VÄIKEETTEVÕTLUST MÕJUTAVAD ÕIGUSAKTID JA NENDE TOIME EESTI VABARIIGIS (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtlusosakond
AÜEP3
VÄIKEETTEVÕTLUST MÕJUTAVAD ÕIGUSAKTID JA NENDE TOIME EESTI VABARIIGIS
Referaat
Juhendaja: dotsent Matti Raudjärv
Pärnu 2012
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Väikeettevõtlus ja selle osakaal Eesti Vabariigis 4
2. Õigusaktide mõju ja toime 6
2.1. Peamised väikeettevõtlust takistavad õiguslikud tegurid 7
2.2. Riigi poolt rakendatavad meetmed väikeettevõtluse soodustamiseks . 11
2.3. Ettepanekud 15
Kokkuvõte 16
Viidatud allikad 17

Sissejuhatus

Referaadi teemaks sai valitud „Väikeettevõtlust mõjutavad õigusaktid ja nende toime Eesti Vabariigis“. Kuna valdav osa Eesti ettevõtetest on väike- ja mikroettevõtted siis on käsitletav teema suhteliselt oluline. Riik osaleb ettevõtlust toetaval ja soodustaval tasandil võrmerollis.
Uurimisülesanded millele vastust otsitakse on järgmised:

• Väikeettevõtluse osakaal ja selle roll Eesti majanduses
  
• Ettevõtlust takistavad õiguslikud tegurid
  
• Riigi poolt rakendatavad meetmed ettevõtluskeskkonna soodustamiseks
  

Töö on jaotunud kaheks osaks, esimeses osas saab defineeritud mis on väikeettevõtte kriteeriumid ning selle osakaal Eesti Vabariigis. Referaadi teises osas käsitletakse peamisi väikeettevõtlust takistavaid tegureid ning riigi poolt rakendatavad meetmed väikeettevõtluse soodustamiseks. Viimasesse teema punkti on kogutud mõned ettepanekud mille kasutuselevõttu võiks ettevõtluse soodustamiseks kaaluda. Kokkuvõttes on toodud välja autori subjektiivsed seisukohad ettevõtluse põhiprobleemidest ja võimalikest lahendustest.

1. Väikeettevõtlus ja selle osakaal Eesti Vabariigis

Et rääkida väikeettevõtlusest Eesti Vabariigis on esmalt vaja defineerida mis on väikeettevõtlus ja kriteeriumid selle määratlemiseks. Eestis ametlik väike- ja keskmiste ettevõtete määratlus puudub. Empiiriliste andmete puudulikkuse tõttu on siin ainukeseks reaalselt kasutatavaks kriteeriumiks töötajate arv.
VKEd võib jagada suuruselt kolme kategooriasse:
• mikroettevõtted vähem kui 10 töötajaga;
• väikeettevõtted 10 kuni 49 töötajaga;
• keskmise suurusega ettevõtted 50 kuni 249 töötajaga.
VKE-de panust majandusse võib iseloomustada järgmiselt:

• Töökohtade loomine. VKE-d annavad tööd suurele osale elanikkonnast, s.h. ka
  

hõredamalt asustatud regioonides, kus puuduvad vajalikud tingimused suurettevõtete asutamiseks.

• Innovatsiooni arendamine. Väikeettevõtted on tihti uute ideede allikaks.
  
• Konkurentsi edendamine. Väikeettevõtted väldivad monopolide tekkimist ning pakuvad konkurentsi suurfirmadele, kiirendades nende arengut.
  
• Tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõstmine. Väikeettevõttes puutuvad töötajad kokku erinevate töövaldkondadega, mis annab neile mitmekülgse kvalifikatsiooni.
  

Joonis 1Ettevõtete arv suurusrühmade lõikes 2009 aastal(Eesti Ettevõtluspoliitika: 7)
Ettevõtete suuruse jaotiste puhul on oluline märkida, et lisaks kajastatud ettevõtetele esineb ka hulk ettevõtteid, mille puhul suurus on tuvastamata – näiteks 2009. aastal oli selliseid ettevõtteid 14 833. Olgugi, et viimastel aastatel võib täheldada ka teistesse suurusrühmadesse kuuluvate ettevõtete juurdekasvu mõ­nin­gast kiirenemist, lähtub ettevõtete arvu suurenemine peaasjalikult arvukate uute mikroettevõtete loomisest. Proportsioonid ettevõtete jagunemisel suurusrühmadesse ei ole aastate jooksul väga oluliselt muutunud, kuid suundumus on olnud mikroettevõtete arvu kasvu tempo kiirenemine võrreldes ülejäänud suurusrühmadega. Enamus Eesti ettevõtteid on endiselt kuni 9 töötajaga mikroettevõtted, mis moodustavad 9/10 kõigist ettevõtetest. (Eesti Ettevõtluspoliitika: 6)
EL keskmisega võrreldes on Eestis VKEde roll ekspordis tunduvalt suurem, mis näitab ka majanduse tervikuna suuremat tuginemist just VKEdele. Just seetõttu on riik võtmerollis soodustamaks ja edendamaks väikeettevõtluse arengut.

2. Õigusaktide mõju ja toime

Ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosivas õiguskeskkonnas on kõik seadusandlusest ettevõtlusele lähtuvad mõjud läbimõeldud ja põhjendatud ning asjaajamine lihtne ja kiire. Vaatamata sellele, et Maailmapanga poolt koostatud ettevõtluskeskkonna õigusraamistiku edetabelis asetses Eesti 2012. aastal 185 riigi seas 21. kohal. nimetab kolmandik ettevõtjatest seadusandlust ja bürokraatiat oluliseks arengut pidurdavaks teguriks . Otseselt mõne seaduse või regulatsiooni pärssivat mõju oma tegevusele tunnetab üle neljandiku peamiselt väiksemat ettevõtjat. Ettevõtte loomisega seotud administratiivsete protseduuride keerukust peab oma ettevõtte loomisele takistuseks 44% tööealisest rahvastikust. (Eesti Ettevõtluspoliitika: 31-32)
Seega mõjutavad mitmed õigusaktid ja bürokraatia negatiivselt nii ettevõtlust kui ettevõtlikkust. Lisaks puudub ühtne praktika huvirühmade poliitikakujundamise ja õigusloomeprotsessi kaasamise osas - ühelt poolt ei ole pooled ministeeriumide ametnikest kunagi või on harva kaasanud ettevõtjate esindusorganisatsioone. Teisalt näitavad ka mitmed uuringud ning suhtlus ettevõtlusorganisatsioonidega, et esindusorganisatsioonid soovivad enda senisest põhjalikumat kaasamist, eriti just eelnõude koostamise varases staadiumis . (Eesti Ettevõtluspoliitika: 31-32)
Riigil on siinkohal ära teha suur töö lülitamaks ettevõtjate liitude ja ühingute esindajaid seaduseloome ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel nõuandja ja soovituste jagaja rolli, leidmaks ühiselt ettevõtlust pärssivad kitsaskohad ning töötada välja võimalikud lahendused.

2.1. Peamised väikeettevõtlust takistavad õiguslikud tegurid

Suurima arengutakistusena on Eesti ettevõtted näinud ning näevad ka tänases majanduses liigset maksukoormust, ebasobivat seadusandlust ning bürokraatiat. Enim takistavad ettevõtete arengut konkreetse ettevõtte tegevusvaldkonda reguleerivad õigusaktid, aga ka suur aruandluskohustus ning aeganõudvad ametlikud protseduurid. Kõiki ettevõtluse arengutakistusi kirjeldab allolev joonis.
Joonis 2 Ettevõtete arengutakistused (%) (Eesti VKE arengusuundumused, Saar Poll : 2008)
Kõrge maksukoormus . 46% ettevõtetest märgib seda kui nende ettevõtte arengu takistust. Mõiste kõrge maksukoormus on väga mitmeti defineeritav ja võrdlused teiste riikidega ei pruugi alati olla pädevad. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27)
Koormav seadusandlus ja liigne bürokraatia on probleemiks 44 % ettevõtjatest. Eesti seadusandlus täieneb järjepanu ning üha rohkem ilmub uusi regulatsioone, mis paratamatult seavad ettevõtjatele uusi kohustusi. Teistest vähem kogevad seda probleemi kõige suurema töötajate arvuga VKEd. Ilmselt on neil rohkem kvalifitseeritud töötajaid, kes oskavad selles valdkonnas paremini tegutseda. Tõenäoliselt on erialaliitude ülesanne antud probleemiga senisest aktiivsemalt tegelda, et aidata VKEsid seadus- ja bürokraatiaprobleemide lahendamisel. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27)
Arvete maksmatajätmine või maksmisega viivitamine klientide poolt on probleemiks 43% ettevõtjatele, kusjuures vähem üksikettevõtjatele, enam 10 kuni 49 töötajaga ettevõtetele. Siin on pigem tegemist sellega, et ettevõtte jaoks kõige keerulisemal arengustaadiumil – üleminekul mikroettevõtte kategooriast tõsisemalt võetavaks väikeettevõtteks – ilmnevadki kõige tõsisemad arenguprobleemid. Tundub, et üheks peamiseks probleemiks võib kujuneda ebapiisav likviidsus . Ilmselt just sellel arengusammul peaksid ettevõtjad leidma kas soodsat lühiajalist laenu, finantsjuhtimise konsultatsiooni vms. Möödunud suure majandusedu tingimustes ei peetud väga suureks probleemiks seda, kui keegi jättis mõne arve maksmata. Praeguses olukorras nõuab rahavoogude planeerimine varasemast märksa suuremat tähelepanu. Seda nii tellijatel kui tarnijatel. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27)
Töötajate ebapiisavad oskused (33%) ja tööjõupuudus (41%). Esimene probleem on seotud VKEde raskustega töötajate välja- ja täiendõppel, mis väikeettevõttele võib täies mahus olla probleemiks. Üksikettevõtjad ning kuni 10 töötajaga ettevõtted, kes toetuvad tavaliselt suurel määral omaniku isiklikule kvalifikatsioonile, sedavõrd palju ebapiisavate teadmiste üle ei kurda. Pigem on tegu keskmiste ettevõtete probleemiga. Sarnased tendentsid kehtivad ka tööjõupuuduse kui probleemi suhtes. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27)
Eelmainitud probleemidega on seotud ka palgakulude kiire tõus võrreldes tootlikkuse tasemega, mis on probleemiks 40% ettevõtjatest. Ka siin kurdavad enam keskmise suurusega ettevõtted. Madal tootlikkus palgakulude kiire tõusu taustal viitab otseselt mitmetele teistele nähtustele. Sellega seostub töötajate leidmise hindamine. Ülalpool nimetatu taustal on keskmistel ettevõtetel teistest suhteliselt lihtsam leida lihttöölisi. Seadme- ja masinaoperaatorite ja oskustööliste leidmisel on need ettevõtted aga teistega võrreldes kehvemas seisus. Selle põhjuseks võib olla vastava eriala lõpetanute väike arv kutsekoolides. Seadme- ja masinoperaatorite väljaõpe nõuab ka pikemat aega ning inimestelt, kes ametit õpivad, kõrgemat taset. Aga üldine pilt on siiski võrdlemisi ühtlane – isegi seal, kus on teistest tegutseda veidi kergem. Keskmised ettevõtted tunnetavad probleemi ning kavatsevad teistest enam panustada koolitusse, keskmisega võrreldes kaks korda enam. Mida väiksem ettevõte, seda vähem peetakse koolitust vajalikuks. Kahju, et mikroettevõtted tunnetavad koolitusvajadust keskmisest vähem: see pidurdab nende üleminekut suuremate ettevõtete gruppi. (Eesti VKEde arengusuundumused: 28)
Probleeme nähakse harva järgnevas: toodete sertifitseerimine, eetilised barjäärid,
kuritegevus , infrastruktuur, uued tooted, kvaliteedinõuete täitmine, keelelis kultuurilised barjäärid, tööruumide ebasobivus. Enamikel juhtumitel on tegemist probleemidega, mille lahendus sõltub ettevõtjast ja tema personalist . Sagedamini nähakse probleeme valdkondades, mida ettevõtjad ei suuda ise mõjutada. Ettevõtlusorganisatsioonide töö tulemusena teatud muudatused siiski leiavad aset. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27)
Tähelepanuta ei saa jätta ka potentsiaalseid ettevõtjaid. Eesti elanike ettevõtlikkuse uuringu alusel on finantseerimisvahendite puudumine oma ettevõtte loomist enim takistavaks teguriks potentsiaalsete ettevõtjate hulgas. Lisaks kapitali kaasamise võimaluste puudulikkusele jääb potentsiaalsel ettevõtjal tihtipeale vajaka võimetest ehk teadmistest ja oskustest muuhulgas kapitali kaasamise osas. (Eesti ettevõtete arengusuundumused 2005: 19)
Joonis 3 Ettevõtted kelle jaoks kapitali kaasamine on enim probleemne (% vastava grupi esindajatest) (Eesti ettevõtete arengusuundumused 2005, Saar Poll)
Problemaatilisem on finantseerimisvahendite kaasamine potentsiaalsetele ettevõtjatele ning uutele ettevõtetele võrreldes VKE keskmisega. Välja võib tuua veel kiiresti kasvavad ja innovaatilised ettevõtted ning väga väikesed ettevõtted, kes kapitaliturgudelt investeerimiseks vajalike vahendite kaasamisel hätta jäävad. Väiksemad ettevõtted kasutavad enamasti omafinantseeringut ning pangalaenu võtavad kõige vähem mikroettevõtted.
Lisaks sellele, et potentsiaalseid ettevõtjaid on Eestis suhteliselt vähe, ei paista Eesti ettevõtted silma ka kõrge ellujäämismäära osas. Kolme aasta möödudes ettevõtte registreerimisest on elujõus 63,2% ettevõtetest, mis näitab, et rohkem kui kolmandik ettevõtetest kuulub likvideerimisele juba kolme esimese tegutsemisaasta jooksul, mis on veidi kõrgem näitaja kui EL keskmine. Samas ei saagi kõik ettevõtmised õnnestuda ning ka teistes riikides lõpetab suur osa alustajatest 3 esimese aasta jooksul. Siiski on aga ellujäämise osas toimunud eelnevate aastatega võrreldes väike paranemine. Põhjusi on siin ilmselt mitmeid suur osa ettevõtete ellujäämismäära kujunemisel on ettevõtluse tegevuskeskkonnal kapitaliturgudel, õiguskeskkonnal, ettevõtluskultuuril ning ettevõtluse tugistruktuuril, samas on suur osa põhjustest ilmselt seotud ka ettevõtjate teadmiste ja oskuste paranemisega. (Eesti Ettevõtluspoliitika: 20)
Eeltoodust tulenevalt keskendub ettevõtluspoliitika neljale peamisele tegevusvaldkonnale:
1) teadmiste ja oskuste arendamine,
2) investeeringute toetamine ja kapitalile ligipääsu tagamine,
3) rahvusvahelistumise toetamine,
4) õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamine.
(Eesti Ettevõtluspoliitika: 20-21)
Riigi ettevõtluspoliitika on eelnimetatud punktide põhjal mõistlikult ja võtmeprobleemidele lahenduse välja töötamiseks soodustavalt üles ehitatud. Võimalik oleks kaaluda maksukoormuse ümberjaotamist ja kindlasti oleks vaja toetada ekspordile orienteeruvaid ettevõtteid kuna kodumaine turg jääb ambitsioonikatele organisatsioonidele puudulikuks.

2.2. Riigi poolt rakendatavad meetmed väikeettevõtluse soodustamiseks.

Probleemiks on, et ettevõtlust ei nähta tihti võimalusena. Small Business Act’i Eesti teabeleht toob välja, et kui Euroopa Liidus keskmiselt näevad 57,48% kodanikest ettevõtlust võimalusena, siis Eestis on vastav protsent vaid 38. Kui sellele lisada juurde määr, milleni inimesed usuvad, et haridus aitas arendada nende ettevõtlushoiakut, siis selleks on Eestis 45,9%, vastandina ELi keskmisele 52,8%. Nimetatud näitajad on otseselt seotud Eesti ettevõtluspoliitika teadlikkuse suurendamise valdkonnaga.
Alustava ettevõtja jaoks, kel puudub tagatis, hästi formuleeritud äriplaan ning ettevõtte finantsajalugu, mille alusel hinnata tema krediidivõimet, on lisaraha leidmine eriti keeruline. Mida riskantsem on idee, seda suurema riski võtab investor või kreeditor ettevõttesse investeerides ning see vähendab lisaraha kaasamise võimalusi või tõstab laenu hinda. Mida väikesem on soovitav laenusumma , seda vähemotstarbekas on laenu väljastamine krediidiasutustele. Võrreldes ettevõtlussektoriga üldiselt on väikeste ning äsja tegevust alustanud ettevõtete jaoks lisaraha leidmine suurimaks probleemiks – 67% ettevõtjatest nimetavad kõige suuremaks takistuseks, mida tuli alustades ületada, just finantseerimisvõimaluste puudumist.
Meetmed investeeringute toetamiseks:

Ettevõtete ligipääsu parandamine kapitalile

• Stardi- ja mikrolaenude riiklik tagamine
  
• Teadmiste parandamine erinevatest rahastamisvõimalustest
  
• Laenuinstrumentide pakkumine, võimaldamaks turutõrke olemasolu korral ettevõtetele kapitalile ligipääsu
  
• Riiklike tagatiste pakkumine laenudele, liisingule ning pangagarantiidele
  

Investeeringute toetamine

• Stardi- ja kasvutoetuse pakkumine alustavale ettevõtjale
  
• Ettevõtete investeeringute toetamine tehnoloogia uuendamiseks
  
• Ettevõtluskeskkonda toetavad avaliku sektori tegevused, sh infrastruktuuri ja vajaliku tööjõu osas. (Eesti Ettevõtluspoliitika: 29)
  

Toimuvad olulises mahus alustavatele ettevõtjatele suunatud baaskoolitused ning alustajatele pakutav nõustamisteenus MAKide poolt. Koolitustest võib esile tuua veel ettevõtete võimekuse tõstmisele suunatud koolitused ning mentorlusprogrammi. Toetatakse inkubaatorites olevaid inkubante ja loomemajanduse arenduskeskuseid. Traditsiooniks on muutunud ettevõtlusnädal ning toimuvad koolide ettevalmistused ettevõtlushariduse pakkumise valmisoleku tagamiseks gümnaasiumiastmes alates 2013. aasta sügisest. Endiselt on oluline ka jätkuv laiema avalikkuse teadlikkuse tõus ettevõtlusega seonduvast. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 2)
Ettevõtete investeeringute toetamise ja kapitalile ligipääsu tagamise tegevussuunal pakutakse riiklike laenutagatisi. KredExi poolt väljastatakse allutatud laenu ettevõtjatele ning uute toodetena pakutakse tehnoloogialaenu finantseerimaks ettevõtjate tehnoloogiainvesteeringuid ka siis, kui neil napib pangast laenu saamiseks vajalikku omafinantseeringut. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 2)
Toetusprogrammidest toimib stardi- ja kasvutoetuse väljastamine. Olukorras, kus krediidiasutused ei soovi startivaid ettevõtjaid rahastada, seda eriti ebakindlates majandustingimustes, kus raha hind on küllalt kõrge, on oluline riigi poolt tagada alustavate ettevõtjate rahastamisskeem. Sel põhjusel tuuakse turule stardilaen. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 2)
Eesti ettevõtete rahvusvahelistumise toetamisel on oluline koht eksporditagatistel, mida
väljastab AS KredEx Krediidikindlustus. Ka otsetoetused eksportivatele ettevõtetele toimuvad läbi EASi pakutava ekspordi arendamise toetuse, millesse on koondatud mitmed varasemad eraldiseisvad teotused. Samuti jätkub klastrite arendamine ja kaitsealaste vastuostude vahendamine , mille raames viiakse müüjad kokku Eesti ettevõtetega, aidates ühtlasi kaasa viimaste rahvusvahelistumisele.
Õigus- ja ettevõtluskeskkonna arendamise tegevussuuna osas on oluliseks teetähiseks hea õigusloome ja normitehnika eeskirja jõustumine, mis täiustab ka senist mõjude hindamise süsteemi. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 3)
2012 aasta tegevuste rahastamiseks on kavandatud otseste toetustena 42 miljonit eurot, millele lisandub ettevõtete toetamine läbi finantsinstrumentide summas 4,78 miljonit eurot. Tagatiste ja käenduste abil ettevõtetele kättesaadavaks muutuva laenu ja tagatud ekspordimahuks on kavandatud 693,6 miljonit eurot. Rakendusplaani eelarvele on lisandunud KredExi poolsed laenud ning laenukäenduste ja eksporditagatiste maht, kuna need panustavad samuti ettevõtluspoliitika tegevustesse ja eesmärkide saavutamisesse. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 3)
Disainivaldkonna tegevusplaani otseseks eelarveks 2012. aastal on 948 000 eurot, mis sisaldab endas Disainikeskuse toetamist loomemajanduse tugistruktuuride toetusest , disainialast nõustamisteenust, disainibuldooserit ja käsiraamatu koostamist. Lisaks sellele panustavad disaini arendamisse ka mitmed teised toetusmeetmed, kuid nende osakaalu , mis mahus panustavad need disaini on hetkel väga keeruline prognoosida. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 3)
Rakendatud meetmetest võib välja tuua järgnevad positiivsed tulemid:

• VKE juhid on muutunud haritumaks. Suurenenud on ka kõrgema majandusharidusega juhtide osakaal ettevõtete juhtkondades.
  
• On toimunud muutused ka tegevjuhtide soolistes proportsioonides. Tippjuhtkonnas on vähenenud meeste osakaal.
  
• Ettevõtjad on muutunud oluliselt nooremaks. Põhiosa ettevõtjate vanus on kuni 39 aastat. VKEde juhtide seas on tugevalt vähenenud üle 60 aastaste osakaal. See on VKEde puhul päris hea tendents , sest ettevõtluses toimuvad väga kiired muutused ja globaliseerumise kontekst nõuab nooremate ja parema haridusega juhtide olemasolu.
  
• Ka töötajate koolitamises liiguvad asjad paremuse suunas. Vähemalt pooli ettevõtte töötajaid on koolitanud 41% ettevõtetest.
  
• Ettevõtjad on märksa rohkem informeeritud ettevõtluse toetamise programmidest ning oluliselt on suurenenud ka nende ettevõtete arv, kes on pakutavaid toetusi kasutanud. Selles küsimuses on toimunud väga suur murrang.
  
• Et saada tuge mõnest riiklikust ettevõtlusprogrammist, pöörduvad ettevõtjad eelkõige Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poole (34%). Teisele kohale jääb pank.
  

Riik on suutnud pakkuda täiendavaid koolitusprogramme ja ümberõppe programme . Ettevõtjaid on informeeritud võimalikest eksporditoetustest ja alustava ettevõtja starditoetusest. Ka EAS on võtnud eesmärgiks vähendada bürokraatia osakaali ja karmistada kontrollmehhanisme toetussummade eesmärgipärase kasutamise kinnistamiseks.

2.3. Ettepanekud

Arengut toetav kasumi reinvesteerimine
Tootmisvoimsuse suurendamise eesmargil kasumi seadmetesse voi immateriaalsesse pohivarasse reinvesteerivad VKEd saavad rahalist abi. (Euroopa Väikeettevõtluse Harta:8)
Maksunduse nõukogu
Ekspertkomisjon, mis tegeleb maksuseaduse kusimustega. Nõukogu korraldab konsultatsioone seoses oigusaktide ettepanekutega, kujundab seisukohti ja esitab neid valitsusele, parlamendile ning presidendile . Ta koostab ka oma seaduseelnõusid ja programmilisi dokumente ning uurib maksuseadust. Nõukogu kohtub regulaarselt nii liikmesriigi kui Euroopa tasandi oigusolukorra arutamiseks. (Euroopa Väikeettevõtluse Harta:9)
VKEsid kaitsvate sätete sisseviimine riigihankeid käsitlevatesse õigusaktidesse.
Vastavalt riigihangete seadusele on riigihankelepingute sellised sätted kehtetud, mis välistavad või piiravad õiguse kohaldamist lepingu rikkumise puhul tellijate poolt või mis ei ole kooskolas tsiviilõigusega seoses maksete hilinemisel määratavate intressidega. (Euroopa Väikeettevõtluse Harta:15)
Vabanemine pankrotiga kaasnevast häbimärgistamisest.
Pankroti seadusjärgset tähtaega on lühendatud kolmelt aastalt ühele aastale, eeldades et enamik pankrotte on tingitud pigem ebaõnnest kui sobimatust käitumisest. Kõnealust meedet tasakaalustab uus piirangute kord, mille eesmark on kindlaks teha need vähesed juhud , mille puhul võlgniku kaitumine nõuab karmimat lähenemist. (Euroopa Väikeettevõtluse Harta:18)

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et ettevõtluspoliitika Eestis on alles suhteliselt toores ja lapsekingades. Ettevõtjad näevad suurima probleemina kõrget maksukoormust, siinkohal on mängida suur roll riigil kes peaks leidma erinevaid kompromisse, et vähendada väikeettevõtjate maksukoormust, milleks võiks olla erinevad maksusoodustused. Suur probleem väikeettevõtjate jaoks on ka liigne bürokraatia, selles osas ei saa täielikult nõustuda, arvestades euroopa keskmist bürokraatia taset ettevõtluses on Eesti Vabariigis olukord üsna lihtsustatud. Riigi poolne bürokraatia lihtsustamine peaks eelkõige seisnema erinevates koolitustes ettevõtja teadlikkuse tõstmises, mida riik on ka rakendanud. Tööjõu puudus tuleneb hariduspoliitika tegemata tööst, enamjaolt on puudus just inseneridest ja eriala spetsialistidest. Siinkohal peaks riiks soodustama erialalist hariduse omandamist. Tuleks leida erinevaid õppemaksusoodustuste võimalusi ning õppekulude kompenseerimist veidi kõrgemas kompenseerimise määras kui seda viljeleb praegune hariduspoliitika. Turu leidmisega toodetele /teenustele on riik juba abikäe ulatanud ning lanseerinud erinevad rahvusvahelistumist soodustavad toetusprogrammid.

Viidatud allikad

1. Eesti Ettevõtluspoliitika 2007-2013, Majandus ja kommunikatsiooniministeerium,
2. „Eesti Ettevõtluspoliitika 2007- 2013“ rakendusplaan aasataks 2012. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium.
3. Euroopa Väikeettevõtluse Harta, Heade tavade valik 2009, Euroopa komisjon .
4. Saar, Poll 2008. Eesti Väikese ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Arengusuundumused.
5. Saar, Poll 2005. Eesti Väikese ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Arengusuundumused. Eesti Riiklik Arengukava
6. Euroopa liidu tegevus VKE-de heaks, Ettevõtlus ja Tööstus, Euroopa komisjon.