euroopa liidu kaitsealad (0)

  EESTI MAAÜLIKOOL       Metsandus- ja maaehitusinstituut       Metsandus EUROOPA LIIDU KAITSEALAD JA RAHVUSPARGID Referaat õppeaines „Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng metsanduses “ Metsanduse õppekava Juhendaja:  Tartu 2019


Sisukord
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. KAITSEALA......................................................................................................... 4 1.1.Mis on kaitseala?.............................................................................................4 1.2. Kaitsealade tüübid.......................................................................................4 1.2.1. Rahvuspark............................................................................................ 4 1.2.2. Looduskaitseala.....................................................................................5 1.2.3. Maastikukaitseala..................................................................................5 1.2.4. Kaitseala vööndid..................................................................................5 2. EUROOPA RAHVUSPARGID.................................................................................6 2.1. Austria Rahvuspark Hohe Tauern................................................................6 2.2. Belgia rahvuspark Hoge Kempen.................................................................6 2.3. Bulgaaria rahvuspark Rila............................................................................6 2.4. Horvaatia rahvuspark Štirovača..................................................................7 2.5. Itaalia rahvuspark Pollino.............................................................................7 2.6. Kreeka rahvuspark Parnitha........................................................................7 2.7. Leedu rahvuspark Dzūkija...........................................................................8 2.8. Läti rahvuspark Gauja..................................................................................8 2.9. Poola rahvuspark Białowieża.......................................................................8 2.10. Rootsi rahvuspark Norra Kvill....................................................................9 2.11. Saksamaa rahvuspark Hainich...................................................................9 KOKKUVÕTE......................................................................................................... 11 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................12 2


SISSEJUHATUS Kuna üha enam kasvab maailmas inimeste arv ja kasutusse läheb üha rohkem maad siis on vaja kaitsta ja säilitada loodust ja liike, mis on vähenemas. Inimtühje ja inimeste huviorbiidist väljajäävaid ning kaitsealadeks sobivaid alasid on tänapäeval üpriski vähe. Selleks, et neid alasid, kus kasvab haruldasi liike kaitsta ja säilitada luuakse kaitsealasid. Erinevad kaitsealad on erinevate reeglitega ja kaitstuse astmega. Kaitsealad on suurim pärand, mida inimkond saab edasi anda enda tulevastele põlvedele, et kindlustada järeltulijatele võimalus osa saada loodusest ja juurdepääsu materiaalsele ja vaimsele kasule, mida võimaldavad kaitstavad alad. Selles referaadis seletan, mis on kaitseala ja kuidas see jaguneb. Samuti kirjeldan lühidalt mõnda Euroopa kaitseala ja rahvusparki.  3


1. KAITSEALA 1.1.Mis on kaitseala? Kaitseala on maa- ja/või mereala, mis on pühendatud loodusliku mitmekesisuse kaitsmisele ja alalhoidmisele, ja loodusala ning sellega seotud kultuurivarad, ja on reguleeritud seadusega või mõne muu efektiivse vahendiga, nii on IUCN-i (International Union for Conservation of Nature and Natural Resources) poolt defineeritud. [1] Kuid samas on ka teisi definitsioone näiteks: „kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala,   kus   säilitatakse,   kaitstakse,   taastatakse,   uuritakse   või   tutvustatakse   loodust.“  [2] Kaitsealadeks on rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Kaitse alla võetakse nii üksik objekte kui ka suuremaid alasid. Enamik kaitsealasid on loodud 20. sajandil, mil leidis   aset   seni   ajaloo   kiireim   ning   ulatuslikem   muutus   säästliku   maakasutuse eneseteadvustamises. Kaitsealade peamine eesmärk on hoida bioloogilist mitmekesisust, sest paljud liigid ja ökosüsteemid vajavad looduslikke või looduslähedasi tingimusi ja ei suuda ilma nendeta eksisteerida. Samuti võimaldavad need pelgupaiku liikidele, kes on ohustatud ja vajavad stabiilset elupaika ja annab see ka ruumi metsikutele liikidele, seniks kui on loodud neile sobiv elupaik. Ja tänu nendele saavad teadlased ja loodusuurijad võimaluse erinevaid liike uurida ja tundma õppida erinevaid ökosüsteemide mehhanisme. [3] 1.2. Kaitsealade tüübid  Kaitseala võib jaguneda vöönditeks, mida arvestatakse kaitseala planeerimisel, ja kaitsekorra kehtestamine toimub vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada kuni   kolme   erinevasse   vööndisse:   loodusreservaat,   sihtkaitsevöönd   ja   piiranguvöönd. Kaitsealade tüüpideks on rahvuspark, looduskaitseala ja maastikukaitseala ehk looduspark. [4] 1.2.1. Rahvuspark
Rahvuspark   on   erilise   rahvusliku   väärtusega   kaitseala   looduse   ja   kultuuripärand.   Selles uuritakse   ja   tutvustatakse   erinevaid   ökosüsteeme,   elustiku   mitmekesisust   ja   kaitstakse maastike ja rahvuskultuuri. Rahvuspargi territoorium jaguneb kolmeks erinevaks vööndiks, milles on teatud reeglid ja tingimused: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.[4]  4


1.2.2. Looduskaitseala
Looduskaitseala  on ala, kus säilitatakse,  kaitstakse  ja uuritakse haruldasi, hävimisohus ja teadusliku   väärtusega   taime-,   seene-   ja   loomaliike   ning   üksikobjekte.   Ka   looduskaitseala jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. [4] 1.2.3. Maastikukaitseala
See   on   looduskaitse,   kultuuri-   või   puhke-eesmärgil   moodustatud   kaitseala.   Eritüüpidena käsitletakse   kaitse   alla   võetud   parke,   arboreetumeid   ehk   puittaimete   kollektsioon     ja botaanikaaedu.   Nagu   ka   eelnevalt   jaotatakse   maastikukaitsealade   territoorium loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. [4] 1.2.4. Kaitseala vööndid 
Loodusreservaadis   puudub   otsene   inimtegevus   ja   seda   hoitakse   puutumatuna.   Inimestel viibimine   on seal  keelatud  väljaarvatud   juhtudel  kui  seal  tehakse  järelevalve-, teadus-  ja päästetöid, selleks kehtestatud korras. [4] Sihtkaitsevöönd   on   kaitseala,   kus   lubatakse   osaliselt   tegevust,   mis   aitab   säilida   seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike kooslusi. Ehk siis keelatud on see,   mis   pole   seadustes   või   kaitse-eeskirjas   lubatud.   Seal   on   lubatud   teha maaparandussüsteemide   hooldustöid   ja   taastada   veerežiimi,   samuti   on   lubatud   hooldada kooslusi vastavalt kaitse-eesmärgile ja korjata metsasaadusi ja muud tegevused.[4] Piiranguvööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse, või kaitse-eeskirjaga keelatud. Keelatud on näiteks uute veekogude rajamine, uuendusraie jne. [4] 5


2. EUROOPA RAHVUSPARGID 2.1. Austria Rahvuspark Hohe Tauern Hohe Tauern rahvuspark on 1856 km² suur, mis on jaotatud kaheks osaks 1198 km² nii öelda „tuumatsoon“ ja 638 km² välimine tsoon  ja see ulatub üle kolme maakonna. Tuumatsoonis on range kaitse ja 75% pindala ei ole lubatud kasutada majanduslikel eesmärkidel. Välimises tsoonis   on   lubatud   iseloomuliku   maastiku   säilitamiseks   kasutada   Alpi   põllumajanduse abinõusid. See on suurim rahvuspark Alpides ja üks suurimaid kaitstud alasi Kesk- Euroopas. [5] 2.2. Belgia rahvuspark Hoge Kempen Belgias Limburgi maakonnas asuv rahvuspark on ainulaadne looduskaitseala, kus hallatakse ja   kaitstakse   üle   5700   hektari   metsa   ja   nõmme.   Piirkond   ulatub   Dilsen-   Stokkemi, Maasmecheleni, Zutendaali, Lanakeni, Genki ja As’i valdadeni. Ulatuslikud männimetsad vahelduvad lilla õitsemisega nõmmemaadel, suured tiigid annavad tunnistust kruusa ja liiva kaevandamisest   ning   kõrged   tipud   pakuvad   suurepäraseid   vaateid.   Pealegi   elab   selles looduskeskkonnas arvukalt haruldasi ja erilisi loomi ja taimi. [6]  2.3. Bulgaaria rahvuspark Rila Rila  rahvuspark on Bulgaaria  suurim  rahvuspark 810,46  km² suurune, asub Rila mägede keskmises   ja   kõrgeimas   piirkonnas.   Lisaks   on   ta   üks   suurimaid   ja   väärtuslikumaid kaitsealasid   Euroopas.   Selle   territoorium   on   äärmiselt   mitmekesine   elupaikade   võrgustik, millest   enamus   on   jäänud   inimtegevusest   praktiliselt   puutumata   ning   on   säilinud mitmekesised   ja   täiesti   naturaalsed   loomkooslused.   Park   sisaldab   haruldasi   ja   ohustatud looduslike   liikide   ja   koosluste   isendeid.   Samuti   on   seal   isereguleerivaid   ökosüsteeme bioloogilise   mitmekesisuse   säilitamiseks,   lisaks   on   seal   ajaloolisi   paiku,   millel   on ülemaailmne   kultuuriline   ja   teaduslik   tähtsus.   Rahvuspargist   pärinevad   mõned   Balkani poolsaare suurimad jõed. Nimi Rila on tuletatud Thraciani sõnast roula, mis tähendab „palju vett“. Metsade alla kuulub 534,81 km² ehk 66% kogupindalast, enamasti kuusemetsad. Seal on   umbes   1400   liiki   soontaimi,   282   liiki   samblaid   ja   130   liiki   mageveevetikaid.   Faunat 6


esindavad 48 imetaja liiki, 99 linnu liiki, 20 roomajate ja kahepaiksete liiki ning 5 kala liiki, samuti ka 2934 selgrootute liiki, neist 282 on endeemilised. [7] 2.4. Horvaatia rahvuspark Štirovača See oli esimene rahvuspark Horvaatias. Štirovača on Põhja- Velebiti vanakasvuline mets, see on rikkaliku metsataimestikuga looduskaitseala, mille pindala on 118,5 aakrit suur. Suurem osa metsast ulatub 1100 meetri kõrgusele merepinnast ja koosneb peamiselt pöögist, kuusest ja pihlakatest. Piirkond oli kunagi tihedamalt metsaga kaetud kuid tänapäeval jääb ainult väike   osa   metsadest   Štirovačasse.   Sellist   tüüpi   kuusemetsadest     Aremonio-   Piceetum   on jääaegadel eksisteerinud reliktiline boreaalne taimestik, mis ulatus kaugemale lõunasse kui tänapäeva lõunapiir.[8]  2.5. Itaalia rahvuspark Pollino Pollino on Lõuna- Itaalias asuv rahvuspark, mis piirneb Basilicata ja Calabrria piirkondadega. See on Itaalia suurim rahvuspark, mis hõlmab enda alla 1925,65  km². Pargi sümboliks on haruldane Bosnia mänd, samas  harilik pöök on pargi kõige levinum puu. Park on koduks ka paljudele   ravimtaimedele.  Selles  pargis  elab  ka  vanim   euroopalik  puu-  Heldreichi   mänd, mille vanus on hinnanguliselt 1230 aastat. [9] 2.6. Kreeka rahvuspark Parnitha  Parnitha   on   Ateenast   põhja   pool   asuv   tiheda   metsaga   mäestik   umbes   25000   hektarit. Enamasti on seal levinud  Abies cephalonica  ja  Pinus halepensis. Suurem osa mägedest on määratud   rahvuspargiks   ja   on   metslindude   kaitstud   elupaik.   Metsapõlengud   on   Parnitha looduskeskkonna   suurim   oht   ja   kahjuks   on   need   seal   piirkonnas   väga   levinud.   Selle probleemi  paremaksmõistmiseks ja  tõhusamaks lahendamiseks on Parnitha metsateenistus teinud toimikutes põhjaliku uurimistöö, milles on kajastatud kõigi tulekahjude aeg, koht ja põlenud piirkond aastatel 1913-1997. 1950. aastal registreeriti ainult suuri tulekahjusid, alates 1950 aastas registreeriti täielikult kõiki juhtumeid. Uurimistöös leiti, et tulekahjude arv sõltub rohkem inimtegevusest ja vähem olemasolevast taimestikust (tüüp, tihedus jne.). Parnitha männimetsad hõimavad suure ala rahvuspargist, kuid kahjuks ohustab viimastel aastatel puid kahjulike putukate ilmnemine ja nende areng. [10] 7


2.7. Leedu rahvuspark Dzūkija Dzūkija   rahvuspark   loodi   1991.   aastal   piirkonna   männimetsade,   maastiku   ja   külade säilitamiseks.   Park   on   Leedu   suurim   kaitseala   550  km².  Dzūkija   rahvuspark   on   jagatud neljaks funktsionaalseks tsooniks: säilitus-, kaitse-, puhke- ja majandustsoon. Suurema osa territooriumist katavad metsad, kus domineerivad männid umbes 92%. Kõige tavalisemad on sambliku   kasvukohatüüp   (51%)   ja   pohla   kasvukohatüüp   (33%).   Kuid   leidub   ka   kuuske, musta leppa ja kaske. Pargist on võimalik leida rikkalikku seenesaaki, sest selle territooriumil on umbes 300 seeneliiki ja 10 neist on kaitsealused sordid. [11] 2.8. Läti rahvuspark Gauja Gauja   rahvuspark  Vidzemes   on  Läti   vanim   ja  suurim   rahvuspark  pindalaga  917,86  km², kulgeb Gauja jõe orgu, selle järgi on ka park nime saanud. See loodi häiritud looduslike alade kaitsmiseks,   loodusturismi   edendamiseks   ja   piirkonna   säästva   arengu   tagamiseks. Rahvusparki iseloomustab suur bioloogiline mitmekesisus, kaljude paljandid ja mitmekesised maastikukujundid, allikad, maalilised maastikud ning paljud erinevate sajandite ajaloo- ja kultuurimälestised.   Looduskaitsealad   moodustavad   üsna   väikese,   kuid   samal   ajal   väga väärtusliku osa pargist ning nende alade külastamine on keelatud. Ülejäänud territooriumil on lubatud   ainult   selline   majandustegevus,   mis   ei   muuda   oluliselt   maastiku   ajalooliselt kujunenud   struktuuri.   Metsad   hõlmavad   peaaegu   poole   territooriumist   umbes   47%.   Alal leidub peaaegu 900 taimeliiki, 149 linnu- ja 48 imetajaliiki. Alates 2004 aastast on Gauja rahvuspark Natura 2000 võrgustiku osa territooriumina, mis on mõeldud kaitsealuste liikide ja biotoopide kaitseks. [12]  2.9. Poola rahvuspark Białowieża Rahvuspark asub Poola kirdeosas ja hõlmab Białowieża metsa keskosa. Pargi pindala on 10517,27 hektarit, mis moodustab 1/6 Białowieża metsa Poola osast. 6059,27 hektarit on range kaitse all, 4104,63 hektarit on aktiivse kaitse all ja maastikukaitse pindala on 353,37 hektarit.  Pargi ümber on loodud kaitsevöönd, mis katab riikliku tulundusmetsa pindalaga 8


3224,   26   hektarit.   Park   koosneb   kolmest   haldusüksusest:   Orłówka   kaitseüksus,   Hwoźna kaitseüksusest   ja   Euroopa   piisonite   aretuskeskusest,   mis   hõlmab   kolme   aretusreservi   ja Euroopa   piisoninäituse   reservi.   Białowieża   rahvuspark   kaitseb   Białowieża   metsa   kõige paremini   säilinud   fragmenti-   viimast   looduslikku   metsa   Euroopa   madalikul,   millel   on ürgloodus, identne sellega, mis aastaid tagasi hõlmas lehtpuude ja okaspuumetsade ala. Pargi iseloomulik   tunnus   on   selle   bioloogiline   mitmekesisus.   Muu   hulgas   hõlmab   park   809 soontaimeliiki, üle 3000 eostaime ja seeneliiki, peaaegu 200 sammal- ja 283 samblikuliiki. Selgrootute   liike   on   olnud   üle   8000,   pesitsuslinde   120   ja   52   imetajaliiki.   Białowieża rahvuspargi vanu ürgseid metsatukkasid  iseloomustab lagunemise  eri etappides suur hulk surnud puitu ja tüüpilised looduslikud metsaliigid. Peale Białowieża metsa saab paljusid liike maailmas tuvastada vaid vähestes kohtades. Park on Białowieża metsa biosfääri kaitseala kõige olulisem kesk tsoon. [13] 2.10. Rootsi rahvuspark Norra Kvill Norra Kvill on väike rahvuspark 1,14 km² , mis asustati 1927. aastal Kagu- Rootsis. Selles pargis   on   palju   kõrgeid   kände   ja   langenud   surnuid   puid,   erineva   mõõtme   ja lagunemisastmega. See on taimestiku ja loomastiku kullakaevandus, kes elavad puidus ja kellel on rasketes metsades väga raske toime tulla. Üks putukatest, kes elavad Norra Kvilli kõdunevas kuusepuus on haruldane mürk- mardikas. Ta on tüüpiline ürgmetsaliik, kellele meeldivad  vanad varjulised niisked metsad,  mis pole  pikka aega põlenud. Metsa on läbi sajandite kujundanud lugematu arv tulekahjusid. Tõeliselt vanadel mändidel on jälgi peaaegu 80-nest tulekahjust, varem oli tulekahju metsa tavapärane noorendamise viis. Kui tuli oli edasi   liikunud   võis   tärgata   uus   elu.   Kuna   enam   pole   põlenguid   olnud,   siis   vähenevad männipuud ja kasvab rohkem kuuski. Looduskaitsjad seisavad silmitsi alternatiividega, kas väärtuslikku   vana   metsa   põletada,   riskida   nii   kuuskedega   kui   ka   mändidega   või   lubada loodusel oma rada käia ja näha kuidas männimets aeglaselt kaob. [14] 2.11. Saksamaa rahvuspark Hainich Hainich on Saksamaa suurim lehtpuumets 75 km² ja see loodi 1997. aastal. Tänu piirkonna minevikule kui sõjalisele piiranguvööndile suutis pöögi domineeriv metsamaa aastakümnete jooksul välja areneda, meenutades metsamaad,  mis kasvavad Kesk- Euroopas ulatuslikult justkui   ilma   inimeste   sekkumiseta.   Rahvuspargis   on   Saksamaa   suurim   kasutamata 9


lehtmetsamaa pindalaga umbes 50 km². Pargis lastakse loodusel ise tegutseda ja ei sekkuta. Ainult selles pargis kasvavad keskmisel kõrgusel lubjakivi pinnasel viimased Kesk- Euroopas pöögimetsade tunnustega jäänused ja seal elab palju haruldasi liike.  Hainichi rahvuspargi eesmärk on taastada suur osa Kesk- Euroopa metsa oma ürgsesse seisundisse. [15] 10


KOKKUVÕTE Euroopas on loodud palju rahvusparke ja muid kaitsealasid, kuid neid oleks juurde vaja. Suurt   rõhku   pannakse   sellele,   et   kaitsta   vanu   ja   tähtsaid   alasid.   Üha   enam   luuakse rahvusparke juurde. On rahvusparke, kus saavad käia inimesed matkamas ja uudistamas, kuid ka nendes on teatud alad kuhu ei lubata. Paljud Euroopas olevad rahvuspargid kuuluvad Natura 2000 võrgustikku.  Referaadis on esindatud ainult mõned Euroopas asuvad rahvuspargid.  11


KASUTATUD KIRJANDUS 1. Management   Guidelines   for   IUCN   Category   V   Protected   Areas   Protected Landscapes/Seascapes  https://portals.iucn.org/library/sites/library/files/documents/PAG-009.pdf 2. Keskkonnaagentuur https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesti-riikliku-bioloogilise-mitmekesisuse- teabevorgustiku-koduleht/kaitse/kaitstavad-loodusobjektid 3. Living Planet Report 2004  https://wwf.panda.org/ 4. Keskkonnaministeerium  https://www.envir.ee/et/kaitsealad 5. Nationalpark Hohe Tauern https://hohetauern.at/en/nature.html 6. Nationaal Park Hoge Kempen  https://www.nationaalparkhogekempen.be/en 7. National Park Rila https://rilanationalpark.bg/en 8. National Park Štirovača http://www.np-sjeverni-velebit.hr/posjeti/lokaliteti/stirovaca/ 9. National Park Pollino http://parcopollino.gov.it/en/ 10. Parnitha National Park http://www.parnitha-np.gr/index_en.htm 11. Dzūkija National park https://web.archive.org/web/20071116040002/http://www.wigry.win.pl/ dzukija.htm#gene 12. Enter Gauja https://www.entergauja.com/en/ 13. Białowieża National Park https://bpn.com.pl/index.php?option=com_content&task=view&id=104&Itemid=178 12


14. Norra Kvills Nationalpark http://www.nationalparksofsweden.se/choose-park---list/norra-kvill-national-park/ national-park-facts/ 15. Nationalpark Hainich https://www.nationalpark-hainich.de/en/national-park/nature.html 13

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1. KAITSEALA
• 1.1.Mis on kaitseala?
  • 1.2. Kaitsealade tüübid
    • 1.2.1. Rahvuspark
    • 1.2.2. Looduskaitseala
    • 1.2.3. Maastikukaitseala
    • 1.2.4. Kaitseala vööndid
• 2. EUROOPA RAHVUSPARGID
  • 2.1. Austria Rahvuspark Hohe Tauern
  • 2.2. Belgia rahvuspark Hoge Kempen
  • 2.3. Bulgaaria rahvuspark Rila
  • 2.4. Horvaatia rahvuspark Štirovača
  • 2.5. Itaalia rahvuspark Pollino
  • 2.6. Kreeka rahvuspark Parnitha
  • 2.7. Leedu rahvuspark Dzūkija
  • 2.8. Läti rahvuspark Gauja
  • 2.9. Poola rahvuspark Białowieża
  • 2.10. Rootsi rahvuspark Norra Kvill
  • 2.11. Saksamaa rahvuspark Hainich
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS