Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liiliar
Õppematerjali autor
Äge bronhiit Krooniline bronhiit Emfüseem Bronhiaalastma KOK Kopsupõletik - Tuberkuloos Kopsuarteri Krooniline Bronchitis acuta Bronchitis Emphysema Asthma bronchicale pneumoonia trombemboolia pulmokardiaalpuud chronica Thromboembolia ulikkus Cor arteriae pulmonalis pulmonale
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bioanalüütiku õppekava KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA referaat Juhendaja: Liis Salumäe, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. (Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel · terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse · loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest ahenenud ja valendiku rindkere - · tegeleda esine
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel • terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse • loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest ahenenud ja valendiku rindkere - • tegeleda es
ülemäära sagenenud ning ventilatsioonipuudulikkust ei ole 2. Kui hapnikumaskist ei piisa hüpokseemia vähendamiseks, siis CPAP-mask 3. Ventilaatorravi rakendatakse, kui CPAP-maskist ei piisa hüpokseemia vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud, kuid patsient vajab käsitsi ventilleerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse vähendamiseks Astmapatsiendi põetus Astma on bronhi limaskestade põletikuline haigus, mis võib süveneda. Astmahoo ajal bronhe ümbritsev sile lihaskude tõmbub kokku, limaskest tursub ja limaeritus suureneb. See nõuab hingamislihastelt pingsamat tööd, raskendab hapniku saamist ja põhjustab hingeldust. Hingamine ja vereringe Jälgimine · Patsient hingeldab, väljahingamine on raskendatud, kiunuv. Lisaks esineb köha ja sekretsioon hingamisteedest. Rohke kollakas või rohekas röga võib olla infektsiooni
Millised on hingamiselundkonna haiguste korral hoolduse põhimõtted. Nimeta vähemalt 4 tegevust. Hingamist kergendav asend; värske õhk, hapnik; õpeta õiget hingamistehnikat; õhupuuduse ajal ära küsi mittevajalikke küsimusi, rahusta; anda ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele;õpeta õigesti röga koguma; üleüldine jälgimine Millised on hingamiselundkonna haigustele iseloomulikud kaebused? Nimeta 3 põhilist kaebust. Õhupuudus; köha; röga eritus; kiire pulss; sinakas värv nahal(tsüanoos); rahutus; segasus; pisted rinnus Millised on astmat iseloomustavad tunnused ja mida tuleb astmahoo puhul jälgida? Köhahood, röga eritumine,vilistav hingamine, lämbumistunne, hingeldus(kergest tugevani) tsüanootiline nahkja limaskestad. Jälgida: kas oli midagi mis astmahoo vallandas ja mis see sellisel juhul oli?; kui kaua kestis haugushoog? Hingamisraskused väljahingamisfaasis; naha värvus; ravimi mõju. Kõik tähelepanekud tuleb esitada med.õele. sellisel juhul oli?; kui k
külmetust), haiguse korral tuleks pöörduda arsti poole ning see välja ravida. Kopsuhaiguste korral peab patsient kuulama arsti nõuandeid ja ravima end nii nagu on ettenähtud, ravi ei tohi jätta pooleli, kui enesetunne on paranenud. KASUTATUD KIRJANDUS Roper, N., Logan, W., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu. Jaanson, T. (1996). Sisehaigused. Käsiraamat õdedele. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Sora, T., Larkio, M., Manninen-Kauppinen, M., Vierula, S. (1998). Intensiivravi. Käsiraamat õdedele. Tallinn: AS Medicina. Terviseportaal Internetis Inimene.ee. Pleuriit: http://www.inimene.ee/? disease=p&sisu=disease&did=784&idr=1pauKs4f37pHDRdlYiPfPniqqGe ( 24.09.2011).
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid