronhilõõgastiteks.
Kiiretoimeliste bronhilõõgastite toime ilmneb juba esimese viie
minuti jooksul. Pikatoimelisi bronhilõõgasteid
kasutatakse
astma püsiravis koos põletikuvastase ravimiga, milleks tavaliselt
on inhaleeritav glükokortikosteroid. Sellisel juhul inhaleeritakse
pikatoimelisi bronhilõõgasteid regulaarselt 1 –2 korda päevas ja
nende toimel tekib kauakestev hingamisteede silelihaste lõõgastus.
(Astma.ee)
Sümptomid
Levinumad
sümptomid astma puhul on kiunuva hingamise hood. Häiriv
kuiv köha ja hingeldamine , eriti öisel ajal
põhjustades ka öiseid ärkamisi. Iseloomulikuks tunnuseks on
kiuned rinnus või köha füüsilise pingutuse järgselt, raskustunne
rindkeres. Sümptomid võivad esineda ka vaid kindlal aastaajal või
pärast kontakti allergiat tekitava ainega (Kopsuliit.ee)
Astma
võib kulgeda ka väga ägedalt ning olla fataalne. Ägeda raske
astmaga haige seisundis eristatakse kahte etappi : kestev astmahoog,
mis pole allunud ravile või eluohtlik seisund. Kestvat astmahoogu
iseloomustab tugev hingeldus ja suutmatus rääkida lausetega;
hingamissagedus üle 25 korra minutis ; pulsisagedus üle 110 lööki
minutis ja PEF alla 50% isiklikust parimast väärtusest. Eluohtlikku
seisundit iseloomustab bradükardia või hüpotensioon;
psüühikahäired, kurnatus , kooma ning PEF jääb alla 33% patsiendi
parimast väärtusest. (Pulmonoloogia lühikursus 1996)
Ennetamine
Riskiteguriteks
astma tekkel on atoopilised haigused (allergiline nohu , atoopiline
nahapõletik) esinevad sageli perekonniti ja on põhjustatud
pärilikust kalduvusest IgE suurenenud tootmisele organismis. Seega
pole võimalik astmat täielikult vältida, küll aga võib ära
hoida astmahoo teket vältides teadaolevaid allergiat põhjustavaid
allergeene. (Inimene.ee)
KOKKUVÕTE
Nii
KOK kui astma korral võivad välised tegurid, nagu hingamisteede
nakkused, õhu saastatus , külm ilm või tugevad lõhnad, nagu lille-
või lõhnaõlilõhnad, vallandada sümptomeid või põhjustada isegi
ägenemisi. Ravimid, mida kasutatakse õhupuuduse vähendamiseks ja
hingamisteede lõõgastamiseks, on mõlema haiguse korral enamasti
ühesugused. Astma korral kasutatakse säilitusravina
põletikuvastaseid sissehingatavaid ehk inhaleeritavaid
glükokortikoide, mida tihti manustatakse koos pikatoimelise
bronhilõõgastiga ühest ja samast kombineeritud inhalaatorist, et
saavutada kontrolli põletiku üle. Kerge või mõõduka raskusega
KOK korral kasutatakse esmase ravimina tavaliselt bronhilõõgastit,
et õhupuudust vähendada. Uuringutes on tõestatud, et KOKi raskete
ägenemiste hulk väheneb, kui kasutada ühte kombineeritud
inhalaatorit, mis sisaldab inhaleeritavat glükokortikoidi ning kiire
toime algusega pikatoimelist bronhilõõgastit, võrreldes sellega,
kui kasutada ainult kiire toime algusega pikatoimelist
bronhilõõgastit. (Astma.ee)
ALLIKALOEND
- A. Hermet., D. Bärenson., P. Joalaid., V. Väär., T. Sildre. Õe käsiraamat. AS Medicina , Tallinn 2001. Lk 105 – 107.
- Astrazeneca, 2011. Milles seisneb astma ja KOK erinevus?; Astma.
http://www.astma.ee/kok1/
http://www.astma.ee/astma/
- Eesti Kopsuliit, 2005. Astma; Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus.
http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=19
http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=21
- K. Vijar, 2005. Astmahaigete laste ja nende vanemate hinnangud astmaalastele teadmistele ja infoallikatele. Magistritöö Rahvatervishoius. Tartu Ülikooli Instituut.
- L. Jannus - Pruljan, R. Jõgi., R. Kiivet., H. Leesik., H. Lill., H. M. Loit ., J. Põlluste., E. Püttsepp., J. Vahtramäe. Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus, diagnostika ja ravi. Tallinn, 1997.
- S. C. Smeltzer., B. Bare ., L. Williams & Wilkins . Brunner and Suddarth’s Textbook of Medical – Surgical Nursing , 10th edition , 2004. Page 569; 587 – 589.
- Terviseportaal, 2005. Astma; Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus.
http://www.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=782
http://www.inimene.ee/index.php?disease=k&sisu=disease&did=354
- T. Keistinen, 1996. Üldarsti käsiraamat: Hingamiselundite haigused. Medicina, Tallinn. Lk 172 – 177; 181 – 183.
http://medicina.bestit.ee/?id=1442&book_id=1
- Ü. Ani., K. Kisand., H. Leesik., L. Praks ., K. Prikk., J. Vahtramäe. TÜ Kopsukliinik. Pulmonoloogia lühikursus. ATLEX , Tartu 1996. Lk 46 - 50.
Kõik kommentaarid