Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hingmisteede tabel (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Definitsioon
Põhjused ja riskifaktorid
Patogenees
Sümptomid
Diagnoosimine
Ravi
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
on pöördumatu ja süvenev protsess bronhides, mille korral bronhide valendik on ahenenud ja esineb pidev õhuvoolu takistus hingamisteedes ehk obstruktsioon , mis avaldub hingamisraskustena
Tubakasuits
Kutsetöö
Siseruumide õhusaastatus
välisõhusaastatus
Õhu liikumine hingamisteedes takistub ning see on tingitud bronhide valendiku topistumisest sitke limaga. Hingamisteede ahenedes muutub ka väljahingamine järjest raskemaks ja kopsud tühjenevad õhust järjest aeglasemalt. 
Õhu kuhjumisest kopsu tekib parema südamepoole ülemäärane suurenemine ja laienemine, ilmneb hingamislihaste liigne suurenemine ning vahelihase ehk diafragma kõhetumine. 
Düspnoe
Krooniline köha
Rögaeritus
Viled, kiuned, rindkere pingsus
-Spirokgraafia uuring
Ja vajadusel
-füüsiline koorumuse test
- vereanalüüsid
- röga uurimine
-röntgen
KOKi korral on oluline järgida:
•  terveid eluviise
•  loobuda suitsetamisest
•  tegeleda regulaarselt  füüsilise koormusega
•  õppida ja kasutada õigeid hingamistehnikaid
•  Reguleerida toitumist (ülekaal ja ka alakaal raskendavad KOKi kulgu )
•  psühhoteraapia ja koolitus ravimite õigeks kasutamiseks
-antibakteriaalne ravi
-hapnikravi
Definitsioon
Sümptomatoloogia
Diagnoosimine
Ravi
Äge bronhiit
Äge bronhiit on trahhea ja bronhiaalpuu limaskesta membraanide äge põletik , mis sageli järgneb ülemiste hingamisteede põletikule.
Esialgu on haigel kuiv ärritav köha, vähese rögaeritusega. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka nn. külmetuse sümptomid: nohu, kurguvalu, febriilne või subfebriilne palavik ning üldine halb enesetunne: jõuetus , nõrkus, väsimus, peavalu, lihas-liigesvalud.
Haiguse süvenedes võib esineda hingelust, õhupuudust, hingamine võib olla kiunuv ja vilinatega ning esineda mädast, limast röga.
Anamneesi ja kliinilise pildi alusel
Ravi sümptomaatiline
•Puhkus
Jaheda kui ka sooja auru inhalatsioon ( leevendavad kõri ja hingetoru ärritust ning vedeldavad röga)
•Jooma soojasid joke
•Antibiootikumide kasutamine pole õigustatud
Definitsioon
Jaotus
Etioloogia
Patogenees
Peamised uuringud
Ravi
Krooniline bronhiit
hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tungib põletikuline protsess bronhide limaskesta membraanide pinnalt sügavamale, tekib bronhide ahenemine , mis viib ventilatsiooni halvenemiseni
Krooniline mitteobstruktiivne bronhiit, millele on iseloomulik krooniline bronhiit köha koos rögaeritusega. Tavaline on hommikune röga väljaköhimine.
Krooniline obstruktiivne bronhiit, mille korral haige kaebab lisaks köhale ja rögaeritusele ka koormusdüspnoed ja koormustaluvuse langust.
eksogeensed tegurid
•Peamine kahjustav tegur on suitsetamine sh ka passiivne suitsetamine. Saasted keskkonnas ja õhus (nt. tolm, vääveldioksiid).
•Niikse külm kliima.
•Halvasti ravitud äge bronhiit.
•Korduvad nn. külmetushaigused, eriti lapseeas.
endogeensed tegurid
•Antikehade puudulikkus
•Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus.
Iseloomulik on difuusse iseloomuga kogu bronhiaalpuud haarav põletikuline protsess, bronhide limaskesta hüpereemia ja turse , bronhiaalnäärmete hüpertroofia , limane või limas-mädane sekreet.
Bronhide limaskest algul hüpertrofeerub, pakseneb, hiljem atrofeerub, õheneb. Lima muutub viskoosseks ja köhimisel seetõttu raskesti eemaldatavaks. Lima viskoossuse suurenemine on tingitud asjaolust, et lima pH muutub happelisemaks. Kirjeldatu tagajärjel bronhide seinad õhenevad ja venivad, alveoolide vaheseinad purunevad ja lõpuks tekib kopsuemfüseem
RÖ, bronhoskoopia, spiromeetria ja PEF- meetria , röga uurimine, vere kliiniline uurimine.
Ravi on pikaaegne ja peab olema järjekindel:
•Põhjuse ja riskifaktorite kõrvaldamine
•Inhalatsioonravi 0,9% NaCl lahusega.
•Hingamisharjutused.
•Drenaažasendid.
•Kloppimismassaaž sitke röga väljaköhimise soodustamiseks .
•Põletiku ägenemisel ja bakteriaalse infektsiooni lisandumisel ravi antibiootikumidega
Patogenees
etioloogia
riskiteguris
Kliiniline pilt
ravi
Kopsuemfüseem
Kopsuemfüseemi korral on häirunud gaasivahetus . Esialgu alveoolide vaheseinad õhenevad ja seejärel rebenevad. Õhk pääseb alveooli suhteliselt hästi, kuid väljapääs on raskendatud. Kuna alveoolide vaheseinad on hävinud, on alveoolid ülevenitatud, alveoolisisene rõhk tõuseb ja kopsude õhusisaldus suurenenud. Tekivad suured kotjad moodustised. Selle tulemusel on kopsude elastsus vähenenud . Vähenenud on hingamispind ja kõrgeneb rõhk kopsuringes.
Põhjuseks võivad olla erinevad kopsuhaigused
1.aktiivne suitsetamine (80-90% suitsetajatest võib esineda emfüseem )
2.passiivne suitsetamine
3.kutsealane ekspositsioon (töötamine saastatud õhuga keskkonnas näiteks möldrid, lihvijad jne)
4.pikaaegne viibimine (elamine) tolmuses keskkonnas
5.kaasasündinud alfa 1-antitrüpsiini puudulikkus
Algus on aeglane ja sageli ka märkamatu. Sageli on esimiseks kaebuseks füüsilisel pingutusel tekkiv hingeldus . haiguse edenedes tekib hingeldus ka rahulolekus. Lisaks hingeldusele võib esineda ka vähest köha ja lima eritust. Haiguse süvenedes tekivad muutused ka patsieni rindkeres. Rindkere muutub vaadikujuliseks
pole võimalik ravida, sest kopsukude on pöördumatult kahjustunud . Raviga ja suitsetamisest loobumisega on võimalik haiguse kiiret süvenemist pidurdada ning patsiendi seisundit kergendada.
Definitsioon
Etiopatogenees
Kliiniline pilt
Ravi
Bronhiaalastma
Bronhiaalastma (BA) on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, millele on iseloomulik bronhide ahenemisest (bronhospasm, limaskesta turse) ja limaeritusest tingitud hoogudena tekkivad õhupuudushood, mida iseloomustab eriti raskendatud väljahingamine.
eksogeennsed tegurid:
Allergilised, on põhjustatud välisteguritest ja esineb sageli lastel, pärilikust kalduvusest. Elamutolm, koduloomade karvad , õietolm, hallitusseened, toiduained, keemilised ained, ravimid jne.
endogeensed tegurid
Põhjustatud organismi sisestest teguritest. Viirusinfektsioonid, GERD , aurud, gaasid, külm õhk, füüsiline pingutus , stress , tugevad emotsioonid
Piinav köhaärritus, nn kuiv köha, kaasnevad kiuned ja vilinad hingamisel , pikenenud (raskendatud) väljahingamine, hingelduse teke, pingetunne rindkeres. Iseloomulikud on astmale kiunuv hingamine õhtuti, hingamisraskuste teke öösel ja varahommikul.
Astmaravi eesmärk on saavutada täielik astmakontroll.
Kui astma on kontrollitud puuduvad sümptomid, hooravimi vajadus puudub või on minimaalne, elukvaliteet ei ole häiritud, säilunud füüsiline aktiivsus, patsiendil peaaegu normaalne väljahingamisefunktsioon, puuduvad rasked astmaatakid.

PEP pudelisse puhumine: väljahingamistakistuse abil pääseb õhk lima taha, lima pääseb liikuma ülemiste hingamisteede poole, kust seda on kergem välja köhida.
PEP pudel on 1,5-2l, mille põhja pannakse 10-15 cm vett, vajalik puhumisvoolik 50-60 cm pikkune, läbimõõduga 1 cm.
Patsient istub, küünarnukid toetavad lauale. Vooliku üks ots on pudeli põhjas, teine patsiendi suus . Patsient hingab nina kaudu sisse ja suu kaudu välja, nii et vesi hakkab mullitama. Harjutuste tehakse 10-15 korda. Seejärel peetakse paus ja köhitakse välja. Köhimist võib toetada kätega külgedele vajutades . Puhumist korratakse 10-15 min jooksul kolm korda. Harjutust soovitatav teha umbes pool tundi peale bronhilõõgasti inhaleerimist. Vett pudelis tuleb vahetada ja voolikut puhastada iga päev.
Etioloogia
Patogenees
Kliiniline pilt
Ravi
Krooniline
pulmokardiaal-puudulikkus
Küllalt sageli võivad olla alljärgnevad põhjused:
  • -krooniline obstruktiivne kopshaigus – emfüseem,
  • -krooniline bronhiit;
  • -bronhiektaasiatõbi;
  • -ulatuslik kopsukoe resektsioon ;
  • - äärmuslik liigne kehakaal;
  • -kopsufibroosid;
  • -küfoskolioos.
Patsiendil tekib rõhu tõus väikeses ehk kopsuvereringes. Tekib ventilatsiooni puudulikkus, kuna verre koguneb liigselt süsihappegaasi, mis tekitab happe-leelistasakaalu häireid ja respiratoorset atsidoosi.
Pais väikeses vereringes suureneb vastupanu parema vatsakese ees parema vatsakese hüpertroofia kujuneb parema südamepoole puudulikkus hiljem ka vasaku südamepoole puudulikkus.
Peamised kaebused : kiire väsimine, vähenev koormustaluvus, esineb düspnoe, patsient on tsüanootiline. Patsiendil võivad esineda täitunud kaelaveenid, võivad olla tursed jalgadel ja tekkinud paismaks. Esineb tahhükardia ja ka rütmihäired. Muutused EKGs – parema südamepoole hüpertroofia tunnused, Rö – esiletungiv pulmonaalkaar, parema vatsakese laienemine.
Parandada ventilatsiooni
Hapnikravi
Veregaaside jälgimine
Füüsilise koormuse reguleerimine
Hingamisharjutused
Drenaazasendid
Südamepuudulikkuse ravi
Füüsilise tegevuse piiramine
Soola piiramine
Digitaalise preparaadid
Diureetikumid
Eretrotsüütide tasakaalu jälgimine
Võidelda respiratoorse infektsiooniga, mis halvendab põhihaigust.
Definitsioon
Etioloogia-põhjustavad teguris
Sümptomid ja diagnoosimine
ravi
tüsistused
Pneumoonia
Kopsupõletik ehk pneumoonia on äge infektsioosne põletik kopsu alveolaartasandil ehk kopsu parenhüümis.
külmetus , suurte juhtehingamisteede viirusinfektsioon, organismi üldise kaitsevõime nõrgenemine, vanus alla kahe või üle 65 eluaasta, alkoholism , suitsetamine, vaegtoitumine, kaasuvad haigused, mis nõrgestavad organismi üldist vastupanuvõimet või loovad soodsa keskkonna bakterite kasvuks hingamisteede obstruktsioon, virulentne bakter .
Atüüpiliste pneumooniate korral on sümptomid ja tunnused tagasihoidlikult väljendunud ning sageli ei õnnestu haigustekitajaid rutiinsöötmel kultiveerida.
Tüüpilisele bakteriaalsele pneumooniale on iseloomulik haiguse järsk algus temperatuuri tõusu, nõrkuse ja vappekülmaga, võib lisanduda köha, harvadel juhtudel veriköha. Sageli kaasneb torkava iseloomuga valu haigel rindkere poolel ,rögaeritust küll esineb, kuid see ei ole haiguse algfaasis iseloomulik.
- Vaatlus
-Perkussioon
-Auskultatsioon
-Laboratoorne leid
-Vereanalüüsid
-Röga
Raviviisi valikul on olulised patsiendi kaasuvad haigused.
Hospitaliseeritud patsientidel alustatakse antibakteriaalset ravi i/v. . Suukaudsele ravile minnakse üle tavaliselt umbes 3 päeva möödudes , selle eelduseks on, et patsiendi kliiniline seisund paraneb
Pneumoonia raskemad tüsistused
Septiline šokk
• Äge hingamispuudulikkus
• Täiskasvanute respiratoorne disstressi sündroom (ARDS)
• Äge südamepuudulikkus, kopsuturse ,
• Püopneumotooraks
• Äge neerupuudulikkus
• Hulgiorganpuudulikkus
9
Vasakule Paremale
Hingmisteede tabel #1 Hingmisteede tabel #2 Hingmisteede tabel #3 Hingmisteede tabel #4 Hingmisteede tabel #5 Hingmisteede tabel #6 Hingmisteede tabel #7 Hingmisteede tabel #8 Hingmisteede tabel #9
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kurlukas Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Hingmisteede haiguste tabel

Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel · terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse · loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest ahenenud ja valendiku rindkere - · tegeleda esine

Bioloogia
thumbnail
7
doc

Hingamisteede haigused

Äge bronhiit ­ Krooniline bronhiit Emfüseem ­ Bronhiaalastma ­ KOK Kopsupõletik - Tuberkuloos Kopsuarteri Krooniline Bronchitis acuta ­ Bronchitis Emphysema Asthma bronchicale pneumoonia trombemboolia ­ pulmokardiaalpuud chronica Thromboembolia ulikkus ­ Cor arteriae pulmonalis pulmonale

Sisehaigused
thumbnail
13
docx

KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bioanalüütiku õppekava KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA referaat Juhendaja: Liis Salumäe, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. (Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne

Silmahaigused
thumbnail
6
doc

Bronhiit

BRONHIIT Bronchitis (lad.k) Bronchitis (ingl.k) SELETUS JA ÜLEVAADE Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal, kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega, võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikud ja hästi ravitavad. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20%täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel. TEKKEPÕHJUSED- JA MEHHANISMID Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudest viirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on ting

Terviseõpetus
thumbnail
9
doc

Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus

Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus HAIGUS Haigus on laiemas tähenduses inimese kui bioloogilise süsteemi tasakaalu häire, mis võib avalduda psüühilise vapustusena, kriisina ja/või inimestevahelise suhete häirena. Haigus kitsamas tähenduses on organismi struktuuri ja selle funktsioonide patoloogia, mis avaldub sümptoomidena, on objektiivselt diagnoositav. Haigus (lad.k. morbus; kr.k. nosos, pathos) on organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise (anatoomilise kuju) või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Haigus tekib kahjulike välis- või sisetegurite toime tagajärjel ning nõrgendab organismi väliskeskkonnaga kohanemise võimet. Kusjuures samaaegselt organismis kujunevad välja kaitse- ja kompensatsioonireaktsioonid. Haigust põhjustavad välised tegurid mehaanilised (löögid, põrutused) füüsikalised (kõrge ja madal t) keemilised (mürgid,söövitavad ained) alimentaarsed (nälgus, ületoitumine, hüpovitaminos e mõ

Meditsiin
thumbnail
6
docx

EKSAM-SISEHAIGUSED

Kopsuhaigused, nende jagunemine Levinumad kopsuhaigused on astma, krooniline bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), kopsuvähk Mis iseloomustab KOKit KOK on üldlevinud, välditav ja ravitav haigus, mida iseloomustab PÜSIV õhuvoolutakistus hingamisteedes (e obstruktsioon). Hingamisteid, kopsuparenhüümi ja kopsuveresooni haarav põletik -Põletiku natuur on KOKile spetsiifiline-erineb astma omast -Obstruktisoon on tavaliselt progeresseeruv ja seotud tugevnenud kroonilise põletikulise vastusega sissehingatud kahjulikele osakestele või gaasidele hingamisteedes ja kopsudes -Obstruktisoon on olulisem ekspiiriumis -Etioloogia: Inhalatsioonkahjustus (sigaretsuits jt toksilised partiklid, ka biomassi põlemissaadused), mis põhjustavad põletikku -Tagajärjeks: kopsude emfüseem, krooniline bronhioliit, krooniline bronhiit, krooniline limaproduktsioon , peente hingamisteede fibroos, kopsuveresoonte muutused -Lõpptagajärjeks: progesseeruv hingeldus, gaasivahetuse häir

Sisehaigused
thumbnail
46
doc

Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES  Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis.  Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.  Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 5

Sise- ja närvihaigused
thumbnail
8
pptx

BRONHIIT

BRONHIIT Mairis ÜLEVAADE Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Tegemist on Eesti kliimas sageli Click to edit Master text styles esineva haigusega. Second level Third level Tekib sagedamini külmal Fourth level aastaajal. Fifth level Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega, võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikku päritolu ja hästi ravitavad. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks.

Inimene




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun