Kordamisküsimusi looduslike vööndite kohta 8.kl Kes või mis on? IGLU- eskimote lumetahukatest onn PORO-kadustatud põhjapõder OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ...
Stepiloomad: Suslik, hiir, hamster, jänes, kilpkonn, rohtlahaukurid, stepilõoke Pampaloomad: armadill, veesiga, pampakass, pamparebane, hirved Põllumajandus: Nisu, mais, kartul päevalill, sojauba, suhkrupeet Suuremad USA, venemaa, Kanda Loomakasvatus: lambad, lihaveis, veised Vahemerelised alad- levib vahemere ümbruses, californias, L-aafrikas Asend: Makja- itaalia, prantusmaa Gariig- L-itaalia, kreeka Früügana- kreeka Pinnamood: Hästi liigestatud, esineb mäestikke, madalikke, kiltmaid. Kliima: Lähistroopiline Talvel parasvöötme õhumass, niisked läänetuuled, ~400mm sademied, +10 kraadi. Suvel troopilised tõhumassid, kuiv, päikesepaisteline +27 kraadi Vetevõrk: Talvel jõed veerikkad, suvel veevaesed. Karst- nähtus, mis esineb vees lahustuvates kivimites, kus põhjavesi kannab lah.kivimid ära.T ekivad erinevad pinnavormid. Mullad: Pruunmullad(niisutamisel viljakas)
Pauletta Talmon Kreeka metsamajandus ja -tööstus Praktiline töö 1 Tallinn 2015 1. Metsade pindala Kreekas kasvavad metsad 3,752,000 ha suurusel pindalal, millest tuleneb metsasuse protsent 29.11% (2005). Riigi pindlala on 12,890,000 ha. Riigil on väike metsasuse protsent. 2. Metsatüübid ja puuliigid Kreekas kasvavad metsatüübid on vahemereline igihaljas mets, macchie ehk makii, phrygana ehk früügana, lehtmetsad, montaansed okasmetsad, lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Illustration 1: Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal tabelis. 3. Suuremate metsamassiivide paiknemine Suuremad metsamassiivid paiknevad riigi põhja- ja keskosas, sest seal on sobivam kliima. Kreekal on palju rannikuid, mis muudab õhumassid möödukate erinevustega vahelduvaks. Sisemaal on metsadel parem võimalus kasvada. Pinnamood on suhteliselt mägine, mille tõttu on palju
andrachne), loorberipuu (Laurus nobilis), harilik mürt (Myrtus communis), puis-eerika (Erica arborea), mastiksipistaatsia (Pistacia lentiscus), laialehine fillüüria (Phillyrea latifolia), jne. Makiis leidub ka lehtpõõsaid nagu euroopa juudapuu (Cercis siliquastrum), harilik parukapuu (Cotinus coggygria), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia) ja õlipistaatsia (Pistacia terebinthus). Phrygana ehk früügana. Termin "früügana" tähistab avatud põõsastikku, kus kasvavad valdavalt madalad, padjakujulised, lõhnavad, ogalised või hallilehised kääbuspõõsad. Früügana alasid on saartel ja sagedaste suurte tulekahjude tõttu kahjustatud igihaljaste laialehiste metsade aladel, kus valdavad liigid on kiviroosik (Cistus sp.), okaskroon (Sarcopoterium spinosum), (Coridothymus capitatus), piimalill (Euphorbia acanthothamnus), piparrohi (Saturejia sp.), hermanni koldrohi
Paha on see, et suvine põud häirib põlluharimist ning loomakasvatust . Taimed : Vahemeremaades kasvavad kõvalehelised metsad (loorberkirss, korgitamm, väärisloorber). Kuivema idaosa hõredamates metsades kasvavad laiavõralised näiteks; õlipuud, pistaatsiad, jaanileivapuud. Kauaaegse inimmõju tõttu on looduslikust taimkattest järele jäänud võsad, mida nimetatakse eri kohtades erinevalt näiteks; (tomillaar Hispaanias; gariig ja makii Lõuna-Prantsusmaal; makja Itaalias; früügana Kreekas). Loomad : Loomad on lähistroopilises kliimavöötmes vähe nõudlikud . Nad saavad elada nii külma kliimaga alal , kui ka soojal alal .
Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres. MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2. Nimeta savannitaimedele iselo...
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam
pudelpuu; Ülekarjatamine põhjustab erosiooni; metsade raiumine; hävivad loomade elupaigad; õhusaaste tiheda asustuse tõttu; suvine kuumus takistab põllu harimist; kohati joogivee nappus; maavärina- ja vulkaaniohtlik; Vahemerelised alad Tsapparal on vahemereliste alade teine nimetus. Makja on okkaline võsa, mis on tekkinud esialgse loodusliku taimkatte asemele (Itaalia, Aafirka lõunaosa). Früügana on okkaline võsa Kreekas. Gariig on okkaline võsa Prantsusmaal. Mallee ja brigalou on okkalised võsad Austraalias. Asub parasvöötme lõunapoolses osas Euraasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas; Must muld; huumusrikkaim; Nisu; oder; mais; päevalill; PARASVÖÖTME Pisikesed loomad; roomajad; suhkrupeet; soja; raps; närilised; elavad urgudes; ROHTLA
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
annaabi.ee 
