Pauletta Talmon Kreeka metsamajandus ja -tööstus Praktiline töö 1 Tallinn 2015 1. Metsade pindala Kreekas kasvavad metsad 3,752,000 ha suurusel pindalal, millest tuleneb metsasuse protsent 29.11% (2005). Riigi pindlala on 12,890,000 ha. Riigil on väike metsasuse protsent. 2. Metsatüübid ja puuliigid Kreekas kasvavad metsatüübid on vahemereline igihaljas mets, macchie ehk makii, phrygana ehk früügana, lehtmetsad, montaansed okasmetsad, lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Illustration 1: Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal tabelis. 3. Suuremate metsamassiivide paiknemine Suuremad metsamassiivid paiknevad riigi põhja- ja keskosas, sest seal on sobivam kliima. Kreekal on palju rannikuid, mis muudab õhumassid möödukate erinevustega vahelduvaks. Sisemaal on metsadel parem võimalus kasvada
Paha on see, et suvine põud häirib põlluharimist ning loomakasvatust . Taimed : Vahemeremaades kasvavad kõvalehelised metsad (loorberkirss, korgitamm, väärisloorber). Kuivema idaosa hõredamates metsades kasvavad laiavõralised näiteks; õlipuud, pistaatsiad, jaanileivapuud. Kauaaegse inimmõju tõttu on looduslikust taimkattest järele jäänud võsad, mida nimetatakse eri kohtades erinevalt näiteks; (tomillaar Hispaanias; gariig ja makii Lõuna-Prantsusmaal; makja Itaalias; früügana Kreekas). Loomad : Loomad on lähistroopilises kliimavöötmes vähe nõudlikud . Nad saavad elada nii külma kliimaga alal , kui ka soojal alal .
kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera, laialehine fillüüria Phillyrea latifolia, Calicotome villosa, puis-eerika Erica arborea, kanarbik E. manipuliflora. Vahemere küpress Cupressus sempervirens on pärismaine liik Kreetal (kõrgusel kuni ligikaudu 1 800 m) ja Egeuse mere idaosa saartel ning on kohandunud igal pool mujal riigis. Macchie ehk makii. Termin "macchie" ehk "makii" tähistab tihedat, vahel läbipääsmatut võsataimestikku, mis on üldjuhul 1,5-3,5 m kõrge ja kus kasvavad suures osas kõvalehised igihaljad liigid nagu iilekstamm (Quercus ilex), harilik maasikapuu (Arbutus unedo), kreeka maasikapuu (A. andrachne), loorberipuu (Laurus nobilis), harilik mürt (Myrtus communis), puis-eerika (Erica arborea), mastiksipistaatsia (Pistacia lentiscus), laialehine fillüüria (Phillyrea latifolia), jne. Makiis leidub ka
brevifolia) ja mitmed laialehised liigid saare jõgede kallastel, nagu näiteks saared, paplid, akaatsiad, eukalüptid jne. Kõike need liigid kokku koos alusrindes olevate liikide nagu kuldne tamm, maasikapuud, pistaatsia perekonda kuuluv Pistacia terebinthus, loorberipuud, mürdid, jaanileivapuud, oliivipuud, moodustavad unikaalse taimkattekoosluse, ideaalne kasvukoht arvukatele väiksematele taimedele, loomadele, lindudele ja putukatele, moodustades erinevaid maapealseid kooslusi. Makii: 126.090 hektarit või 13.63% maismaast on makiid (maapind kaetud tiheda põõsaste tihnikuga, 2-5 meetri kõrgune, koosneb maasikapuust, pistaatsiapuust, LENTISK, loorberiuudest, mürtidest, jaanileivapuudest, oliivipuudest jne.). Phryghana: 87.769 hektarit või 9.49% maismaast on ,,phrygana'd" (teise sõnaga ,,Garigue"), see on vegetatsiooni tüüp madalate põõsastega, harva rohkem kui pool meetrit kõrged, koos
annaabi.ee 
