Kreeka metsamajandus (0)

KREEKA 
 
Kreeka pindala on 130 875 km2-l ja asub Balkani poolsaare lõunatipul. Kreeka rahvaarv on ligikaudu 
10  miljonit.  Peaaegu  pooled  elanikest  elavad  kahes  suurimas  linnas  Ateenas  ja  Thessalonikis.  Riigi 
pinnamood   on  enamasti  mägine.  Mägede  vahel  asuvad  väikesed  tasandikud  ja  orud  on  peamised 
põllumajandusalad.  
 
Kliima  on  enamikul  riigi  territooriumist   tüüpiliselt    vahemereline ,  sooja  või  palava  suve  ning  pehme 
talvega. Suvel on vihma tavaliselt vähe või üldse mitte, kuid tihti võib kuiv hooaeg  alata  juba  aprillis  ja 
kesta  sügiseni.  Ainult  mõnedes  mägede  kõige  niiskemates  kohtades  on  aastas  üle  100  päeva 
sademeid.  Sellistes  kohtades  võib  sademeid  olla  aastas  üle  2  000  mm.  Samas  Kreeka  kagutipus,  sh 
Ateena   ümbruse  piirkonnas  ja  Küklaadide  saarestikus  on  aastas  sademeid  alla  400 mm,  mis on  üks 
madalamaid näitajaid Euroopas.  
 
Keskmine temperatuur aastas on vahemikus 14,5°C riigi põhjaosas ja 19,5°C lõunapoolseimal saarel 
Kreetal .  Absoluutne  miinimumtemperatuur  võib  Kreeka  põhjaosa  mägede  kõrgemates  osades  olla 
kuni  –25°C.  Suvel  kerkivad  maksimumtemperatuurid   sisemaa   erinevates  kohtades  kohati  kuni  42-
45°C.  Riiki  kolmest  küljest  ümbritseva  Vahemere  mõju  muudab  õhutemperatuuri  enamikus 
piirkondades mõõdukamaks.  
 
Metsade iseloomustus ja  metsatüübid  – Kreeka  
 
Kreeka  taimestikku  iseloomustades  tuleb  arvestada,  et   taimestik   on  kõrgusvöönditi  erinev,  sest 
soojas  Vahemere-äärses  piirkonnas  ja  jahedama  keskkonnaga  kõrgemates  piirkondades  on  erinev 
ilmastik.  Need  vööndid  ei ole selgepiirilised ja taimestik  varieerub  pigem mosaiigilaadselt.  
 
 
 
 
Kreeka taimestikku on püütud iseloomustada peamiste kõrgusvööndite järgi:  
-  termo -vahemereline (kuni umbes 400 m)  
-  meso -vahemereline (ligikaudu 400-700 m)  
-  supra -vahemereline (ligikaudu 700-1 800 m)  
- montaanne vahemereline (ligikaudu 1 800-2 200 m)  
- supra-metsavöönd (ligikaudu 2 200-2 917 m)  
 
Vahemereline igihaljas mets. Madalamatel kõrgustel on  valdavad  igihaljaste laialehiste puude liigid, 
nagu  jaanileivapuu  Ceratonia  siliqua,  mastiksipistaatsia  Pistacia  lentiscus,  euroopa   õlipuu   Olea 
 
1 
europaea ,  maasikapuu  Arbutus  sp.,  värvitamm   Quercus   coccifera,  iilekstamm  Quercus   ilex ,  eerikad 
Erica  sp., jne.  
 
Süüria  männi   Pinus   halepensis  ja   kreeta   männi  Pinus  brutia   metsad   esinevad  rannikumadalikel  ja 
kohati  kuni  800  m  kõrguseni.  Metsad  on  suhteliselt  avatud  ja  nende  alustaimestik  koosneb 
igihaljastest  liikidest  nagu   foiniikia   kadakas   Juniperus   phoenicea,  värvitamm  Quercus  coccifera, 
laialehine  fillüüria  Phillyrea  latifolia,  Calicotome  villosa,   puis - eerika   Erica  arborea,  kanarbik  E. 
manipuliflora.  Vahemere   küpress   Cupressus  sempervirens  on  pärismaine  liik  Kreetal  (kõrgusel  kuni 
ligikaudu 1 800 m) ja  Egeuse  mere  idaosa  saartel ning on kohandunud igal pool mujal riigis.  
 
 
 
 
Macchie  ehk   makii .  Termin  "macchie"  ehk  "makii"  tähistab  tihedat,  vahel  läbipääsmatut 
võsataimestikku, mis  on  üldjuhul  1,5-3,5  m  kõrge  ja kus  kasvavad  suures  osas kõvalehised   igihaljad  
liigid  nagu  iilekstamm  (Quercus  ilex),  harilik  maasikapuu  (Arbutus  unedo),  kreeka  maasikapuu  (A. 
andrachne), loorberipuu (Laurus nobilis), harilik mürt (Myrtus communis), puis-eerika (Erica arborea), 
mastiksipistaatsia  (Pistacia  lentiscus),  laialehine  fillüüria  (Phillyrea  latifolia),  jne.  Makiis  leidub  ka 
lehtpõõsaid  nagu  euroopa  juudapuu  (Cercis  siliquastrum),  harilik  parukapuu  (Cotinus  coggygria), 
euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia) ja õlipistaatsia (Pistacia terebinthus).  
 
 
 
 
Phrygana  ehk   früügana .  Termin  "früügana"  tähistab  avatud  põõsastikku,  kus  kasvavad  valdavalt 
madalad,  padjakujulised,  lõhnavad,  ogalised  või  hallilehised  kääbuspõõsad.  Früügana  alasid  on 
saartel  ja  sagedaste  suurte   tulekahjude   tõttu kahjustatud  igihaljaste  laialehiste metsade  aladel, kus 
valdavad  liigid  on  kiviroosik  (Cistus  sp.),   okaskroon   (Sarcopoterium  spinosum),  (Coridothymus 
capitatus),    piimalill  ( Euphorbia   acanthothamnus),  piparrohi  (Saturejia  sp.),   hermanni   koldrohi 
(Anthyllis hermanniae), mikromeeria (Micromeria juliana).  
 
Lehtmetsad. Tammeliikidest, mis esinevad enamasti riigi mandriosa mägedes ja madalamate mägede 
nõlvadel kõrgusel 300 kuni 800 m, on kõige levinumad  karvane  tamm (Quercus pubescens) ja ungari 
 
2 
tamm  (Q.  Frainetto).  Teised  selles  vööndis  esinevad  lehtpuu-  ja  põõsaliigid  on  austria  tamm  (Q. 
Cerris), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia), valgepöök  (Carpinus sp.), saar ( Fraxinus  sp.),  vaher  
(Acer sp.), sarapuu (Coryllus sp.), pärn (Tilia sp.),  hobukastan   (Aesculus hippocastanum) jne.  
 
Looduslikud  hariliku   kastani  (Castanea  sativa ) metsad esinevad Kreeka kesk- ja põhjaosas.  
 
Montaansed okasmetsad.  Ulatuslikud  okasmetsad, milles domineerivad kas must  mänd  (Pinus nigra) 
või  nulud  ( Abies ),  esinevad  kõrgusel  ca  600  kuni  1  800  m.  Perekonda   nulg   esindab  endeemiline 
kreeka  nulg  (A.  cephalonica)  riigi  lõunaosas,   bulgaaria   nulg  (A.  x  borisii-regis)  Kreeka  keskosas  ja 
euroopa nulg (A.alba) põhjaosas. Harilik mänd (Pinus  sylvestris ) on levinud riigi põhjaosa lubjavaestel 
mägedel.  
 
Samas  vöötmes  rammusamatel  ja  paksematel  muldadel  on  laialehiste  liikide,  näiteks  hariliku  saare  
(Fagus  sylvatica)  ja  hariliku  pöögi  (Fagus  orientalis)  puhtpuistuid.  Kõrgemal  kui  1  800  m  on  haisva 
kadaka   (Juniperus  foetidissima)  ja  soomusmänni  (Pinus  heldreichii)  metsad.  Kreeka  põhjapiiril  võib 
keskmistel  kõrgustel  leida metsi,  kus  liikidest on   esindatud    arukask   (Betula   pendula ),  euroopa  lehis 
(Larix  decidua ), rumeelia mänd (Pinus peuce) ja harilik  kuusk  (Picea abies).  
 
 
 
 
Lähisalpiinsed  ja  alpiinsed  kooslused.  Metsad  on  üldiselt   männikud   või  nulumetsad,  Kreeka 
põhjaosas  kohati  pöögimetsad  ja  Kreetal  küpressimetsad.  Kõrgemal  kui  2  000-2  200  m  asuvad 
piirkonnad  on  kaetud  madalakasvuliste  põõsaliikidega,  näiteks  harilik  kadakas  (Juniperus  communis 
ssp.  nana ), hundihammas  (Astragalus sp.), lõhnav  näsiniin  ( Daphne  oleoides), siilirohi (Acantholimon 
echinus),  leesikas  (Arctostaphylos uva-ursi), mustikas (Vaccinium sp.) jne.  
 
Kaljutaimestik.  Lubjakivi - ja kohati ka ränikivikaljudes, eriti Egeuse piirkonnas, on botaanilises mõttes 
väga  huvitavad  erilised  kaljulõhedes  kasvavad  taimed,  mida  nimetatakse  kasmofüütideks. 
Kasmofüüdid on üldiselt pika elueaga puised mitmeaastased taimed.  
 
 
 
3 
Kaldataimestik. Madalamatel  kõrgustel  on  voolusängid    on  enamasti  ääristatud  puuliikidega  nagu 
idaplaatan (Platanus orientalis), harilik oleander (Nerium oleander), mungapipar (Vitex  agnus -castus) 
ning  suurematel  kõrgustel  pajud  ( Salix   sp.),   sanglepp   ( Alnus   glutinosa),  ahtalehine  saar  (Fraxinus 
angustifolia), paplid ( Populus  sp.) jne. 
 
Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal on alltoodud tabelis.  
 
Liik 
Pindala 1000 ha 
Percent  % 
A. Okaspuuliigid 
 
 
Nulg 
543,3 
16,17 
Süüria mänd (Pinus halepensis), eldari mänd (Pinus brutia) 
567,7 
16,90 
Must mänd 
281,7 
8,39 
Harilik mänd 
21,0 
0,62 
Valgekooreline mänd (Pinus leucodermis) 
8,3 
0,25 
Kivimänd 
0,1 
0,003 
Kuusk 
2,8 
0,08 
Muud  okaspuud  
5,2 
0,15 
Okaspuud kokku 
1 430 
42,57 
B. Laialehised liigid 
 
 
Pöök  
336,6 
10,02 
Kastan   
33,1 
0,99 
Tamm  
1471 ,8 
43,82 
Plaatan  
86,6 
2,58 
Muud laialehised 
0,8 
0,02 
Laialehised kokku 
1 929 
57,43 
Metsaala  kokku 
3 359 
100,00 
 
 
 
 
 
 
4 
Kodumaised  ja   haruldased   looma-  ja  taimeliigid  metsas  – 
Kreeka  
 
Taimestik 
Kreeka  asub  Balkani  poolsaare  lõunaosas  ja  riigi  kogupindala  on  131  957  km2.  Kreekas  kasvab 
looduslikult ligikaudu 6 900 liiki ja alamliiki soontaimi. Endeemilisi liike ja alamliike on Kreekas üle 1 
300.  Endeemilised  liigid  esinevad  ainult  teatud  piirkonnas  ja  neid  ei  leidu  kusagil  mujal  ei  Balkani 
poolsaarel ega kogu maailmas.  
Taimestik on rikkalik tänu  paljudele  teguritele, millest kõige tähtsamad on:  
- Vanema  taimestiku  hulgas on palju tertsiaarajastu liike, mis on üle elanud  kvaternaari  jääajad.   
-  Maamassiivide,  saarte,  mäeahelike  jne   isoleeritus ,  tulenevalt  Vahemere  merepinna  ja   ulatuse  
muutustest.  
- Teiste taimestike, eriti Kesk-Euroopa, Anatoolia ja Pontose taimestiku  lähedus .  
- Inimese ja  koduloomade  mõju hävitab ning muudab loodusliku taimkatet.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
5 
Loomastik 
Kreeka on väga oluline Vahemere idaosa poolsaar, sest on äärmiselt mitmekesise maastikuga  ja on 
koduks   paljudele  metsatüüpidele  mägimännikooslustest  mägedes  kuni  rannikuäärsete  metsadeni. 
Kreeka loomariik on tänu sellele väga  mitmekesine  ja siin leidub nii Euroopa,  Aasia  kui Aafrika liike. 
Näiteks karud, metskassid,  pruunid   oravad , šaakalid,  rebased , hirved,  hundid , ilvesed, aga ka Kreeta 
mägipiirkondades  elavad  haruldase   metsiku    kitse   liigid.  Kreekas  on  ligikaudu  116  imetajate  liiki, 
millest  57  kuuluvad  IUCN  ohustatud  liikide  kategooriatesse.  Hämmastavalt  arvukalt  on  linnuliike, 
tervelt  422  liiki,  kellest  2/3  on   rändlinnud .  Need   elupaigad   on  koduks  paljudele  haruldastele  või 
looduskaitsealustele  putukaliikidele.  Paljusid  putukaid  ei  ole  veel  kirjeldatud,  eriti  endeemilisi 
isendeid.  Kreeka  putukate  liigirikkus  on  rekordiline,  ligi  30  000  liiki,  ja  pärast  kõigi  putukaliikide 
põhjalikku uurimist eeldame, et see arv tõuseb üle 50 000. Eriti tähtsad on putukaliigid, mis elunevad 
ürgmetsades  surnud  puudes  ning  puutüvedes  ja  –õõnsustes.  Seetõttu  elavad  paljud   loomaliigid  
rikkaliku entomofauna arvel.  
Kõige tähtsamad põhjused, miks Kreeka on koduks nii paljudele liikidele, on:  
• Pehme kliima, mis teeb võimalikuks putukate aastaringse aktiivsuse.  
• Pleistotseeni jääaja setete puudumine hoolimata  tugevast  reljeefist.  
•  "Poolsaare  efekt",  mis  suurendab  endeemiliste  liikide  arvukust.  Mõnedes  poolsaare  kaugetes 
äärepiirkondades (nt Tayetosi mägi) on peaaegu 45 % liikidest endeemilised.  
•  Paljud  mandriosa  ja  saarte  mägialade  metsad  on  koduks  arvukatele  endeemilisele  taimestikule, 
mida  kasutavad  arvukad  selgroogsed  liigid  ( linnud ,   kahepaiksed ,  roomajad,  väikeimetajad  ja 
nahkhiired).  
Siiski on mitmed liigid sattunud ulatusliku urbaniseerumise ning turismipiirkondade ja –rajatiste tõttu 
väljasuremisohtu.  Samas  ei  ole  ülevaadet,  kui  palju  liike  (eriti  putukaid)  on  nüüdseks  välja  surnud, 
sest paljude olemasolust isegi ei teata.  
 
 
 
 
Looduskaitse  vormid,  näiteks   rahvuspargid   ja   Natura   2000 
alad – Kreeka   
 
Kreekas on neli looduskaitse vormi:  
 
Iidsed  poollooduslikud metsatüübid 
Iidsete  poollooduslike  metsatüüpide  pindala kogu riigis on ligikaudu 22 143 ha. Selle hulka kuulub 16 
piirkonda,  mis  on  arvatud  Euroopa  biogeneetiliste  reservide  kaitsevõrgustikku.  Piirkonnad  on 
näidatud  järgneval kaardil.  
 
 
6 
 
LEGEND iidsete poollooduslike metsatüüpide asukohad  
1. Trahaniou Xanthi - ürgmets  
2. Olympose tuumikala –  rahvuspark   
3. Ainose tuumikala - rahvuspark  
4. Samaria tuumikala - rahvuspark  
5. Oeti tuumikala - rahvuspark  
6. Pindose tuumikala - rahvuspark  
7. Prespesi tuumikala - rahvuspark (haisva kadaka mets)  
8. Kouri-Almyros - mets  
9. Lecini of Etoloacarnania - saarepuistu  
10. Zaros Iraklio Kreeta kanjonis - "Rouva" mets  
11. Messeenia, Sapienza saar – igihaljas  lehtmets   
12. Promahona Likostomou Arideas – rumeelia männipuistute alad  
13.  Rhodose  saar, Emponas – looduslik küpressimets  
14. Kastoria, Gramos-Vitsi – iidsed metsapuistud  
15. Rhodose saar, Profitis  Elias  - mets  
16. Paranesti Drama - ürgmets  
 
 
 
 
 
7 
Rangelt  kaitstud metsakaitsealad  
 
Kategooria  
Arv 
Kogupindala 
Metsa ja muu metsastatud maa pindala 
(1000 ha) 
(1000 ha) 
Rahvuspargid  
10 
110 
93,5 
Esteetilised  metsad 
19 
33 
24,7 
Märgalad   
10 
96 
24,0 
KOKKU 
39 
239 
142,2 
 
Erikaitsealal asuva metsa ja muu  metsamaa  pindala 
 
Kategooria  
Arv 
Kogupindala 
Metsa ja muu metsastatud 
(1000 ha) 
maa pindala (1000 ha) 
Kaitstud looduslikud monumendid 
14 
16,5 
14,0 
Piiratud laskealad 
10 
150,0 
127,0 
Metsloomade aretamise  jaamad  
20 
3,2 
3,2 
Reservaadid  
700 
950,0 
807,5 
KOKKU 
744 
1119 ,7 
951,7 
 
Natura 2000 alad  
Kreekas  on  262  ala  nõuetekohaselt  inventeeritud  ja  liigitatud  Natura  2000  aladeks.  Sellised  alad 
hõlmavad 22 % Kreeka kogupindalast ning jagunevad kolme põhikategooriasse:   
1. Natura 2000 alad mägipiirkondades ja sisemaal on enamasti suured ja väiksemad mäed, mäekurud 
jne, mis on  rannikust  ja märgaladest kaugel.  
2. Natura 2000 märgalad, näiteks  järved , laguunid, jõed,  sood  jne.  
3. Natura 2000 alad saartel ja rannikul, kus põhielemendiks on rannik, kuid võib olla ka saare sisemaa 
või  isegi  väiksed  saared   tervikuna .  Iga  üksus  sisaldab   kataloogi   erinevatest  kaitsealustest 
ökotüüpidest  ning  haruldaste  ja  kaitsealuste  taime-  ja  loomaliikide  nimestikku,  vastavalt  EL 
direktiividele 79/409 ja 92/43.  
 
Kreekas  kuulub  110  ökotüüpi  direktiivi  I  lisasse,  39  taimeliiki  ja  76  loomaliiki  II  lisasse.  Nende 
ökotüüpide  ja  liikide  leviku  alusel  on  registreeritud  262  ala,  kus  on  mõned  neist  elupaikadest  ja 
liikidest.  Tuleb  märkida,  et  151   sellistest    aladest   on  Kreekas  nimetatud  erikaitsealadeks  ja  240 
ühenduse  tähtsusega  aladeks.  Neist  arvudest  võib  järeldada,  et  paljud  alad  kuuluvad  mõlemasse 
kategooriasse. Nende alade kogupindala on hinnanguliselt 30 000 km2, sellest 6 000 km2  on meri ja 
15 000 km2 siseveekogud. Maismaa-alad, sh siseveekogud, hõlmavad 18,2 % Kreeka kogupindalast.  
 
 
 
 
 
8 
Metsakorraldus – Kreeka  
 
Kreeka riigimetsa kaitse ja majandamise ning samuti erametsade kontrolli ja  järelevalve  eest vastutab 
Metsaamet.  See   organisatsioon   tegutseb  Metsade  ja  Keskkonna  Arengu  ja  Kaitse  Peasekretariaadi 
nime  all  ning  koosneb  peakontorist  ja  regionaalsetest  kontoritest.  Keskkonna,  Energia  ja 
Kliimamuutuse  Ministeeriumi  alluvusse  kuuluv  peakontor  on  kogu  Metsaameti  haldusstruktuuri 
kontrollorgan  ja  koosneb  6  direktoraadist.  Need  vastutavad   metsapoliitika   koostamise,  pikaajaliste 
metsaarenguplaanide koostamise, metsamajandamise teaduslik-tehnilise arengu  seire  eest, töötavad 
välja  tulekaitseprogramme,  kontrollivad  ja  toetavad   uuringuid ,  edendavad  riigi  koostööd  EL-i, 
kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.  
 
 
 
Regionaalsed  kontorid,  mis  kuuluvad  Kreeka  Siseministeeriumi  ja  e-valitsuse  alluvusse,  viivad  ellu 
peakontori  koostatud  juhiseid  ja  metsapoliitikat,  kuid  rakendavad  ka  kohalikke   programme   ja 
uuringuid.  Regionaalkontorid  jagunevad  intraprefektuurideks  ja  prefektuurideks.  Intraprefektuuride 
alla  kuulub  7  piirkondlikku  metsainspektoraati  ja  13  metsainspektoraati  riigi  13  haldusüksuses. 
Prefektuuridesse kuulub 31 metskonda 80 metskonnakontoriga ja 24 metskonda ilma kontorita, ning 
Attica  ja  Thessaloniki  prefektuuris  on  kaks  metsauuendusega  tegelevat  metskonda.  Samuti 
tegutsevad  Metsaameti  raames  kollektiivsed  üksused,  näiteks  metsavarude  revisjoninõukogu, 
tehniline  nõukogu,  metsavara  nõukogu  ja  ka  regionaalsed  nõukogud  ja  komisjonid.  Lisaks 
Metsaameti on teisi organisatsioone, mis aitavad kaasa metsa kaitsele ja arengule:  
• Kreeka Põllumajanduse Koostööliitude  Konföderatsioon  (PASEGES)  
• Kreeka Metsaomanike Liit (F.O.A.) 
• Kreeka Geotehnikakoda (GEO.C.G.)  
• Kreeka Metsanduse Selts (H.F.S.)  
•  Valitsusvälised  keskkonnakaitseorganisatsioonid,  näiteks  Kreeka  Looduskaitse  Selts,  Kreeka 
Ornitoloogia  Selts, Maailma  Looduse  Fond  Kreekas, Kreeka  biotoobi/märgalade  keskus  ja  Arcturose 
Selts.  
 
Metsandusalast   uurimistööd   tehakse  kahes  metsainstituudis  ning  metsandusharidust  antakse  kahe 
ülikooli metsandusteaduskondades ja neljas metsanduslikus tehnikakõrgkoolis.  
 
 
9