KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE (0)

KREEKA ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE
Referaat
Sisukord
SISSEJUHATUS........................................................................................................................4
1. ÜLEVAADE...........................................................................................................................5
1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus...................................................5
1.2. Üldandmed, lühiajalugu..................................................................................................6
2. RIIGI ARENGUTASE...........................................................................................................8
2.1. Majanduslik olukord.......................................................................................................8
2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9
3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11
3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11
3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14
4. RAHVASTIK .......................................................................................................................15
4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15
4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine ................................................................................16
5. RAHVASTIKU SOOLIS -VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17
5.1. Sooline koosseis...........................................................................................................17
5.2. Vanuseline koosseis......................................................................................................17
6. LINNASTUMINE................................................................................................................19
6.1. Linnastumise määr, linnade kaart.................................................................................19
6.2. Suuremad linnad ja linnastud .......................................................................................19
7. ENERGIAMAJANDUS .......................................................................................................21
7.1. Loodusvarad , nende import / eksport .............................................................................21
7.2. Elektrienergia ja alternatiivenergia ...............................................................................21
7.3. Suuremad elektrijaamad ...............................................................................................22
8. PÕLLUMAJANDUS...........................................................................................................23
8.1. Looduslikud ja majanduslikud eeldused.......................................................................23
8.2. Põllumajanduse iseloomustus.......................................................................................24
2 9. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS.....................................................................25
9.1. Metsade üldiseloomustus..............................................................................................25
9.2. Metsatööstus.................................................................................................................25
10. TÖÖSTUSE ARENG.........................................................................................................26
10.1. Tööstuse üldiseloomustus...........................................................................................26
10.2. Tähtsamad tööstusharud.............................................................................................26
11. TRANSPORT.....................................................................................................................27
11.1. Transpordi üldiseloomustus........................................................................................27
11.2. Transpordivõimalused.................................................................................................27
12. TURISM.............................................................................................................................28
12.1. Turismi statistika.........................................................................................................28
12.2. Enimkülastatavad sihtpunktid.....................................................................................29
KOKKUVÕTE.........................................................................................................................30
KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................31
3 SISSEJUHATUS Referaadi jaoks riigi valimine võib tunduda üsna keeruline, sest hetkel on maailmas ~196 iseseisvat riiki. Pikemalt mõtlemata valisin aga Kreeka, sest:
· riik on asub Euroopas, mitte just väga kaugel Eestist;
· see on tüüpiline tänapäevane ja arenenud riik;
· sealne piirkond on eksootilise kliima ja loodusega;
· Kreekast pärineb kogu Euroopa kultuur;
· riik on viimasel ajal pidevalt tähelepanu keskmes seoses tõsise majanduslangusega.
Kuigi referaat peaks pealkirja järgi olema rangelt ühiskonnageograafiline, olen siin-seal reegleid rikkunud ning lühidalt kirjeldanud ka riigi pikka ajalugu ja arengut möödunud sajandil. Mõnes kohas võib see isegi olla hädavajalik mõne nähtuse/andmete mõistmiseks.
Õigete andmete leidmine on raskem, kui võiks arvata. Wikipedia puhul on arusaadav, kui erinevates artiklites faktid veidi erinevad, sest neid võivad koostada kes iganes ja paljudest allikatest. Aga isegi ametlikel saitidel (CIA Factbook, Euroopa Liidu kodulehekülg jne) erinevad andmed ja hinnangud märkimisväärselt ning seetõttu on õige info leidmine raskendatud. Näiteks rahvaarv varieerub erinevates allikates 10 miljonist 12 miljonini. 2 miljonit on aga suur hulk inimesi ning on ebausutav, et aasta jooksul nii palju inimesi riigist välja või riiki sisse rändab. Küllap on kõikidel allikatel omamoodi õigus ­ mõni võib jätta rahvaarvust immigrandid välja jätta vms.
Eestikeelset infot on internetis vähe, Vikipeedia on üsna napisõnaline, turismifirmad tutvustavad riiki veidi paremini. Ajaloolisi ülevaateid leiab üsna lihtsalt, samuti kajastavad uudisteportaalid Kreeka majanduslikku olukorda pidevalt. Majandusgeograafiaga on asi nutune. Seega on selles referaadis copy -paste teksti ainult mõni rida, enamik on kas tõlgitud või diagrammide põhjal tehtud.
4 1. ÜLEVAADE
1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus
Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas , on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia ja Egeuse mere ääres (joonis 1 ja 2). Põhjast on Kreekal ühine piir Albaania , Makedoonia ja Bulgaariaga ning idast Türgiga. Peloponnesose poolsaar, mis asub riigi lõunapoolses osas, on Kreeka keskosaga ühendatud 42 km pikkuse Korinthose (Isthmose) maakitsuse kaudu. Peloponnesost võib tehniliselt nimetada ka saareks, kuna Korinthose maakitsust läbib 6,3 pikkune Korinthose kanal , mis rajati 1881- 1893.
Kreeka hõlmab kahte suurt saarterühma. Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Corfu, Cephalonia ja Lefkas. Idas ja lõunas kuulub Joonis 1: Kreeka asukoht Euroopas Egeuse saarte hulka Euboia, Samos, Chios, Lesbos ja Kreeta . Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared, mida on kokku ligikaudu 1400. 227 nendest saartest on asustatud. Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi.
80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pinduse mäeahelik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ning selle kõrgeim punkt on 2637 m. Kesk- ja lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ulatuslikud kanjonid ja karstialad . Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed Kreeka ja Bulgaaria piiri vahel. Sealne piirkond on kaetud tihedate metsadega . Järvi ja soid võib leida Kesk- Joonis 2: Kreeka satelliidipilt Kreekast.
5 Kreeka kliima jaguneb kolmeks:
· Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuurid jõuavad harva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetas.
· Alpikliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne- Makedoonias (siin: regioon Kreekas, mitte riik) ning Peloponnesose keskosades nagu Ahhaia, Arkaadia ja osa Lakooniast).
· Parasvööde levib nii Kesk- ja Ida-Makedoonias kui ka osadel Traakia aladel nagu Komotini, Xanthi ja Põhja-Evros, kus on külmad niisked talved ja kuumad kuivad suved.
1.2. Üldandmed, lühiajalugu
Kreeka Vabariik Nimetus kr. k mnos eis tin Eleftherían Hümn (Hümn vabadusele) Ateena 1 Pealinn (2011. a seisuga 3 812 330 el) Pindala 131 990 km2 Rahvaarv (2011) 10 787 690 1 Rahvastiku tihedus 81,7 in/km2 Valitsemisvorm parlamentaarne vabariik Riigikeel kreeka President Károlos Papoúlias Peaminister Panagiotis Pikrammenos Iseseisvuspäev 25.03.1821 Rahaühik Euro SKT/el (2012) 24 197 USD 2
Tabel 1: Kreeka üldandmed
6 Joonis 4: Kreeka lipp Joonis 3: Kreeka vapp
Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat , meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas ­ kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas.
Kreeka oli asustatud juba Paleoliitikumis ja 3000 eKr tekkis Küklaadi saartel kultuur, mille kunst on siiani meeldejäävamaid maailma ajaloos. Teisel aastatuhandel eKr valitses Kreeta saarel Minose kultuur, mille kaubandus ulatus Egiptusest Sitsiiliasse. Minose kultuuri võttis üle Mükeene kultuur Kreeka mandriosas, kus räägiti vanakreeka murdeid. Rooma , Bütsantsi ja Ottomani impeeriumi aegadel muutus Kreeka rahvuslik koosseis mitmekesisemaks. Kreeka keele ja kultuuri juured ulatuvad vähemalt 3500 aastat tagasi ning kaasaegne Kreeka on säilitanud paljusid elemente oma eelkäijast.
Kreeka saavutas sõltumatuse Ottomani impeeriumist 1830. a. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel lülitas Kreeka järk-järgult riigi koosseisu ümberkaudsed saared, millel elasid valdavalt kreekakeelsed rahvad . II maailmasõjas tungis riiki esmalt Itaalia (1940) ja seejärel Natsi-Saksamaa (1941-44). Aastal 1967 haaras kolonelide grupp riigis võimu, kinnitati sõjaväeline diktatuur ja sunniti kuningas põgenema. Aastal 1974 toimusid üle kümne aasta demokraatlikud valimised ja referendum. Otsustati loobuda monarhiast.
Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks.
Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis.
7 2. RIIGI ARENGUTASE
2.1. Majanduslik olukord
Kreeka on kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Perioodi 1950-1973 nimetatakse "Kreeka majanduslikuks imeks", millal riigi majandus kasvas keskmiselt 7% aastas, jäädes alla vaid Jaapanile. Alates 1950. kuni 2008. a majanduskriisini, välja arvatud 1980. a majandusseisaku ajal, edestas Kreeka majanduskasvus järjekindlalt enamikke Euroopa riike. Kreeka edu põhjuseks 2000. aastatel võib pidada soodsate laenude kättesaadavust, mis aitas püsimas hoida rekordilist tarbimist. 2009. a majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid aga laenutingimused ja üha suuremaks probleemiks sai kasvav eelarvepuudujääk. Majanduse maht vähenes 2,3% aastal 2009, 3,5% aastal 2010 ja 6,0% aastal 2011. (vt ka joonis 5) Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Et taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus, kohustatakse Euroopa riike kokku panema suuri abipakette Kreeka toetuseks . Sellele vaatamata on siiani riigi majanduslik olukord raske ning eurotsoonis püsimine küsitav.
Joonis 5: Kreeka reaal -SKP muutumine võrreldes eelneva aastaga (1972-2010). Järsk langus 1974. aastal on põhjustatud nn kolonelide diktatuuri kokkuvarisemist
8 2.2. Arengunäitajad
Praegusele tumedale olukorrale vaatamata on Kreeka jätkuvalt arenenud riikide hulgas pigem eespool . Kreeka inimarengu indeks 2011. aastal oli 0,861 ehk 29. koht maailmas. Sellise reitinguga edestab Hellas Euroopa riike nagu Küpros, Andorra , Eesti ja Slovakkia . Kreekast järgmised kõrgema indeksiga riigid on Suurbritannia ja Tsehhi. Kreeka SKP elaniku kohta, mis 2012. aasta arvutuste järgi on 24 197 USA dollarit (u 19 000 , vt ka joonis 6), jääb küll alla Euroopa Liidu keskmisele (u 35 000 USD ehk 27 500 ) ning mitmekordselt Euroopa juhtriikidele nagu Norra ja Soome, ent on piisav arvamaks Kreekat kõrge sissetulekuga riikide hulka.
35000 30000 25000 2009 20000 2010 15000 29328 2011 27311 27073 24197 2012 10000 5000 0
Joonis 6: Kreeka SKP elaniku kohta 2009-2012 dollarites 2
Ka teised näitajad, mis riiki iseloomustavad, kinnitavad, et Kreeka on kõrge arengutasemega. Nii sündimus- kui ka suremuskordaja on madal ning lapsi on naise kohta alla kahe, mis on iseloomulikud arenenud riigile. Imikusuremus on madal ja keskmine eluiga kõrge.
Imikusuremus 4,9 Sündimus 9 Suremus 10,8 Lapsi naise kohta 1,4 Keskmine eluiga 80 aastat Kulutused tervishoiule 7,4 % SKPst Kirjaoskus 96 % Inimarengu indeks 0,861 Kuuluvus riikide rühma inforiik
Tabel 2: Kreeka arengunäitajad
9 Märkimist väärib ka asjaolu, et tervishoiule on eraldatud üsna suur osa riigieelarvest, mis arvatavasti mõjutab märkimisväärselt ka keskmist eluiga. Arengutaseme iseloomustamiseks võib vaadata ka inimeste hõivet majandussektorites. Teatavasti on arengumaadel peamine elatusallikas põlluharimine, tööstuses ja teeninduses on inimesi vähe. Ei saa öelda, et Kreeka on arengumaa , kuna põllumajandusega tegeleb kõigest 12%, tööstusega 22% ja teeninduse hõive on koguni 65% (joonis 7). Põllumajandus moodustab riigi SKPst tühise osa (joonis 8). Seega, kõiki fakte arvesse võttes saame väita, et Kreeka on kõrge inimarenguga riik.
12,4%
22,4% Põllumajandus Tööstus 65,2% Teenindus
Joonis 7: Tööhõive erinevates sektorites 2005. a
(CIA Factbook)
3,3% 17,9% Põllumajandus Tööstus 78,8% Teenindus
Joonis 8: Sektorite osatähtsus SKPs 2011. a
(CIA Factbook)
10 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE
3.1. Liitudesse kuulumine
Kreeka on tähtis liige enamikes suurtes rahvusvahelistes organisatsioonides. Geograafilise asukoha tõttu on riik poliitiliste, kaubanduslike ja diplomaatiliste suhete ristteeks. Kreeka ühines Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1981 ning eurotsooniga 1. jaanuaril 2001. See referaat on pärit AnnaAbi.com saidilt. Kreeka välispoliitika on üldiselt vastavuses ELi partneritega ning täielikud diplomaatilised suhted on sõlmitud peaaegu kõikide maailma riikidega. Erandiks võib pidada Makedoonia Vabariiki, mis on Kreekaga tülis riigi nime tõttu (Kreeka omab samanimelist provintsi).
Kreeka osaleb paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides ja liitudes:
· Euroopa Nõukogu (CE)
· Euroopa Liit (EL)
· Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)
· Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)
· Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)
· Schengeni konventsioon
· Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)
· Austraalia grupp (AG)
· Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS)
· Musta mere majanduskoostöö organisatsioon (BSEC)
· Majandus-ja rahaliit (EMU)
· Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC)
· Euroopa Rekonstruktsiooni -ja Arengupank (EBRD)
· Euroopa Investeerimispank (EIB)
11 · Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN)
· Euroopa Kosmoseagentuur (ESA)
· ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)
· Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ( IAEA )
· Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni-ja Arengupank (IBRD)
· Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC)
· Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO)
· Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICCt)
· Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon ( Interpol )
· Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA)
· Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA)
· Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Liiga (IFRCS)
· Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon (IFC)
· Rahvusvaheline Põllumajanduse Arengufond (IFAD)
· Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO)
· Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)
· Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO)
· International Mobile Satellite Organization (IMSO)
· Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK)
· Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM)
· Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO)
· Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumine (ICRM)
· Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU)
· Rahvusvaheline Satelliitsideorganisatsioon (ITSO)
· Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon (ITUC)
· Parlamentidevaheline Liit (IPU)
· Investeeringute Vastastikuse Garanteerimise Agentuur ( MIGA )
12 · Mitteühinemisliikumine (NAM) (külaline)
· Tuumaenergiaagentuur (NEA)
· Tuumatarneriikide grupp (NSG)
· Rahvusvaheline Frankofoonia Organisatsioon (OIF)
· Julgeoleku-ja Koostööorganisatsioon (OSCE)
· Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW)
· Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS) (vaatleja)
· Alaline Vahekohus (PCA)
· Kagu-Euroopa koostööalgatus (SECI)
· Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
· ÜRO kaubandus-ja arengukonverents (UNCTAD)
· Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon ( UNESCO )
· ÜRO pagulaste Ülemkomissari Amet ( UNHCR )
· ÜRO Tööstusliku Arengu Organisatsioon (UNIDO)
· ÜRO ajutiste relvajõududega Liibanonis (UNIFIL)
· ÜRO Lääne- Sahara referendumi missioon (MINURSO)
· ÜRO missioon Sudaanis (UNMIS)
· ÜRO vaatlusmissioon Gruusias (UNOMIG)
· Ülemaailmne Postiliit (UPU)
· Lääne-Euroopa Liit (WEU)
· Maailma Tolliorganisatsioon (WCO)
· Maailma Ametiühingute Föderatsioon (WFTU)
· Maailma Terviseorganisatsioon (WHO)
· Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO)
· Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO)
· Maailma Turismiorganisatsioon ( UNWTO )
13 · Zangger'i komitee (ZC)
3.2. Rahvusvahelised firmad
Nagu igas riigis, tegutseb ka Kreekas ja sellest väljaspool mitmeid rahvusvahelisi firmasid. Siin on mõned neist.
· Kesk-Euroopas tegutseb Elliniki Ifantourgia S.A (Hellenic Fabrics S.A / Kreeka Tekstiil), mis loodi 1974. aastal Thessalonikis. Firma on üks kolmest suurimast teksariide tootjast Euroopas ja ainuke Kreekas. Üks suurematest tootmisüksustest asus ka Poolas. Firma ekspordib suure osa oma toodangust ning omab lepinguid mainekate rõivafirmadega nagu Levi's.
· Zeritis grupp ehk Traakia Paberitööstus (loodud 1980. a) omab viit paberivabrikut Kreekas, Ungaris, Bulgaarias ja Egiptuses. Neist suurim on Ungaris ja vabriku toodang on peaaegu kaks korda suurem Traakia Joonis 9: Traakia paberivabrik "Diana" omast (vt ka joonis 9). alustas tööd 1980 ja toodab aastas 50 000 · Intracom on Kreeka kontsern , mis on tonni siidpaberit spetsialiseerunud arvuti- ja kaitsesüsteemide tarkvara arendamisele, samuti telekommunikatsiooni ja turvasüsteemide varustuse ning elektroonika tootmisele. Kontserni tulusid on hinnatud ligi 535 miljonile eurole. Üks tehastest asub Rumeenias Bukaresti läheduses.
· Plastika Kritis (Kreeta Plastmassid ) asutati 1970. a. See on üks suurimatest plasti tootjastest Kreekas. Kompamii omab tütarettevõtteid Prantsusmaal, Rumeenias, Poolas, Venemaal, Türgis ja Hiinas ning ekspordib toodangut enam kui 50 riiki üle kogu maailma (vt ka joonis 10).
Joonis 10: Plastika Kritis'e tehas Iraklionis Kreetal 14 4. RAHVASTIK
4.1. Rahvaarv ja selle muutumine
Kreekas elab 2011. aasta seisuga 10,8 miljonit inimest.1 See teeb Kreekast keskmise suurusega riigi. 2001. aasta rahvaloenduse järgi jagunes riigi elanikkond (~11 miljonit) regioonide vahel järgnevalt:
Regioon Rahvaarv Egeuse saared 508 807 Kesk-Kreeka 4 591 568 Kreeta 601 131 Epirus 353 820 Joonia saared 212 984 Makedoonia 2 424 765 Peloponnesose 1 155 019 Tessaalia 753 888 Traakia 362 038 Kokku 10 964 020
Tabel 3: Rahvaarvu jaotumine Kreekas 2001. a
Joonis 11: Kreeka (territooriumi) rahvaarv 1600- 2050 , miljonites
Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvamises (joonis 11). Eriti kiire kasv toimus 20. sajandi teisel poolel, kus lisaks loomulikule rahva juurdekasvule toimus ka intensiivne immigratsioon . 2001. a rahvaloendus näitas, et 797 091 välismaalast elas riigis alaliselt ning moodustas 6,95% elanikkonnast, samas kui nende arv 1990. a oli kõigest 142 367. Enamik immigrantidest on pärit naaberriikidest. Albaanlased moodustavad 55-60% või
15 rohkem kõigist immigrantidest. 1990ndate keskel sisserännanud on eelkõige Aasia riikidest - eriti Pakistanist ja Bangladeshist, kes moodustavad vähese kvalifikatsiooniga töötajate rühma. Siiski on rahvaarvu suurenemine pidurdumas ja üsna pea on oodata selle vähenemist, trendi, mis on iseloomulik kõikidele Põhja riikidele.
4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine
Võttes arvesse Kreeka rahvaarvu, on riigi keskmine rahvastiku tihedus 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust Albaania (98.5/km 2), Makedoonia (82.2/km2), Bulgaaria (66.2/km2) ja Türgiga (97/km2), ei tõuse Hellas teiste seast kuigi esile. Nagu eespool mainitud, on Kreeka territooriumist aga 80% mägine ning seetõttu paljud alad elamiseks kõlbmatud. Seega on suhteline tihedus osades paikades palju kõrgem (joonis 12).
Joonis 12: Kreeka rahvastiku tihedus in/km2, 2000
Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinna Ateena ümbruses ning teistes linnades/linnapiirkondades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuv Irákleio. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule , tihedam asustus on ka saartel. Suhteliselt vähe inimesi elab sisemaal, mägisematel aladel võib elada vähem kui 1-5 inimest ruutkilomeetri kohta.
16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS
5.1. Sooline koosseis
Üldiselt arvatakse, et poisse ja tüdrukuid sünnib ühepalju. Tegelikult sünnib poisse veidi rohkem, umbes 105 (Kreekas 106) saja tüdruku kohta. Selle eesmärgiks on tasakaalustada meeste kõrgemat suremust haiguste või sõdades ja muudes tervistkahjustavates sündmustes osalemise tõttu. Kuna Kreeka on arenenud Euroopa riik, kus soolist tasakaalu ei riku usulised tõekspidamised või traditsioonid (Saudi-Araabia, Hiina), võime selle kokku võtta järgnevalt:
· Laste seas on poisse 1-2% rohkem kui tüdrukuid (joonis 13);
· Tööealiste seas on naisi ja mehi võrdselt (joonis 14);
· Vanurite seas suureneb koos eaga kiiresti naiste osatähtsus (joonis 15).
51% 49% Mehed 50% 50% Mehed Naised Naised
Joonis 13: Meeste/naiste Joonis 14: Meeste/naiste osatähtsus 0-14- aastaste seas osatähtsus 15-64-aastaste seas
44% Mehed 56% Naised
Joonis 15: Meeste/naiste osatähtsus üle 65-aastaste seas
(CIA Factbook 2011. a hinnangud)
5.2. Vanuseline koosseis
Kreekas, nagu teisteski Euroopa riikides (ja Põhja riikides üldiselt), on keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat, naistel 82,8 aastat. Kreeka on läbi teinud demograafilise ülemineku etapid ning ta liigitatakse kaasaegse rahvastiku tüübiga riikide hulka. See tähendab, et iive on väike või nullilähedane ning rahvastik vananeb.
17 Rahvastiku vananemine on Kreekas toimunud kiiresti. Kui 1961. aasta rahvaloendusel oli kreekas üle 65-aastaseid 14% 20% 0-14 kõigest 11%, siis 2001. aastal oli neid juba 15-64 peaaegu 17% Rahvastiku vananemine 65+ 66% läinud nii kaugele, et üle 65-aastaseid inimesi elab riigis 6% rohkem kui alla 14- aastaseid (joonised 16, 17, 18). Joonis 16: Kreeka vanuseline koosseis (CIA Factbook 2011. a hinnang)
Joonis 17: Kreeka rahvastikupüramiid 1950
Joonis 18: Kreeka rahvastikupüramiid 2010
18 6. LINNASTUMINE
6.1. Linnastumise määr, linnade kaart
Linnastumist ehk linnade arvu ja suuruse kasvu ning linnaelanikkude osatähtsuse suurenemist võime märgata kõikides arenenud ja arenguriikides. Kreeka ei ole mingi erand. 2010. aasta seisuga elas 61% Kreeka rahvastikust linnades ning see arv kasvab keskmiselt 0,6% aastas.
Joonis 19: Kreeka tähtsamad linnad ja saared
6.2. Suuremad linnad ja linnastud
Kreeka pealinn on Ateena (joonis 20), mis on ka riigi suurim linn. Ateenat ümbritseb suur linnastu, mis moodustab suurema osa linnarahvastikust ja arvatakse sageli rahvaarvu hulka. 2011. aasta seisuga elas Ateena linnas 655 780 inimest3, ent koos eeslinnade jt aladega kasvab see 3 812 330 inimeseni. Ateena asub riigi kaguosas Vahemere ääres ning on olnud aastatuhandeid suure kaubandusliku ja kultuurilise tähtsusega. Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima monumendi, Parthenoni, asukoht. Ateena kliima on valdavalt vahemereline . Ateenas võib suvel olla talumatult palav , seda leevendavad tugevad tuulehood ja jahedad õhtud. Üha suuremaks probleemiks Ateenas on õhu saastatus. Olukorra parandamiseks on laiendatud metroosüsteemi ning piiratud vananenud sõidukite liikumist.
19 Joonis 20: Ateena vaade Pnyx'i mäelt. Vasakul all - Hephaistose tempel, paremal - Akropolis
Teine suur linnastu Kreekas on Thessaloniki (joonis 21). Thessaloniki linnastus elab 2011. a seisuga 1 874 590 inimest, linnas 322 240. Linn asub riigi põhjaosas Thermaikose lahe ääres, asudes nõos ning ümbritsetuna madalatest küngastest. Thessaloniki on Kreeka teine suur majandus-, tööstus-, äri- ja poliitiline keskus ning oluline transpordi sõlmpunkt. Linna kaubasadamal on Kreekale ja Kagu-Euroopa sisemaale suur tähtsus. Linn on tuntud oma festivalide, ürituste ja kireva kultuurielu poolest ning seda peetaksegi Kreeka kultuuripealinnaks. Et Thessalonikis on pidev maavärinaoht, ei ole sinna ehitatud pilvelõhkujaid ning linn on säilitanud omapärase ilme.
Joonis 21: Thessaloniki vanalinna vaade (Ano Poli )
Mitmete teiste mõjukate linnakeskuste hulka kuuluvad Patras, Heraklion, Larissa, Volos, Rhodes, Ioannina, Chania ja Chalcis üle 100 000 elanikuga.
20 7. ENERGIAMAJANDUS
7.1. Loodusvarad, nende import/eksport
Kreekas leidub erinevaid loodusvarasid: pruunsütt, naftat, rauamaaki, boksiiti, pliid , tsinki, niklit , magnesiiti, marmorit , ja soola. Enamik ressurssidest ei ole majandusele siiski väga väärtuslikud ning neid on vähe uuritud.
2011. aasta alguse seisuga oli Kreekas 10 miljonit barrelit tõestatud naftavarusid. Kreeka toodab päevas 7946 barrelit naftat, samas ekspordib 181 600 barrelit ja impordib 496 600 barelit päevas. Järgmise 15-20 aasta jooksul kavatseb Kreeka valitsus suurendada nafta tootmist 250-300 miljoni barrelini. Seda takistavad aga tülid Türgiga, kes nõuab õigusi Egeuse mere üle. Hellas toodab vähesel määral ka maagaasi ­ 1 miljon m 3, ent impordib koguni 3,824 miljardit kuumpeetrit (kõik andmed CIA Factbook).
7.2. Elektrienergia ja alternatiivenergia
48% Kreeka elektrienergiast toodetakse pruunsöest, mis on mõned protsendid vähem kui eelmistel aastatel. Umbes 12% elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest ja 20% maagaasist. Veidi üle 10% elektrienergiast toodetakse ka naftast. 8% tuleb taastuvatest energiaallikatest (v.a hüdroenergia), millest enamiku moodustavad tuuleenergia ja päikeseenergia, vähesel määral ka bioenergia (joonis 22).
Joonis 22: Elektrienergia tootmine gigavatt- tundides (GWh) 1971 -2009
21 2009. aastal oli elektrienergia tarbimine inimese kohta 5540 kWh 4 aastas ning see on võrreldes eelneva aastaga langenud ~200 kWh. Kreeka energiatarve on lähedane Ühendkuningriikidele ja Itaaliale, muuhulgas ka Eestile.
7.3. Suuremad elektrijaamad
Hüdroelektrijaamad:
· Kremasta hüdroelektrijaam ­ asub riigi keskosas Kremasta järve tammil, ehitati 1966. aastal ning selle võimsus on 436 MW
· Thisaurose hüdroelektrijaam ­ asub riigi põhjaosas Nestose jõel, ehitati 1986-1996 ning selle võimsus on 384 MW (joonis 23)
Joonis 23: Thisaurose tamm Soojuselektrijaamad:
· Agios Dimitrios'e soojuselektrijaam ­ asub riigi põhjaosas samanimelise küla läheduses, toodab elektrit pruunsöest, ehitati 1986. a, koguvõimsus 1600 MW
· Kardia soojuselektrijaam ­ asub riigi põhjaosas Kozari linna lähedal, toodab elektrit pruunsöest, ehitati 1975. a ning selle koguvõimsus on 1200 MW
Päikeseenergial töötavad elektrijaamad:
· Teeba linnas (Kesk-Kreekas) asuv 2 MW võimsusega jaam, mis töötab alates 2008. a
· Volose linnas (Tessaalias) asuv 2 MW võimsusega jaam, mis töötab alates 2008. a (joonis 24) Joonis 24: Päikesepaneelid Voloses
Tuulepargid:
· Xirolimni tuulepark - asub Kreetal, töötab alates 2000. a ning selle koguvõimsus on 13,2 MW
· Viotia tuulepark ­ asub Kesk-Kreekas Viotias, aktiivne alates 2009. aastast ning selle koguvõimsus on 38 MW
22 8. PÕLLUMAJANDUS
8.1. Looduslikud ja majanduslikud eeldused
Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Ka sademete vähesus, eriline maaomandi süsteem (mis soodustab vähetootlike väikemaaomandite teket) ning linnadesse või välismaale kolimine aeglustab sektori kasvu. Põllumajandus moodustab 3,3 protsenti SKPst ning sellega on hõivatud 528 000 inimest ehk 12% tööjõust. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames on Kreeka primaarne sektor saanud suuri toetusi, ent vastuoluliste tulemustega. Järgmise kümne aasta jooksul plaanitakse toetusi mõnes valdkonnas vähendada.
Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas . On esindatud nii lähistroopiline kui ka parasvöötmeline kliima. Suved on tavaliselt kuumad, talved sajused ja jahedad. Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. 2/3 aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6°C (joonised 25, 26).
Kreeka mullad on õhukesed ja suhteliselt väheväärtuslikud. Orupiirkondades leidub savikaid muldi, mis on tuntud kui " terra rossa", punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist. Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. See referaat on pärit AnnaAbi.com saidilt. Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Sealsed savi- ja liivsavimullad võivad nõuda isegi drenaazi.
Joonis 25: Kreeka õhutemperatuur, õhuniiskus ja päikeseliste tundide arv päevas kuude lõikes
23 Joonis 26: Sademed Kreekas
8.2. Põllumajanduse iseloomustus
Mõnevõrra halbadest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja loomseid produkte. Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele, Makedooniasse ja Traakiasse, kus kasvatatakse maisi, nisu, otra, suhkrupeeti ja kartuleid. Kreeka on ka oluline puuvilla - ja tubakatootja. Oliivid , mis sageli tehakse õliks, on riigi tuntuim ekspordiartikkel, kuigi moodustab ainult 10,6% toiduainete väljaveost. Viinamarju, meloneid, tomateid, virsikuid, apelsine jt puu- ja köögivilju eksporditakse Euroopa Liitu, see moodustab 33,6% ekspordist. Vein on paljulubav ekapordiartikkel ning valitsus on tungivalt soovitanud viinamarjaistanduste omanikel toota kõrgema kvaliteediga veine , et suurendada nende populaarsust rahvusvahelisel turul.
Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus. Hoolimata sellest, et Hellas on rikkaliku ajalooga mereriik, ei ole kalandus riigi majandusele hädavajalik. Ülepüük on vähendanud kalapüügist saadavat tulu ning Vahemere saastatus on samuti tööstusele halvasti mõjunud.
Loomad ja loomakasvatus moodustavad olulise osa Kreeka põllumajandustoodangust. Kitse - ja lambaliha ning piim on populaarsed ning moodustavad umbes 6 protsenti põllumajandustoodangust. Eriti tähtis on lambapiim, mida kasutatakse tuntud Kreeka fetajuustu tegemisel. Põllumajanduses on esindatud ka sead, veised , kanad, küülikud, mesitarud ja tuvid . Tähtsa osa impordist moodustavad liha- ja piimatoodang (vastavalt 29,4% ja 17%), kuna veisekasvatus on piiratud.
24 9. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS
9.1. Metsade üldiseloomustus
2010. aasta seisuga oli Kreeka metsade kogupindala 39 030 km2 5, mis moodustab ligikaudu 30% riigi pindalast. 30% on ka Maa metsasus , mistõttu ei ole seda vähe ega palju. Kreeka taimestik on kõrgusvöönditi erinev. Keskmistel kõrgustel (600-1800 m) on levinud okasmetsad , kus põhilised puuliigid on mänd ja nulg . Madalamatel kõrgustel domineerivad lehtpuumetsad , kus on esindatud tamm, pöök, vaher , Joonis 27: Mets Olümpose mäel hobukastan jne. Suur osa metsadest asub mägedes, näiteks Pinduse segametsad , Rodopi pöögi- ja tammemetsad, Olümpose metsad (joonis 27) jne. Teistest metsadest võiks mainida Foloi tammemetsa Kreeka edelaosas ning Kalamiarise palmimetsa Lesbose saarel.
9.2. Metsatööstus
Suur osa Kreeka metsadest hävis 1940. aastatel II maailmasõjas. Et taastada metsi, juurutas valitsus 1970-1980 programmi, mille raames istutati 100 miljonit puud. Kreeka metsatööstus ei ole kuigi suur. Aastal 2000 raiuti 2 171 000 m 3 ümarpuitu, sealhulgas 1 375 000 m3 küttepuid. Küttepuudeks kasutatakse Kreekas enamasti tamme. Saematerjali toodeti 137 000 m3 ning 563 000 m3 puitplaate. Okaspuudest toodetakse ka vaiku ja tärpentini. Riigi puidutööstus ei suuda rahuldada nõudlusi ning seega tuleb suur Joonis 28: Metsatulekahjud 2007. aasta osa puidust importida. 2000. aastal imporditi juunis puitu 619,9 miljoni dollari eest ning eksporditi 71,3 miljoni dollari eest. Paljud Kreeka metsad on hävinud erosiooni tõttu, mida on põhjustanud üleraie ja -karjatamine. Metsad on ka väga tuleohtlikud ning kannatavad mitmete põlengute käes, millest suuremad toimusid 2007. ja 2009. aastal (joonis 28).
25 10. TÖÖSTUSE ARENG
10.1. Tööstuse üldiseloomustus
Kreeka tööstussektor on kasvanud tänu sihikindlale industrialiseerimispoliitikale. Sellele vaatamata moodustab sektor vaid 17,9% sisemajanduse koguproduktist. Maakide vähesuse tõttu toetutakse suuresti tooraine , kemikaalide, seadmete, varuosade ja kütuste impordile. Eksporditakse toiduaineid ja jooke , valmistooteid, naftatooteid, kemikaale ja tekstiile. Kreekal on väiksemahuline raua- ja terasetööstus ning oma laevatööstus. Kõrgtehnoloogia ja masinate tootmine moodustab sektorist üha suurema osa. Kuigi valitsus kontrollib teatud tööstusharusid, näiteks elektri tootmine ja nafta rafineerimine, on ettevõtted enamjaolt eraomandis. Tööstus on koondunud Ateena piirkonda, kus on palju tööjõudu ning suurim tarbijaskond.
10.2. Tähtsamad tööstusharud
2007. aastal olid tööstuses suurim hõive töötlevas tööstuses (407 000 inimest), ehituses (305 000 inimest) ja mäetööstuses (14 000 inimest). Suurimad tööstusharud Kreekas jagunevad jagunevad järgnevalt:
Tööstuse nimetus Väärtus Portlandtsement 897 378 450 Ravimid 621 788 464 Betooni valmissegu 523 821 763 Mittealkohoolsed joogid 519 888 468 Sarrus /armatuur 499 789 102 Sigaretid 480 399 323 Õlu 432 559 943 Piimatooted 418 527 007 Alumiiniumplaadid 391 393 930 Coca -Cola tooted 388 752 443 Kokku: 20 310 940 279
Tabel 4: Tööstuslik tootmine Kreekas 2009. a
26 11. TRANSPORT
11.1. Transpordi üldiseloomustus
Transport Kreekas on viimase kahe aastakümne jooksul oluliselt muutunud ning tunduvalt moderniseerinud riigi infrastruktuuri. Kuigi saarte vahel on parvlaevad peaaegu ainuke transpordivõimalus ning riigi mägisus tekitab lisaraskusi, on auto-, raudtee -, linna- ja õhutransport muutunud palju tõhusamaks ja kiiremaks. See referaat on pärit AnnaAbi.com saidilt. Uuendused on mänginud olulist rolli Kreeka majanduse arenenemises, mis viimase kümne aasta jooksul on üha enam hakanud sõltuma ehitustööstusest.
11.2. Transpordivõimalused
Kreekas on esindatud kõik tähtsamad transpordivõimalused. Nende hulka kuuluvad:
· Autotransport ­ Kreekas on üle 116 711 km autoteid, millest 1600 km on kiirteid; kuigi suurim lubatud kiirus on osadel teedel 120km/h, rikuvad seda paljud kreeklased ning kiirteedel sõites tuleks alati tähelepanelik olla
· Raudteetransport ­ riiki katavad mitmed raudteed (v.a Lääne-Kreeka ja saared), mille kogupikkus on 2548 km ja millest 1565 km on laiarööpalised ning 961 km kitsarööpalised
· Linnatransport ­ paljudes linnades on käigus bussiliinid, Ateenas trammid (enne II maailmasõda ka Thessalonikis) ja metroo (Thessalonikis ehitatakse praegu samuti metrood)
· Meretransport ­ Kreeka omab 3338 kaubalaeva, saartevahelises transpordis on praamid hädavajalikud; suure tähtsusega on Korintose 6 km pikkune kanal, mis lühendab meresõite 325 km võrra; tähtsamad sadamad on Agioi Theodoroi, Aspropyrgos, Pachi, Piraeus ja Thessaloniki
· Õhutransport ­ riigis asub 81 lennujaama, millest osad on rahvusvahelised ja osad riiklikud; suurimad lennujaamad on Ateena Rahvusvaheline Lennujaam (2011. a 14 446 963 reisijat, 30. koht Euroopas), Heraklioni Rahvusvaheline Lennujaam (2011. a 5 292 687 reisijat, 72. koht Euroopas) ja Rhodose Rahvusvaheline Lennujaam (2011. a 4 149 274 reisijat, 86. koht Euroopas)
27 12. TURISM
12.1. Turismi statistika
Kreeka mandriosa ja saared on üks turistide lemmiksihtkohti Euroopas. Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab Hellast üle 15 miljoni turisti igal aastal, pärast selliseid riike nagu USA, Hiina, Hispaania ja Suurbritannia. Turism moodustab suure osa riigi majandusest ­ üle 15% SKPst. Otseselt või kaudselt töötas 2004. a sel alal 660 000 inimest, mis oli umbes 16,5% kõikidest töökohtadest sel aastal. Spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja turistilõkse, mis on küllastunud kõiksugustest suveniirikauplustest. Turismi infrastuktuur on tunduvalt paranenud pärast 2004. aasta Kreeka olümpiamänge. Lisaks suvisele turismile arendatakse ka ökoturismi ja spaasid. Mis on paljudele üllatuseks, on see, et Kreekas leidub mitmeid suusakeskusi ning talveturism on täiesti võimalik.
Joonis 29: Turistide arv kuude lõikes 2006. aastal
Enamik turiste tuleb Kreekasse Euroopast, eriti Euroopa Liidu riikidest, kuid ka USA-st. Teistest maadest pärinevate turistide hulk jääb tagasihoidlikuks. Aastatel 1989-1991 olid umbes 90% turistidest eurooplased , eriti sakslased ja britid. Kuni 1990-ndateni ei ületanud turistide koguarv 8-9 miljonit, kuid 1994 oli otsustav aasta Kreeka turismi jaoks, sest sel aastal valis enam kui 10 miljonit inimest just selle riigi puhkusepaigaks. Turismi kõrghooaeg kestab maist septembrini, sest 3/4 turistidest külastab Kreekat just sel ajal (vt ka joonis 29). Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisihtkoht, kuid viimasel ajal esineb erinevate huvigruppide streike ja demonstratsioone, mis häirivad tavapärast elurütmi.
28 12.2. Enimkülastatavad sihtpunktid
Kreeka on meelitanud turiste juba antiikajast oma rikkaliku ja pika ajaloo, Vahemere ranniku ja randadega. Ainuüksi pealinna Ateenat külastas 2005. aastal üle 6 miljoni turisti. Kreeka turismipiirkonnad on tasapisi muutunud (nagu kogu maailma kuurortid) ühenäoliseks, kus kohaliku elu omapära jääb aina vähemaks. Kuid Kreeka saared ja rannik on piisavalt eraldatud, et sinna sattunud turist kohaliku eluga end kurssi saaks viia. Kolm olulisimat vaatamisväärsust Kreekas on:
· Ateena Akropol ­ Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus , tuntuim Vana-Kreeka akropol ning kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse (vt ka joonis 30)
· Delfi oraakel ­ vanakreeka pühamu Delfis Joonis 30: Parthenon - Ateena Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed Akropolil asuv jumalanna Athena tempel, mis on üks populaarsemaid käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas vaatamisväärsusi kogu Kreekas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid
· Olümpia ­ Peloponnesosel Elises asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisi olümpiamänge, dateeritud alates aastast 776 eKr; varemetel süüdatakse olümpiatuli ja seal saavad turistid proovida iidsel staadionil Joonis 31: Hera templi varemed Olümpias joosta (vt ka joonis 31)
Muudest populaarsetest vaatamisväärsustest tasub veel külastada Korfut (tuntud ka Kérkyra nime all; saar Joonia meres), Meteora kloostreid (joonis 32), mis asuvad liivakivist järskudel mäetippudel, Thessalonikit (Bütsantsi kirikud ja Rooma termid ), Rhodost (saar Vahemeres Väike-Aasia poolsaare edelaranniku lähedal; rannapuhkajate paradiis), Santorinit Joonis 32: Varlaami klooster (maaliline laht ja mererand) ja paljusid teisi. Meteoras
29 KOKKUVÕTE
Kõiki Kreekaga seonduvaid fakte ning eripärasid on võimatu kirjeldada 25-35 leheküljega. Loodetavasti olen suutnud võimalikult täpselt sellise referaadi, nagu need olema peavad. Info muutub ning kõiki andmete värskuse tagamine on raske. Selle referaadi tegemise ajal jõudis näiteks riigis vahetuda peaminister. Kuigi mõne teise riigi kohta oleks võib-olla lihtsam olnud referaati teha (ma ei otsinud, kas mõe riigi kohta on rohkem infot või ei), tegin oma valiku ning jäin sellele kindlaks kuni lõpuni. Ehk olen mõnda teemat kirjeldanud siin liiga keeruliselt, pealiskaudselt või lisanud ebavajalikku infot, ent ühes võib olla kindel: mingi ettekujutuse Kreekast saab seda referaati lugedes küll, seda enam, et eestikeelset infot tuleb tikutulega taga otsida. On vaja teada Kreeka sisemajanduse koguprodukti? Olemas. Kui tähtis on riigile teenindussektor ? Teeninduses töötab 65,2% inimestest ning sektor moodustab SKTst 78,8%. Nimeta 5 organisatsiooni, kuhu Kreeka kuulub? Selle referaadi põhjal võib nimetada ka 68.
30 KASUTATUD KIRJANDUS http://commons.wikimedia.org/wiki/Greece
http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3395.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka
http://en.wikipedia.org/wiki/Greece
http://et.wikipedia.org/wiki/Peloponnesos
http://en.wikipedia.org/wiki/Outline_of_Greece
http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Greece
http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/greece/index_en.ht m
http://www.wolframalpha.com/input/?i=greece
http://www.wolframalpha.com/input/?i=greece+population
http://search.ebscohost.com/login.aspx?direct=true&db=f5h&AN=17575908&site=ehost-live
http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/greece/index_et.ht m
http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/sihtkohad/lan/ee/country/65/id/198
http://hdr.undp.org/en/media/HDR_2011_EN_Complete.pdf
http://www.mjourney.com/news/companies.html
http://industryabout.com/
http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Europe/Greece-AGRICULTURE.html
http://www.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/BUCKET/General/A1602_SAM01_DT_DC_00_2011_01_F_EN.pdf
http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2012/01/weodata/weorept.aspx ? pr.x=78&pr.y=5&sy=2009&ey=2012&scsm=1&ssd=1&sort= country &ds=.&br=1&c=174&s=NGDPD%2CNGDPDPC %2CPPPGDP%2CPPPPC%2CLP&grp=0&a=
http://www.tradingeconomics.com/greece/arable-land-percent-of-land-area-wb-data.html
http://www.ip.aua.gr/Studies/Greek%20team_final.pdf
http://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Greece.htm#01-cover
http://www.hellas-guide.com/eco_tourism/forests.html
http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/Greece.html
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-CD-11-001/EN/KS-CD-11-001-EN.PDF
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_the_busiest_airports_in_Europe
http://www.wttc.org/site_media/uploads/downloads/greece2012.pdf
http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Greece
http://www.estemb.gr/est/kreeka_kylastamine
http://www.reisijutud.com/node/2019
31