Hingamisteede haigused (4)

Äge bronhiit – Bronchitis acuta
Krooniline bronhiit – Bronchitis chronica
Emfüseem – Emphysema
Bronhiaalastma – Asthma bronchicale
KOK
Kopsupõletik - pneumoonia
Tuberkuloos
Kopsuarteri trombemboolia – Thromboembolia arteriae pulmonalis
Krooniline pulmokardiaalpuudulikkus – Cor pulmonale chronicum
Mõiste
Hingamisteede limaskesta põletik
Karikrakkude ja bronhiaalnäärmete hüpertroofia ja hüperplaasia. Avaldub kroonilise produktiivse köhana vähemalt kolme kuu jooksul kahel järjestikulisel aastal, kusjuures muud köha põhjused on välistatud
Haigusseisund , kus:

• Alveoolide vaheseinad on hävinenud
  
• Alveoolid on ülevenitatud
  
• Kopsude õhusisaldus on suurenenud
  
• Kopsude elastsus on vähenenud
  

Krooniline bronhide põletikuline haigus.
krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Põletikuline protsess kopsukoes ehk kopsu parenhüümis
Kochi kepikese poolt põhjustatud aeglaselt progresseeruv protsess, mida iseloomustab intensiivne pikaajaline põletik nekroosi ja kaseoosi moodustumisega kudedes
Trombi kandumine verevooluga kopsuarteritesse
Südame parema vatsakese suurenemine rõhu tõusust kopsuringes
Patogenees
Bronhide limaskest hüpertrofeerub, muutub hüpereemiliseks→limaskesta atroofia→bronhide seinad õhenevad, venivad→alveoolide vaheseinad purunevad→kopsuemfüseem
Alveoolide seinad õhenevad, rebenevad→õhk pääseb alveooli suhteliselt hästi, väljapääs raskendatud→alveoolisisene rõhk tõuseb, vaheseinte rebenemise tagajärjel tekivad suured kotjad moodustised→väheneb hingamispind , kõrgeneb rõhk kopsuringes
Hingamisteede krooniline põletik, millest võtavad osa peamiselt:

• Nuumrakud
  
• Eosinfiilid
  
• T-lümfotsüüdid
  

Kroonilise põletiku toimel muutuvad hingamisteed hüperreaktiivseks väga erinevatele ärritajatele, mille tagajärjel tekib hingamisteede ulatuslik ahenemine . Püsima võib jääda pöördumatu obstruktsioon
Hingamisteede pöördumatu ahenemine
Põletikukoldes veresoontes pais , alveoolide valendikku satub Lk ja Er. Gaasivahetust ei toimu.
Kahjustab kopse, aga ka luu- ja liigessüsteemi, urogenitaaltrakti, lümfisõlmi, närvisüsteemi jt. Nakkuse levikuks on vaja tekitaja, ülekandemehhanism, vastuvõtlik organism. Inhaleeritud bakter pääsenud mööda mukotsiliaarsest süsteemist→terminaalsetes alveoolides fagotsüteeritakse→jätkavad paljunemist→okaalne reaktsioon →2-4 nädalat kannavad makrofaagid bakterid hiliaarsetesse ja mediastinaarsetesse lümfisõlmedesse→jätkub paljunemine→minimaalne põletikuline reaktsioon→4-6 nädala pärast baktereemia
Trombi teke on võimalik, kui on:

• Venoosne staas
  
• Verehüübimishäire
  
• Veresooneseina kahjustus
  

Verevooluga kandub tromb läbi südame kopsuarteritesse. Halb verevarustus võib viia kopsukoe nekroosile ja infarktile
Rõhu tõus väikeses vereringes→ventilatsiooni puudulikkus→verre liigselt süsihappegaasi→happe-leelistasakaaluhäired, respiratoorne atsidoos→pais suureneb→suureneb vastupanu paremas vatsakeses→parema vatsakese hüpertroofia→parema südamepoole puudulikkus→vasaku südamepoole puudulikkus
Tekitajad/Põhjused
Peamiselt viirused ; seened, keemilised ja füüsikalised ärritajad
Bakterid, eksogeensed ja endogeensed tegurid

• Bronhiaalastma
  

• Krooniline obstruktiivne bronhiit
  
• Armistumine teistes kopsu osades
  
• Varasem kopsu eemaldav operatsioon
  
• vanadusemfüseem
  

Täpselt teadmata. Atoopiline võib olla päritav. Sageli seotud:

• infektsioonide
  
• keemiliste ja füüsikaliste ärritajatega
  
• mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite talumatus
  

Kaasneb paljude krooniliste haigustega
Streptococcus pneumoniae, stafülokokk, soolekepike , proteus, klamüüdia
Mykobacterium tuberculosis
Suure vereringe venoosse süsteemi flebotromboos
KOK, bronhiektaasiatõbi, ulatuslik kopsukoe resektsioon, äärmuslik liigne kehakaal, kopsufibroosid, küfoskolioos
Levik/Nakatumine
Ninaneelu või vere kaudu. Enim väikelastel või vanuritel, meesugu
Aerogeenselt, toiduga seedetrakti kaudu, intrauteriinselt platsenta kaudu
Riskitegurid
Suitsetamine , atmosfääri saastatus , infektsioon, profesionaalsed kahjustavad faktorid
Suitsetamine, kaasasündinud alfa1-antitrüpsiini puudulikkus
Ema suitsetamine raseduse ajal, allergeenidega kokkupuude , viirusinfektsioonide põdemine imikueas
Sigaretisuitsetamine, keskkonna saastatus, kutseekspositsioon, sagedased infektsioonid, alakaalulisus sünnil ja edaspidine vaegtoitumus, geneetilised faktorid, vanus
Külmetus, organismi vastupanuvõme langemine, kaasuvad haigused, stress , suitsetamine
AIDS, HIV, vaktsineerimatus, alkoholism, narkomaania , immuunsupressiivne ravi, alatoitumus, vaimne ja füüsiline ülekoormus, kaasuvad haigused
Haigused, meditsiinilised protseduurid, tingimused, seisundid , immobilisatsioon, ülekaalulisus, kõrge iga, rasestumisvastased hormoontabletid, rasedus , rombofiilia
Sümptomid
Köha, rögaeritus, palavik, peavalu, lihase-liigesevalud
Köha ja röga eritus , hingeldus , iseloomulik on laineline kulg
Hingeldus, vaadikujuline rindkere , nahk tsüanootiline, väljahingamine rõhutatud, krooniline köha
Hingematmishood – tüüpiliselt öösel, hommikupoole ööd, ka päeval ning mitu korda. Haigetel tavaliselt sundasend, hoo kestvus erinev. Raskendatud väljahingamine ning hingamisel osalevad abilihased, hingamine kiunuv, vilinatega. Köha, raskesti väljaköhitav, sitke röga
Köha, röga eritus, hingeldus ja õhupuudus, väsimus pärast pingutust
Tüüpiliselt algab järsku, külmavärinatega, temperatuuri tõusuga, nõrkusega. Tavaliselt torkiv vali rindkere ühes pooles . Köha algul kuiv ja piinav, hiljem lisandub rögaeritus. Haige punetava, palavikuhaige näoga. Võib esineda ohatis huulel . Pulsisagedus/hingamissagedus tõusnud. Võib esineda hingeldamine ja huulte sinakus
Väsimus, higistamine , eriti öösel, kehatemperatuuri tõus, isutus , kehakaalu langus, pikemat aega kestnud köha, rögaeritus, vere esinemine rögas, hingeldus, õhupuudus, valu rindkeres seoses hingamisega
Väike haru – hingeldus, valu rinnus , rütmihäired, köha/veriköha, RR langus, kollaps.
Suur haru – äkki tekkiv raske üldseisund, valu rinnaku taga, hingeldus, veriköha/köha, temperatuur tõuseb hiljem, RR langus, tahhükardia, kahvatus, jahe nahk
Düspnoe, tsüanoos, täitunud kaelaveenid, paismaks, tursed jalgades, tahhükardia
Vormid
Lihtne, limasmädane, obstruktiivne
Eksogeenne ehk atoopiline, endogeenne , segavorm
Koldeline ehk bronhopneumoonia, laatuvkoldeline ehk interstitsiaalne, krupoosne
Primaarne – healoomuline kulg, lümfisõlmede osavõtt, lubisoolade sadestumine.

• Äge hematogenne disseminatsioon ehk miliaarne – väikesed kolded .
  
• Alaäge vorm – mitmesuguse suurusega sümmetriliselt paiknevad kolded.
  
• Krooniline hematogeenselt dissemineerunud vorm – mitmesuguse iseloomuga kolded.
  

Postprimaarne vorm – ei osale lümfisõlmed.

• Koldeline
  
• Infiltratiivne
  
• Kopsutuberkuloom
  
• Kaverniline
  
• Tsirrotiline
  
• Bronhide ja ülemiste hingamisteede tuberkuloos
  

Uuringud
Auskultatsioonil – kiuned, räginad, karenenud hingamiskahin või normaalne hingamiskahin.
Vere kliiniline analüüs – patoloogilise muutuseta või vähene SR↑, mõõdukas leukotsütoos
Vaatlus – vaadikujuline rindkere hiljem, hingamisel osalevad roietevahelised lihased
Rö – väätjas võrgustik
Bronhoskoopia – hüpereemiline, hüpertroofiline limaskest, rohke lima
Veri – ägenemisel SR kiirenemine ja mõõdukas leukotsütoos
Rö – kopsud hüpertransparentsed, diafragmakuplid lamenenud
Perkussioonil karbikõla; Auskultatsioonil rohkesti kiuneid, vilinaid, eriti väljahingamisfaasis;
Auskultatsioon – nõrgenenud hingamiskahin, pikenenud ekspiirium, kiuned, viled.
Röntgen. CT. Veri – elektrolüüdid, CO2. PEF- meetria , spirograafia . EKG
Veri – SR kiirenenud, Lk tõusnud, CRV tõusnud.
Röga – gr- või gr+ mikroobid , võib leiduda pneumokokke.
Rö - varjutuskolded
Muutused EKG-s, PaO2 langeb alla 85, Rö, angiopulmonigraafia, isotoopuuring
Diagnoos
Anamnees , kliiniline pilt, mikrobioloogia , mikroskoopiline uuring, külv
Mikrobioloogia, mikroskoopiline uuring, külv
PEF-meetria (alla 40% varasemast parimast tulemusest või alla 200 l/min); Spirograafia; hingamissagedus 25x minutis või rohkem; pulss püsivalt üle 110x minutis
Tünnikujuline rindkere, supraklavikulaarsed lohud väljendunud, lame, madala asetusega diafragma, madala asetusega maks, langenud toitumus , trummipulksõrmed, uuriklaasküüned
Anamnees, füüsikalise uuringu andmed, Rö, vereanalüüs, UH, külvid, CT
Anamnees, Rö, positiivne tuberkuliinitest, rögaproov
EKG, Rö
Ravi
Palavikuvastased ravimid vajadusel, ekspektorandid, inhalatsioonravi, harva antibakteriaalne ravi
Inhalatsioonid, hapnikravi, antibakteriaalne ravi
Hapnikravi, inhalatsioonid, infektsiooni korral antibiootikumid , operatsioon
Põletikuvastastel ravimitel keskne koht, õige inhalatsioonitehnika ning monitooring . Raviskeem koostatakse individuaalselt. Beetablokaatorid raskendavad astmat. Suitsetamine muudab kasutuks kogu ravi. Bronhilõõgastid. Veel võimalusi – nuumrakkude stabilisatorid ja allergiavastased ravimid, hapnikuravi, antibiootikumid, ekspektotandid, sekretolüütikumid, mukolüütikumid, mittemedikamentoosne ravi
Suitsetamisest loobumine, bronhodilateerivad ravimid, inhaleeritavad steroidhormoonid, antibiootikumid, limavastane ravi, vaktsineerimine, hapnikravi
Antibakteriaalne, sümptomaatiline ravi, režiim
Antibakteriaalne, sümptomaatiline, kirurgiline, režiim
Trombolüüs, antikoagulandid , hapnikravi, RR tõstvad preparaadid , südamepuudulikkuse ravi, kirurgiline ravi
Parandada ventilatsiooni:

• Hapnikravi
  
• Hingamisharjutused
  
• Drenaažiasendid
  

Südamepuudulikkuse ravi – füüsilise tegevuse piiramine, soola piiramine, digitaalise preparaadid, diureetikumid
Komplikatsioonid
Pneumoonia, bronhioliit
Jagunevad eluohtlikeks ja otseselt mitte eluohtlikeks. Pleuriit , kopsuabstsess, sepsis , hingamispuudulikkus
Õendustegevus
Riskifaktorite kõrvaldamine, drenaažiasendid
Kõrvaldada riskifaktorid, vältida füüsilist pingutust, hoida eluruumid tolmuvabad, drenaažiasendid, õige köhimistehnika
Õde õpetab:

• kasutama inhaleeritavaid ravimeid
  
• üldteadmisi astmast ja allergiast
  
• miks ja kuidas tekib õhupuudus
  
• pöörama tähelepanu astmahooge esilekutsuvatele faktoritele
  
• tegutsema astmahoo puhul
  
• lõõgastumistehnikat, diafragmahingamist
  
• kasutama PEF-meetrit
  

Köhimistehnikad
Jälgi patsienti . Taga rahulik keskkond. Taga trahheobronhiaalpuu hügieen. Jälgi patsiendi vedeliku bilanssi . Õpeta fektiivseid köimistehnikaid
Verevoolu staasi vältimine lamavatel haigetel. Aegajalt jalgade tõstmine kõrgemale. Spetsiaalsete elastsete sukkade kasutamine. Soodustada liikumist. Profülaktiline antikoagulantravi. Pikaaegsete veenikateetrite vältimine. Vedelike manustamine