EKSAM-SISEHAIGUSED (0)
Kopsuhaigused, nende jagunemine
Levinumad kopsuhaigused on astma, krooniline bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK),
kopsuvähk
Mis iseloomustab KOKit
KOK on üldlevinud, välditav ja ravitav haigus, mida iseloomustab PÜSIV õhuvoolutakistus hingamisteedes
(e obstruktsioon). Hingamisteid, kopsuparenhüümi ja kopsuveresooni haarav põletik
-Põletiku natuur on KOKile spetsiifiline-erineb astma omast
-Obstruktisoon on tavaliselt progeresseeruv ja seotud tugevnenud kroonilise põletikulise vastusega
sissehingatud kahjulikele osakestele või gaasidele hingamisteedes ja kopsudes
-Obstruktisoon on olulisem ekspiiriumis
-Etioloogia: Inhalatsioonkahjustus (sigaretsuits jt toksilised partiklid, ka biomassi põlemissaadused), mis
põhjustavad põletikku
-Tagajärjeks: kopsude emfüseem, krooniline bronhioliit, krooniline bronhiit, krooniline limaproduktsioon ,
peente hingamisteede fibroos, kopsuveresoonte muutused
-Lõpptagajärjeks: progesseeruv hingeldus, gaasivahetuse häired
KOK kui kogu organismi enneaegne vananemine
KOK tekib 20-50%l suitsetajatest
Mis on spirograafia?
Spirograafia on hingamise fn uuring, mille käigus registreeritakse sisse-ja väljahingatava õhu mahud ja
kiirused. (samuti kopsumahu suurust) Kasutatakse astma ja KOKi diagnoosimisel
Mis on bronhodilataatortest?
Kui esialgne SPG viitab hingamisteede obstruktsioonile , hinnatakse BD-testi abil obstruktsiooni spastilist
komponenti. Selleks antakse patsiendile sisse hingata bronhide silelihaseid lõõgastavat ravimit.
Miks tehakse spirograafiat ja bronhodilataatortesti?
Kui inimene suitsetab, kutseekspositisoonid tolmudele ja kemikaalidele, siseõhu saasted olmes; hingeldus,
krooniline köha (püsiv või vaheldav, rögaeritusega või kuiv); krooniline rögaeritus.
Spriograafia näited:
FEV1/FVC on obstruktsiooni korral alati <0,7
Kerge staadium: FEV1 >/ 80% eeldavast
Keskmise raskusega: FEV1 50% FEV1 <80% eeldatavast
Raske 30% FEV1 <50% eeldatavast
Väga raske FEV1 <30% eeldatavast
Millal bronhodilataatortest on positiivne?
Kui FEV1 tõuseb vähemalt 12% ja vähemalt 200 mL
KOK sümptomid
Düspnoe(on levinum ja olulisim KOK sümptom)
Krooniline köha
Rögaeritus
Viled kiuned ja rindkere pingsus
Raske ja väga raske KOK korral lisaks: nõrkus, isutus, kaalulangus, roietemurrud, jalgade turse parem
südamepuudulikkusest, ärevus ja depressioon
Mis iseloomustab astmat?
Astma on heterogeenne haigus, mida tavaliselt iseloomustab hingamisteede krooniline põletik. Põletik tingib
korduvaid ja varieeruva intensiivsusega vilistava hingamise, hingelduse, rindkere pigutunde ja köha
episoode, eriti öösiti ja/või varahommikul
-Limaskesta turse
-Näärmete hüpersekretsioon
-Lihaskesta kontraktsioon
Põletik olemas kõikides hingamisteede, nii ülemistes kui alumistes
Põhilised astmasümptomid on:
Köha, vilistav hingamine, hingeldus(ekspiratoorne düspnoe), rindkere pingsus, võib esineda röga
Astamsümptomid on otseselt tingitud hingamisteede obstruktsioonist (õhuvoolu takistusest), mille teke ja
käitumine ajas on otseses seoses astmaatilise põletiku iseloomuga hingamisteedes
Milline astmafenotüüp on kõige klassikalisem?
Allergiline astma
Poistel astmat rohkem kui tüdrukutel(enne 14 eluaastat), puberteedis võrdselt, hiljem naistel rohkem ja
raskem
Esineb ülekaalulistel rohkem
Millised on eluothlikud rütmihäired
Iseloomusta süda ja kus ta paikneb
Keskmine kaal naistel 270 gramm ja meestel 300, vastsündinu süda kaalub 23-37gramm
Mõõdud: pikkus 13cm, laius 10cm, eest-taha 7cm
Kus paikneb maks? Maksa paiknemine peritoneumi suhtes?
Maks asub paremal pool roiete all, ülakõhus, mesoperitoneaalselt
Kus paikneb magu?
Magu paikneb diafragma all, vasakul pool, osaliselt maksa taga
Magu asub rohkem vasakulpool, seedekulgla ülaosa
Kus paikneb sapipõis?
Sapipõis paikneb paremal ülakõhus ja on kinnitunud maksa alapinna külge. Maksa all peidus
Kus paikneb kaksteistsõrmikusool?
Vasakul
Kus paikneb jämesool?
Vasakul alakõhus, diafragmi all
Kus paikneb peensool?
Täidab suurema osa kõhuõõne kesk-ja alaosast (paremas alakõhus)
Kus asub põrn?
Põrna vasakul mao taga
Kus asub niudesool?
Suubub alakõhu parempoolses osas jämesoolde
Närvisüsteem: laias laastuses jagatakse haigused kaheks laastus
Ülemise motoneuroni haigused ja alumise motoneuroni haigused
Ülemise motoneuroni haigused on :
Tsentraalsed: ajukoor,sisekiht, ajutüvi, seljaaju
Alumise motoneuroni haigused on:
Seljaaju eessarv ja distaalsed närvijuured
Nimeta ülemise motoneuroni haigused
Patoloogia peaajus (tihti kahtlustame ajuinfartk)
Pleegia oluline või täielik liikuvuse häire
Parees on vähene liikuvuse või jõudluse häire
Mis tähendab mono, hemi, vasakpoolne hemiparees, vasakpoolne hemipleegia ja kuidas hinnatakse?
Mono-üks jäse
Hemi-üks kehapool on haaratud
(vasakpoolne) Hemiparees- vasak pool natukene liigub (siis on kahjustus peaaju paremal pool)
(vasakpoolne) Hemipleegia- vasakpool üldse ei liigu (siis on kahjustus peaaju paremal pool) sest toimub
närvijuurte ristumine.
Hinnatakse valutundlikkus(tikuga-paralleelselt (VASTASKEHAPOOL), temperatuuritundlikkus(külm või
soe(VASTASKEHAPOOL), vibratsioonitundlikkus
Kus on häire puutetundlikkuse ja vibratsioonihäire tõttu?
PUUTETUNDLIKKUS JA VIBRATSIOONITUNDLIKKUS ON HÄIRE SAMALPOOL (aga valu
vastaspool)
Kus on häire valutundlikkuse ja temperatuuritundlikkuse häire tõttu?
Vastaspool
Kellel esineb kõige sagedamini vibratsioonitundlikkuse häire??
Suhkruhaigetel on (süva)vibratsioonitundlikkuse häire
LIIGESED
Nimeta põletikuliste liigeshaiguste tunnused:
-hommikune jäikus ja valulikkus kestvusega 30-40 min
-valu püsib rahulolekus, liikumine leevendab
-võib esineda
Nt: podagra, reumatoidartriit
Kompensatoorne sündroom võib olla nt..
Düspnoe
Objektiivne sümptom võib olla nt..
Ikterus
Subjektiivne sümptom võib olla nt..
Peavalu
PATOLOOGILINE SÜMPTOM VÕIB OLLA NT..
Hematuuria
Nimeta aneemia sündroomi tunnused
Kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus, pearinglus
Nimeta maksa tsirroosi sündroomi tunnused ja tekkepõhjused
Tunnused: astsiit ehk vedeliku kogunemine kõhuõõnde, veenilaiendid söögitorus ja kõhu eesseinas,
entsefalopaatia ehk ajukahjustus, nahakollasus, maksa ja põrna suurenemine, maksaensüümide ja
bilirubiinisisalduse tõus vereseerumis.
Põhjused: maksapõletik ehk hepatiit, alkoholi kuritarvitamine, maksasisesed sapiteede haigused, raske
südamepuudulikus ja ravimmürgitus.
Nimeta südamepuudulikkuse sündroomi tunnused ja tekkepõhjused
Tunnused: jõuetus, hingeldus, südamekloppimine, täitunud kaelaveenid, kopsupais, paismaks, perifeersed
tursed, galopprütm südamel
Põhjused: südameinfarkti põdemine, südame klapirikke, müokardiid, kardiomüopaatia, kõrgvererõhktõbi, ja
teiste südamehaiguste tagajärjel
Iseloomusta 1.tüüpi diabeedi ja 2.tüüpi diabeedi!
1 tüüpi diabeedi kliiniline pilt:
Polüuuria, polüdipsia, kaalulangus, väljendanud hüperglükeemia, ketoatsidoos. Võib avalduda igas vanuses.
Esineb rohkem ka teisi autoimmuunseid haiguseid.
Põhjus: autoimuunne betta rakkude destruktisoon
2. tüüpi diabeedi kliiniline pilt:
Enamus patsinetidest on ülekaalulised või rasvunud. Hüperglükeemiale viitavad sümptomid(polüuuria,
polüdipsia), sageli juba ka diabeediga seotud tüsistused (seoses asümptomaatilise kuluga võib jääda
aastateks diagnoosimata)bez simptomov
Põhjus: kombinatsioon insuliinresistentsusest, betta rakkude destruktsioonist ja düsfunktsioonist
Venoosses plasmas määratud juhuslik või postprandiaalne glükoos ≥11.1 mmol/l või paastuglükoos
≥7.0mmol/l
1 ja 2 tüüpi diabeedi võrdlus
Haigestumise tipp (aastates): 1tüüp 12 ja 2 tüüp 60
Kliiniline pilt: 1 tüüp: polüuuria, polüdipsia, kaalulangus, ketoatsidoos ja 2 tüüp: hüperglükeemiale viitavad
sümptomid, sageli juba ka diabeediga seotud tüsistused (seoses asümptomaatilise kuluga võib jääda
aastateks diagnoosimata)
Etioloogia: 1 tüüp: autoimmuunne Betta rakkude destruktsioon ja 2 tüüp: kombinatsioon
insuliiniresistentsusest, B rakkude destruktsioonist ja düsfunktsioonist
Betta rakkude vastu suunatud antikehad: 1 tüüp > 90% ja 2 tüüp: ei esine
C-petiidi tase veres: 1 tüüp: madal või määratu ja 2 tüüp: mõõdetav või sageli isegi normist kõrgem.
Sõltuvus insuliinist: 1 tüüp jah ja 2 tüüp ei (v.a sekundaarne insuliini defitsiit)
Diabeetiline ketoatsidoos: 1 tüüp tüüpiline ja 2 tüüp ebatüüpiline
Rasvumine: 1 tüüp ebatüüpiline ja 2 tüüp tüüpiline
Insuliiniresistentsus: 1 tüüp ebatüüpiline ja 2 tüüp tüüpiline
Ravi: 1 tüüp insuliin koge diagnoosimilisel ja 2 tüüp dieet+/- tabletid+/-GLP-1+/-insuliin
Osakaal kõikidest diabeedijuhtudest: 1 tüüp 5-10% ja 2 tüüp 90-95%
Diabeedile iseloomulikud sümptomid
Janu, suukuivus, sage urineerimine, väsimus, jõuetus, pidev nälg, ootamatu kaalulangus, aeglaselt paranevad
haavad, korduvad infektsioonid, ähmane nägemine
Nimeta astma põhilised sümptomid?
Köha, vilistav hingamine(striidor), hingeldus(ekspiratoorne düspnoe), rindkere pingsus, võib esineda
rögaeritus. Astmasümptomid esinevad klassikalisel juhul sagedamini öösiti ja/või varahommikul
Nimeta KOKile iseloomulikud sümptomid?
Düspnoe(on levinum ja olulisim KOK sümptom)
Krooniline köha
Rögaeritus
Viled kiuned ja rindkere pingsus
Raske ja väga raske KOK korral lisaks: nõrkus, isutus, kaalulangus, roietemurrud, jalgade turse parem
südamepuudulikkusest, ärevus ja depressioon
KOKI ja astma erinevus ja sarnasus?
Mõlemad haigused tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist, kui ajaperioodid on erinevad. KOKi
korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene
lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on
kopsufunktsioon põhiliselt normi piires.
Mõlemad haigused on kroonilised haigused, krooniliselt toimivad, haigust taastootvad mehhanismid põletik
KOKi esilekutsuvad põhjuslikud etioloogilised tegurid: väliskeskkonna tegurid
ASTMA esilekutsuvad patogeneetilised tegurid: põletikku tasakaalustavate mehhanismide sisemine
tasakaaluseisund
Sarnased õppematerjalid
13
docx
KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Bioanalüütiku õppekava
KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK)
JA ASTMA
referaat
Juhendaja: Liis Salumäe,
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad õhupuudust
ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal
määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul
on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires.
(Astma.ee)
Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast,
nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist.
1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK)
1.1. Mis on KOK?
Krooniline obstruktiivne
18
docx
Hingmisteede tabel
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi
riskifaktorid e
Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on
obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida:
kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel • terveid
bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise
korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse • loobuda
valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest
ahenenud ja valendiku rindkere - • tegeleda
es
9
docx
Hingmisteede haiguste tabel
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi
riskifaktorid e
Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on
obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida:
kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel · terveid
bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise
korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse · loobuda
valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest
ahenenud ja valendiku rindkere - · tegeleda
esine
46
doc
Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES
Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus).
Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15
sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul.
Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis.
Normaalne arteriaalne vererõhk.
Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg.
Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg.
Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4.
Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame-
veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib
normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.
Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees).
Normaalne alla 2l (1.3-1.5)
Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas
Oliguuria – diurees < 5
10
docx
Sise-ja närvihaigused kordamine arvestuseks
Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid
spetsiaalharusid.
Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja
patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust.
Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või
sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus.
Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust
soodustevaid tegureid.
Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus.
Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb.
Sümptom haigusprotsessi tunnus.
o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne.
o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul
o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient ise tunneb ja kirjeld
95
ppt
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused
Gastroenteroloogia e.
seedeelundite haigused
Toivo Laks
Seedeelundid
Suuõõs, neel, söögitoru
Magu
Maks
Kõhunääre e. pankreas
Peensool ja jämesool
Seedimine
Toitainete töötlemine organismile sobivateks
komponentideks ja seejärel imendumine
Seedimisega paralleelselt toimub toitainete
ladestumine (maksas),
Jääkainete eemaldamine,
Hormoonide produtseerimine,
Immuunreaktsioonid
Seedekanal
Seedekanali histoloogia
Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on
lihaskiht, mis tagab kurdude
liikuvuse aluskiht e.
submukoosa, mis tagab kurrulisuse
Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis
Sile seroosne väliskiht on tunica serosa
Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest
kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel
Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole
välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas)
Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab
hõõrdumist
Seedekulgla n
40
odt
Haigusõpetuse eksami küsimused
HAIGUSÕPETUS
Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused?
HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt
salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede
patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata
kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid:
peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus
uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire
väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult.
Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb)
ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab
arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral
suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid
12
doc
Meditsiinilinekontroll spordis
Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas
toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või
mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis-
Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk
terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab
sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord :
perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed.
ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaars
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid