Hingmisteede haiguste tabel (0)

Definitsioon
Põhjused ja riskifaktorid
Patogenees
Sümptomid
Diagnoosimine
Ravi
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
on pöördumatu ja süvenev protsess bronhides, mille korral bronhide valendik on ahenenud ja esineb pidev õhuvoolu takistus hingamisteedes ehk obstruktsioon , mis avaldub hingamisraskustena
Tubakasuits
Kutsetöö
Siseruumide õhusaastatus
välisõhusaastatus
Õhu liikumine hingamisteedes takistub ning see on tingitud bronhide valendiku topistumisest sitke limaga. Hingamisteede ahenedes muutub ka väljahingamine järjest raskemaks ja kopsud tühjenevad õhust järjest aeglasemalt. 
Õhu kuhjumisest kopsu tekib parema südamepoole ülemäärane suurenemine ja laienemine, ilmneb hingamislihaste liigne suurenemine ning vahelihase ehk diafragma kõhetumine. 
Düspnoe
Krooniline köha
Rögaeritus
Viled , kiuned, rindkere pingsus
-Spirokgraafia uuring
Ja vajadusel
-füüsiline koorumuse test
- vereanalüüsid
- röga uurimine
-röntgen
KOKi korral on oluline järgida:
•  terveid eluviise
•  loobuda suitsetamisest
•  tegeleda regulaarselt  füüsilise koormusega
•  õppida ja kasutada õigeid hingamistehnikaid
•  Reguleerida toitumist (ülekaal ja ka alakaal raskendavad KOKi kulgu )
•  psühhoteraapia ja koolitus ravimite õigeks kasutamiseks
-antibakteriaalne ravi
-hapnikravi
Definitsioon
Sümptomatoloogia
Diagnoosimine
Ravi
Äge bronhiit
Äge bronhiit on trahhea ja bronhiaalpuu limaskesta membraanide äge põletik , mis sageli järgneb ülemiste hingamisteede põletikule.
Esialgu on haigel kuiv ärritav köha, vähese rögaeritusega. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka nn. külmetuse sümptomid: nohu , kurguvalu , febriilne või subfebriilne palavik ning üldine halb enesetunne: jõuetus , nõrkus, väsimus, peavalu, lihas-liigesvalud.
Haiguse süvenedes võib esineda hingelust, õhupuudust, hingamine võib olla kiunuv ja vilinatega ning esineda mädast, limast röga.
Anamneesi ja kliinilise pildi alusel
Ravi sümptomaatiline
•Puhkus
• Jaheda kui ka sooja auru inhalatsioon ( leevendavad kõri ja hingetoru ärritust ning vedeldavad röga)
•Jooma soojasid joke
•Antibiootikumide kasutamine pole õigustatud
Definitsioon
Jaotus
Etioloogia
Patogenees
Peamised uuringud
Ravi
Krooniline bronhiit
hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tungib põletikuline protsess bronhide limaskesta membraanide pinnalt sügavamale, tekib bronhide ahenemine , mis viib ventilatsiooni halvenemiseni
•Krooniline mitteobstruktiivne bronhiit, millele on iseloomulik krooniline bronhiit köha koos rögaeritusega. Tavaline on hommikune röga väljaköhimine.
•Krooniline obstruktiivne bronhiit, mille korral haige kaebab lisaks köhale ja rögaeritusele ka koormusdüspnoed ja koormustaluvuse langust.
eksogeensed tegurid
•Peamine kahjustav tegur on suitsetamine sh ka passiivne suitsetamine. Saasted keskkonnas ja õhus (nt. tolm, vääveldioksiid).
•Niikse külm kliima.
•Halvasti ravitud äge bronhiit.
•Korduvad nn. külmetushaigused, eriti lapseeas.
endogeensed tegurid
•Antikehade puudulikkus
•Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus.
Iseloomulik on difuusse iseloomuga kogu bronhiaalpuud haarav põletikuline protsess, bronhide limaskesta hüpereemia ja turse , bronhiaalnäärmete hüpertroofia , limane või limas -mädane sekreet .
Bronhide limaskest algul hüpertrofeerub, pakseneb, hiljem atrofeerub, õheneb. Lima muutub viskoosseks ja köhimisel seetõttu raskesti eemaldatavaks. Lima viskoossuse suurenemine on tingitud asjaolust, et lima pH muutub happelisemaks. Kirjeldatu tagajärjel bronhide seinad õhenevad ja venivad, alveoolide vaheseinad purunevad ja lõpuks tekib kopsuemfüseem
RÖ, bronhoskoopia, spiromeetria ja PEF- meetria , röga uurimine, vere kliiniline uurimine.
Ravi on pikaaegne ja peab olema järjekindel:
•Põhjuse ja riskifaktorite kõrvaldamine
•Inhalatsioonravi 0,9% NaCl lahusega.
•Hingamisharjutused.
•Drenaažasendid.
•Kloppimismassaaž sitke röga väljaköhimise soodustamiseks .
•Põletiku ägenemisel ja bakteriaalse infektsiooni lisandumisel ravi antibiootikumidega
Patogenees
etioloogia
riskiteguris
Kliiniline pilt
ravi
Kopsuemfüseem
Kopsuemfüseemi korral on häirunud gaasivahetus . Esialgu alveoolide vaheseinad õhenevad ja seejärel rebenevad. Õhk pääseb alveooli suhteliselt hästi, kuid väljapääs on raskendatud. Kuna alveoolide vaheseinad on hävinud, on alveoolid ülevenitatud, alveoolisisene rõhk tõuseb ja kopsude õhusisaldus suurenenud. Tekivad suured kotjad moodustised. Selle tulemusel on kopsude elastsus vähenenud . Vähenenud on hingamispind ja kõrgeneb rõhk kopsuringes.
Põhjuseks võivad olla erinevad kopsuhaigused
1.aktiivne suitsetamine (80-90% suitsetajatest võib esineda emfüseem )
2.passiivne suitsetamine
3.kutsealane ekspositsioon (töötamine saastatud õhuga keskkonnas näiteks möldrid, lihvijad jne)
4.pikaaegne viibimine (elamine) tolmuses keskkonnas
5.kaasasündinud alfa 1-antitrüpsiini puudulikkus
Algus on aeglane ja sageli ka märkamatu. Sageli on esimiseks kaebuseks füüsilisel pingutusel tekkiv hingeldus . haiguse edenedes tekib hingeldus ka rahulolekus. Lisaks hingeldusele võib esineda ka vähest köha ja lima eritust. Haiguse süvenedes tekivad muutused ka patsieni rindkeres . Rindkere muutub vaadikujuliseks
pole võimalik ravida, sest kopsukude on pöördumatult kahjustunud . Raviga ja suitsetamisest loobumisega on võimalik haiguse kiiret süvenemist pidurdada ning patsiendi seisundit kergendada.
Definitsioon
Etiopatogenees
Kliiniline pilt
Ravi
Bronhiaalastma
Bronhiaalastma (BA) on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, millele on iseloomulik bronhide ahenemisest (bronhospasm, limaskesta turse) ja limaeritusest tingitud hoogudena tekkivad õhupuudushood, mida iseloomustab eriti raskendatud väljahingamine.
eksogeennsed tegurid:
Allergilised, on põhjustatud välisteguritest ja esineb sageli lastel, pärilikust kalduvusest. Elamutolm, koduloomade karvad , õietolm, hallitusseened, toiduained, keemilised ained, ravimid jne.
endogeensed tegurid
Põhjustatud organismi sisestest teguritest. Viirusinfektsioonid, GERD , aurud, gaasid, külm õhk, füüsiline pingutus , stress , tugevad emotsioonid
Piinav köhaärritus, nn kuiv köha, kaasnevad kiuned ja vilinad hingamisel , pikenenud (raskendatud) väljahingamine, hingelduse teke, pingetunne rindkeres. Iseloomulikud on astmale kiunuv hingamine õhtuti, hingamisraskuste teke öösel ja varahommikul.
Astmaravi eesmärk on saavutada täielik astmakontroll.
Kui astma on kontrollitud puuduvad sümptomid, hooravimi vajadus puudub või on minimaalne, elukvaliteet ei ole häiritud, säilunud füüsiline aktiivsus, patsiendil peaaegu normaalne väljahingamisefunktsioon, puuduvad rasked astmaatakid.

• Kiiresti toimivad inhaleeritavad bronilõõgastid
  
• Püsiravimid
  
• Pika toimega bronhilõõgastid püsiravis koos põletikuvastase ravimiga
  
• Kombineeritud preparaadid
  

PEP pudelisse puhumine: väljahingamistakistuse abil pääseb õhk lima taha, lima pääseb liikuma ülemiste hingamisteede poole, kust seda on kergem välja köhida.
PEP pudel on 1,5-2l, mille põhja pannakse 10-15 cm vett, vajalik puhumisvoolik 50-60 cm pikkune , läbimõõduga 1 cm.
Patsient istub, küünarnukid toetavad lauale. Vooliku üks ots on pudeli põhjas, teine patsiendi suus . Patsient hingab nina kaudu sisse ja suu kaudu välja, nii et vesi hakkab mullitama. Harjutuste tehakse 10-15 korda. Seejärel peetakse paus ja köhitakse välja. Köhimist võib toetada kätega külgedele vajutades . Puhumist korratakse 10-15 min jooksul kolm korda. Harjutust soovitatav teha umbes pool tundi peale bronhilõõgasti inhaleerimist. Vett pudelis tuleb vahetada ja voolikut puhastada iga päev.
Etioloogia
Patogenees
Kliiniline pilt
Ravi
Krooniline
pulmokardiaal-puudulikkus
Küllalt sageli võivad olla alljärgnevad põhjused:

• -krooniline obstruktiivne kopshaigus – emfüseem,
  
• -krooniline bronhiit;
  
• -bronhiektaasiatõbi;
  
• -ulatuslik kopsukoe resektsioon ;
  
• - äärmuslik liigne kehakaal ;
  
• -kopsufibroosid;
  
• -küfoskolioos.
  

Patsiendil tekib rõhu tõus väikeses ehk kopsuvereringes. Tekib ventilatsiooni puudulikkus, kuna verre koguneb liigselt süsihappegaasi, mis tekitab happe-leelistasakaalu häireid ja respiratoorset atsidoosi.
Pais väikeses vereringes suureneb vastupanu parema vatsakese ees parema vatsakese hüpertroofia kujuneb parema südamepoole puudulikkus hiljem ka vasaku südamepoole puudulikkus.
Peamised kaebused : kiire väsimine, vähenev koormustaluvus, esineb düspnoe, patsient on tsüanootiline. Patsiendil võivad esineda täitunud kaelaveenid, võivad olla tursed jalgadel ja tekkinud paismaks. Esineb tahhükardia ja ka rütmihäired. Muutused EKGs – parema südamepoole hüpertroofia tunnused, Rö – esiletungiv pulmonaalkaar, parema vatsakese laienemine.
Parandada ventilatsiooni
Hapnikravi
Veregaaside jälgimine
Füüsilise koormuse reguleerimine
Hingamisharjutused
Drenaazasendid
Südamepuudulikkuse ravi
Füüsilise tegevuse piiramine
Soola piiramine
Digitaalise preparaadid
Diureetikumid
Eretrotsüütide tasakaalu jälgimine
Võidelda respiratoorse infektsiooniga, mis halvendab põhihaigust.
Definitsioon
Etioloogia-põhjustavad teguris
Sümptomid ja diagnoosimine
ravi
tüsistused
Pneumoonia
Kopsupõletik ehk pneumoonia on äge infektsioosne põletik kopsu alveolaartasandil ehk kopsu parenhüümis.
külmetus , suurte juhtehingamisteede viirusinfektsioon, organismi üldise kaitsevõime nõrgenemine, vanus alla kahe või üle 65 eluaasta , alkoholism , suitsetamine, vaegtoitumine, kaasuvad haigused, mis nõrgestavad organismi üldist vastupanuvõimet või loovad soodsa keskkonna bakterite kasvuks hingamisteede obstruktsioon, virulentne bakter .
Atüüpiliste pneumooniate korral on sümptomid ja tunnused tagasihoidlikult väljendunud ning sageli ei õnnestu haigustekitajaid rutiinsöötmel kultiveerida.
Tüüpilisele bakteriaalsele pneumooniale on iseloomulik haiguse järsk algus temperatuuri tõusu, nõrkuse ja vappekülmaga, võib lisanduda köha, harvadel juhtudel veriköha. Sageli kaasneb torkava iseloomuga valu haigel rindkere poolel ,rögaeritust küll esineb, kuid see ei ole haiguse algfaasis iseloomulik.
- Vaatlus
-Perkussioon
-Auskultatsioon
-Laboratoorne leid
-Vereanalüüsid
-Röga
Raviviisi valikul on olulised patsiendi kaasuvad haigused.
Hospitaliseeritud patsientidel alustatakse antibakteriaalset ravi i/v. . Suukaudsele ravile minnakse üle tavaliselt umbes 3 päeva möödudes , selle eelduseks on, et patsiendi kliiniline seisund paraneb
Pneumoonia raskemad tüsistused
• Septiline šokk
• Äge hingamispuudulikkus
• Täiskasvanute respiratoorne disstressi sündroom (ARDS)
• Äge südamepuudulikkus, kopsuturse ,
• Püopneumotooraks
• Äge neerupuudulikkus
• Hulgiorganpuudulikkus
9