Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

finansarvestus (0)

1 Hindamata
Punktid
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud
Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO
Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA
Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU
Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU
Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara
Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED
Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST
Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL
Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt
Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE
Deebet : On konto vasak pool
Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip
Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTSIIBI VASTU
Finantsaruanne , mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis, on: OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
Finantsaruanne, mis kajastab raha laekumist ja väljamakseid aruandeperioodil, on: RAHAKÄIBE ARUANNE
Finantsaruanne, mis kajastab tulusid, kulusid ja majandustulemust aruandeperioodil on: Kasumiaruanne
Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga on: RAAMATUPIDAMISBILANSS
Kohustiste koosseisus kajastatakse: ETTEMAKSTUD RENDITULUD
Konto kaup on: AKTIVAKONTO
Konto nõuded ostjate vastu on AKTIVAKONTO
Konto Palgavõlg on: PASSIVAKONTO
Konto vasakul pool kajastatakse: DEEBET
Konto võlad tarnijatele algjääk märgitakse: Konto paremale poole ja see on kreedit
Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR
Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR
Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto
Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto
Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel
Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD KULU KAJASTAMINE KULUNA
Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD TULU TULUNA KAJASTAMINE
Korrigeerimiskanne on; DEPRETSIATSIOONIKULU KAJASTAMINE
Kronoloogiliste registrite hulka ei kulu: Pearaamat
Kui ettevõte müüb kliendile kaupa, mille eest klient tasub hiljem, tulem müügitulu kajastada lähtudes: Tekkepõhisuse printsiibist
Kui ettevõtte vara kogusumma on 15600EUR ja kohustiste kogusumma 6200EUR, siis omakapitali kogusumma on: 9400EUR
Kui raamatupidamislausendis on debiteeritav summa väiksem kui krediteeritav, siis tegemist: vigase lausendiga.
Kui raamatupidamislausendis on üks debiteeritav konto ja üks krediteeritav konto,siis on tegemist: LIHTLAUSENDIGA
Kui raamatupidamislausendis on üks debiteeriv konto ja mitu krediteerivat kontot, siis on tegemist LIITLAUSENDIGA
Kui raamatupidamislausendis onkaks debiteerivat kontot ja üks krediteeritav konto, siis on tegemist LIITLAUSENDIGA
Kuigi kalkulaatorit kasutatakse mitu (näiteks viis) aastat, ei kajasta seda põhivarana lähtuvalt: OLULISE PRINTSIIBIST
Käibeandmikus kajastatakse: KONTODE ALG- JA LÕPPJÄÄGID NING KÄIBED
Lõpetamiskanne on: Aruandeaasta kasumi kajastamine
Lõpetamiskanne on: müügitulu sulgemiskanne
Lähtuvalt raamatupidamise seadusest on algdokumendi kohustuslik rekvisiit: DOKUMENDI KOOSTAMISE KUUPÄEV
Majandustehingute tulemusena ei ole võimalik järgmine muudatus : Vara suureneb ja kohustised vähenevad samal ajal ning samas summas.
Majandustehingute tulemusena on võimalik järgmine muudatus: OMAKAPITAL SUURENEB JA VARA SUURENEB SAMAL AJAL NING SAMAS SUMMAS
Majandustehingute tulemusena on võimalik järgmine muudatus: VARA SUURENEB JA OMAKAPITAL SUURENEB SAMAL AJAL NING SAMAS SUMMAS
OÜ A ostjatelt laekumata arvete algjääk oli 1000EUR ja lõppjääk 2500EUR. Kui ostjatele müüdi perioodi jooksul kaupa võlgu 10000EUR eest, siis perioodi jooksul laekus ostjatelt: 8500EUR
OÜ A palgavõla lõppjääk on 2500EUR. Kui perioodi jooksul arvestati töötajatele palka 10 000EUR ja maksti 11 000EUR, siis palgavõla algjääk oli: 3500EUR
Passiva on BILANSI PAREM POOL
Pearaamatus kajastatakse: majandustehingud süstematiseeritult.
Proovibilansis ilmneb kõige tõenäolisemalt järgmine viga: Deebiteeritavate kontode ja kreediteerivate kontode summad ei ole võrdsed
Proovibilansis kajastatakse: KONTODE LÕPPJÄÄGID
Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. See on: JÄRJEPIDEVUSE JA VÕRRELDAVUSE PRINTSIIP
Raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, etraamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. See on: JÄTKUVUSE PRINTSIIP
Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. See on: OBJEKTIIVSUSE PRINTSIIP
Raamatupidamisõiendi alusel: tehakse korrigeerimiskanne
Swedbank esitab ramatupidamise aataaruande tuhandetes eurodes lähtudes: ARUSAADAVUSE PRINTSIIBIST
Süstemaatiliste registrite hulka ei kuulu PÄEVARAAMAT
Tekkepõhise kulu korrigeerimisel (kajastamisel): Suurenevad kohustised ja kulud
Tekkepõhise tulu korrigeerimisel (kajastamisel): SUURENEVAD TULUD JA VARA
Tekkepõhise tulu korrigeerimisel(kajastamisel): SUURENEVAD VARA JA TULUD
Tekkepõhisest arvestuspõhimõttest lähtuvalt kajastatakse kauba müük perioodil, millal: KAUP MÜÜDI
Tekkepõhisest arvestuspõhimõttest lähtuvalt kajastatakse kauba soetamine perioodil, millal KAUP SOETATI
Tekkepõhisest arvestuspõhimõttest lähtuvalt kajastatakse kulu perioodil, millal: KULU TEHTI
Tootmisseadme soetamisel võetakse see arvele: Soetusmaksumuses
Finantsaruannet, mis spetsifitseerib rahaallikad ja kasumiaste – BILANS
Finansaruanded, mis edastavad teatud perioodi hõlmavat finantsinformatsiooni, on KASUMIARUANNE, RAHAKÄIBE ARUANNE, OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
RAHAKÄIBE ARUANNE spetsialiseerib kasumi allikad ja kasutamise
BILANSS kajastab teatud kuupäeval toimunud muutusi firma omakapitalis, kajastab teatud kuupäeval moodustunud tulusid ja kulusid ning kasumit/kahjumit, kajastab firma vara, kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga
KASUMIARUANNE – spetsifitseerib kasumi allikad ja kasutamise, kajastab firma tulusid ja kulusid ning kasumit/kahjumit lõppeval majandusaastal
OMAKAPITALI MUUTUSE ARUANNE – kajastab lõppeval majandusaastal toimunud muutusi firma omakapitalis
PUHAS KÄIBEKAPITAL- käibevara – lühiajalised kohustised
Makstaoleva arve tasumine VÄHENDAB MAKSJA VARA JA VÄHENDAB KOHUSTISI
KES ESITAB NÕUDED – DEEBITOR , KELLELE - KREEDITOR
finansarvestus #1 finansarvestus #2 finansarvestus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 167 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TatjanaSolovjova Õppematerjali autor
Esimene kontrolltöö test-ülesanded.test õigete vastustega. TTÜ Finantsarvestuse alused. Sain max punkte.

Sarnased õppematerjalid

Finantsarvestuse alused
32
docx

Finantsarvestuse alused

FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID:  Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides.  Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks.  Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes.  Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes.  Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind  Realiseerimise pr

Finantsarvestus
Arvestuse alused 1-3 nädala konspekt
46
doc

Arvestuse alused 1-3 nädala konspekt

ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (International Accounting Standards Commitee ­IAS

Arvestuse alused
Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused
9
docx

Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused

Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED ­ OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes arvestati töötajatele palka.

Finantsraamatupidamine
Finantsarvestuse konspekt
62
pdf

Finantsarvestuse konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................

Ettevõtlus alused
Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused
124
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E

Raamatupidamise alused
Raamatupidamine I osa
32
docx

Raamatupidamine I osa

Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa ­ AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus ­ see on raamatupidamiskohustuslase kohustus

Raamatupidamise alused
Raamatupidamise alused
25
pdf

Raamatupidamise alused

Raamatupidamise alused 2/9/2015 Mai Takkis 1 Raamatupidamine Johan Wolfgang Goethe, Saksa XIX sajandi kirjanik ja teadlane:“Kahekordne raamatupidamissüsteem on inimvaimu üks kõige kaunim sünnitis, sest ta põhineb lihtsal algtõel-igal majanduslikul sündmusel on kaks vastandlikku ent võrdväärset poolust.” 2/9/2015 Mai Takkis 2 Mis on raamatupidamine ? Raamatupidamine Võimaldab info Mõõdab äriühingu kasutajatel äritegevust langetada põhjendatud Töötleb sellega seotud otsuseid info aruanneteks Edastab info huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Toota

Raamatupidamine
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused
8
docx

Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused

Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusel omakapital v

Raamatupidamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun