Tööstuspoliitika (2)

Uus ja vana tööstuspoliitika
Sissejuhatus
Tööstupoliitika teooria ja eesmärgid
Tööstuspoliitika Jaapanis, USA-s ja
Prantsusmaal
Seadusandlusest
Tööstuspoliitika
Tööstuspoliitika on
igasugune riiklik tegevus,
mis teadlikult ja sihipäraselt Ettevõtluspoliitika
mõjutab tööstusettevõtete
käitumisviise ja otsuseid
Tööstuspoliitika sisaldab
kõiki riigi meetmeid
tööstuse säilitamiseks,
kohandamiseks,
kujundamiseks ja kasvu Sektoriaalne
Konkurentsipoliitika struktuuripoliitika:
toetamiseks Tööstuspoliitika
Tööstuspoliitika liigid
Eesmärgid Tüüpilised tunnused
Tööstuse säilitamine Vertikaalne, interventsionistlik,
selektiivne, vastuolus
turumehhanismidega
Tööstuse kujundamine Vertikaalne, interventsionistlik,
selektiivne, vastuolus
turumehhanismidega
Tööstuse kohandamine Horisontaalne, üldine,
kooskõlas turumehhanismiga
Suund Vahendid
Normid Investeeringud
Horisontaalne, Üldine konkurentsipoliitika Avalike hüviste pakkumine,
kaudne ja välismõjude korrigeerimine
väliskaubandustingimused
Vertikaalne, otsene Erireeglid, erandid üldises Selektiivsed maksu-
konkurentsipoliitikas ja soodustused, subsiidiumid,
väliskaubandustingimustes riiklikud tellimused
Tööstuspoliitika suunad taktika ja
instrumentide alusel
Poliitika instrumendid Poliitika taktika
Kaitsev Ründav
Vertikaalsed Terasetööstus, Elektroonika,
laevaehitus, biotehnoloogia
põllumajandus
Ründav Üldised Majanduskasvule
kaubandustõkked suunatud üldine korra- ja
protsessipoliitika
Tänane arusaam tööstuspoliitikast on, et tuleb luua soodne
sektorispetsiifilie regulatiivne raamistik. Kogu seaduseloome
peaks läbima konkurentsivõime mõjude filtri. Tööstuspoliitika
sektoraalse spetsiifika juures peetakse silmas vähemalt nelja
dimensiooni, mis võivad olla poliitika diferenseerimise aluseks:
Reguleerimisvajadus
Väliskontekst
Innovatsiooni roll
Siseturu valmidus
Tööstupoliitika praktikas
Prantsusmaa, Jaapan, USA
Prantsusmaa tööstuspoliitika
VANA TP UUS TP
Colbert'i (17 saj.) aegne Prantsusmaa oli Juurutatakse vabaturumajandust, kuid endiselt
merkantiilse majanduspoliitika parim näide. sekkub riik suuresti majanduspoliitikasse
Poliitika oli ülimalt interventsionistlik ja Poliitika eesmärk konkurentsivõime tõstmine
protektsionistlik. Probleemiks Prantsuse tööstuse tagasihoidlik
Eesmärk: Riigi majandusliku rikkuse ja seda investeerimismaht ja kehv finantssüsteem.
tagavate sektorite arendamine. Sotsialistlik valitsus:
Kaubanduspoliitika oli nii jäik, et kutsus esile taotletakse Euroopas suurettevõtete
partnerite vastumeetmeid. moodustumist
Ettevõtluspoliitika tugines tsunftidele. Soodustatakse väiksemate ja paindlikema
tööstusstruktuuride kujunemist
Rakendati ka tööturupoliitikat, et hoida palgad
Investeeringud teadus-ja arendustegevusse
madalal ja tööjõupakkumine suurena, sealhulgas
Konservatiivne valitsus:
isikuvabaduste piiramise arvel.
Põhiroll on teadus-arendus- ja
tehnoloogiapoliitikal. Soodustatakse rakenduslikke
1950-60ndad uuringuid
Sõda tingis majanduskasvu kiirendamise ja Riigi osa vähendamiseks majanduses erastatakse
erinevaid avalikke ettevõtteid.
ettevõtluse ergutamise.
Standardiseerimise ja infrastruktuuride valdkonnas
Planifitseerimine! edendatakse tööstuslikke norme ja võrgustikke.
Rakendatakse ka haruspetsiifilisi toetusmeetmeid
eriti terava rahvusvahelise konkurentsi korral (auto-,
tekstiilitööstus jt).
Jaapani tööstuspoliitika
VANA TP UUS TP
Peale sõda oli majandus purustatud. Suur siseturg, intensiivne konkurents
Majanduspoliitika jagunes järgneval ajaperioodil 4 Võimsad majandusrühmitused (keiretsu)
järku: Palju VKE-sid
I periood: suunatud tootmispotentsiaali taastamisele, Palju sotsiokultuurilisi eripärasid: ranged tööreeglid,
maksebilansi tasakaalustamisele ja valuutanappuse ulatuslik konsensusepüüdlikkus.
ületamisele. Siseturg lõigati välisturust ära. Ametiühingud ja tarbijaesindused suhteliselt nõrgad
Eesmärk suure lisandväärtusega uute tööstusharude
II periood: eesmärgiks jõudmine tööstuslikult arendamine ning juhtrolli taotlemine vastavates
tehnoloogiaarendustes.
arenenud riikide hulka, osaliselt liberaliseeriti
väliskaubandus, prioriteet tehnoloogiline areng, sekkuti Juhtroll tööstuspoliitikas kuulub MITIle (Ministry of
ettevõtlusstruktuuridesse ja toetati strateegilisi harusid. International Trade and Industry).
Personaalne põimumine riigi ja majanduse juhtimises,
suhtevõrgustikud (nemawashi) (ühtede ja samade
III periood: majanduskasvu jätkusuutlikkuse
eliitkoolide lõpetanud saavad juhtideks)
tõstmine, liberaliseeriti välisinvesteeringud Jaapanisse,
Jaapani tööstuspoliitika käsutuses on ulatuslik
laiendati VKE poliitikat, vähendati Jaapani sõltuvust
instrumentaarium, mis sisaldab nii tavalisi sunni- ja
välismaisest energiast.
stimuleerimismehhanisme kui ka pehmemaid, sh
informaalseid mõjutusvahendeid. Viimaste näiteks on
IV periood: keskendus uute, arenevatele turgudele majandusplaanid ja visioonid, informaalsed kokkulepped
suunatud tööstussektorite arendamisele. ning konsultatiivorganid.
Tulevikutehnoloogia areng, otsene sekkumine subsiidiumid ja maksusoodustused on olulised.
tööstuspoliitikasse vähenes. On loodud spetsiaalsed krediidiasutused, mis
tegutsevad tööstuspoliitiliselt selektiivselt.
USA tööstuspoliitika
VANA TP UUS TP
Föderaalvalitsuse ülesandeks oli enne Teist Maailmasõda vabakaubanduse printsiip
üldiste raamtingimuste kehtestamine. konkurentsivõimetute majandusharude (näiteks
tekstiilitööst.) kaitseks kasutatakse ka
Enne Suurt majanduskriisi domineeris ettevõtluspoliitikas protektsionistlikke meetmeid
range konkurentsipoliitika, mis kaitses turgude toimimist Presidendil suur mõju TP, kaitseministeerium ja
mitmesuguste monopolide eest. väliskaubanduskomisjon:
bilateraalsete lepingutega on saavutatud mitmeid
Võidurelvastumine, kosmoseprogramm, riigihanked olid mittetariifseid tõkkeid (partnerite vabatahtlikke
oluliseks selektiivseks instrumendiks! ekspordipiiranguid, enesepiiranguid)
Otsetoetustest hoidutakse
70-80ndatel tööstusharude konkurentsivõimelisuse Maksupoliitikas on investeeringutoetusena kasutusel
vähenemine, kaitsmine väliskonkurentsi eest. amortisatsioonireeglid, tehnoloogiapoliitilised- ja
ekspordisoodustused.
Vaatamata ustavusele vabaturu paradigmale nähti Tehnoloogiapoliitikas olulisel kohal riigihanked
potentsiaalsete konkurentide esilekerkimises (suunatud enamasti relvastus-, kosmose- ja
maailmaturul ohtu Ameerika tööstusele. Et sellele energeetikatööstustele)
väljakutsele vastata, tugevdati riiklikku Riiklik teadusfond NSF finantseerib samuti valikuliselt
tehnoloogiapoliitikat. uuringuid ning ergutab sama-aegselt ettevõtluse ja
ülikoolide koostööd.
Konkurentsipoliitikas oli olulisim tööstuspoliitiline taust 1933. a. kehtib USAs Buy-American-Act, mis
1979. aastatel toimunud liberaliseerimisel Chicago võimaldab välismaiste pakkujate avalikku
koolkonna vaimus. diskrimineerimist riigihangetes. See kohustab arvestama
vaid neid pakkujaid, kes vähemalt 60% väärtusest loovad
USAs.
Suuremate riikide TP võrdlus
Elemendid Prantsusmaa Jaapan USA
Eesmärk Tööstuse rahvusvahelise Tööstuse rahvusvahelise Puudub spetsiifiline
konkurentsivõime tõstmine konkurentsivõime eesmärk
saavutamine
Ülesanded Tehnoloogilise arengu Perspektiivsete, suure Ad hoc ülesanded
süvendamine ja lisandväärtusega
laiendamine. Infrastruktuuri tööstusharude arendamine.
ülesehitamine. Valitud
sektorite kaitse.
Erastamine
Institutsioonid Moderniseerimiskomisjonid MITI. Alaministeeriumid President.
. Plaanikomisjonid. Alaministeeriumid.
Alaministeeriumid ITC. FTC
Koordineerimine Orientiirid majandus- MITI tegevus. Majanduse Puudub
plaaniga. Majanduse ja ja valitsuse tugev
valitsuse tugev informaalne informaalne seos
seos
Suuremate riikide TP võrdlus
Instrumendid Prantsusmaa Jaapan USA
Maksupoliitika Ametkondlik ja selektiivne Ekspordi ja TA Soodustused ekspordile.
soodustamine TA mitteselektiivne
toetamine.
Subsiidiumid Mitmesugused fondid Tagasihoidlik, kuid Ebaoluline
tööstusstruktuuri selektiivne kasutamine. TA
mõjutamiseks, ekspordi ja toetamine.
tehnoloogilise arengu
toetamiseks
Riigihanked Selektiivne rakenda-mine Ebaoluline Selektiivne praktika
turustruktuuri ja tehnoloogiapoliitilise
tehnoloogilise arengu suunitlusega
mõjutamiseks. Seotud
lisatingimustega
Konkurentsi poliitika Sekundaarne roll. Otsesed Suhteliselt ranged Primaarne roll. Ranged
heaolukriteeriumid. seadused paljude tööstus- konkurentsireeglid mõnede
Üksikhinnangu printsiip poliitiliselt motiveeritud tööstuspoliitiliselt
eranditega motiveeritud hälvetega
Suuremate riikide TP võrdlus
Instrumendid Prantsusmaa Jaapan USA
Raha- ja krediidisüsteem Selektiivne krediteerimine, Osaliselt selektiivne Seos tööstuspoliitikaga
refinantseerimine ning krediteerimine, eriti puudub
ligipääs väärtpaberiturule eriinstitutsioonide poolt
Välisinvest.reeglid Selektiivne lubamine Selektiivne lubamine Piirangud puuduvad
Riigistamine Võtmeharudes Ei kasutata Ei kasutata
Kaubanduspoliitika Euroopa Liidu raames Tariifsed ja mittetariifsed Mittetariifsed üksikute
kaitsemeetmed. Piiratud harude kaitsemeetmed
riigihanked. Eksporditoetus kahepoolsetes lepingutes.
maksude ja subsiidiumide Eksporditoetus maksude,
kaudu subsiidiumide ja sõjalise
abi kaudu
Pehmed Majandusplaan üldise Majandusplaanid ja Puuduvad, siiski üldine
mõjutamisvahendid orientiirina visioonid orientiiridena. ärieetika
Käitumiskoodeks.
Konsultatiivorganid
Üldhinnang Ulatuslik, süsteemne, Ulatuslik, süsteemne, Koordineerimata,
tugevalt interventsionistlik. tugevalt interventsionistlik. väheinterventsionistlik
Esmane ees-märk: Esmane ees-märk: Eesmärgid: osalt
struktuuride kujundamine ja struktuuride kujundamine säilitamine, osalt arenda-
säilita-mine mine
Euroopa Liidu tööstuspoliitika
Tööstus on viiendik EL kogutoodangust, 2,6 % on viimase
kahe aasta jooksul kasvanud
Tööstus pakub kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti, mis
omakord on hea tööhõive arengule.
Info- ja sidetehnoloogia ning elektrotehnika ja masinaehituse
valdkonnas on lisandväärtus kasvanud.
Kaubavahetuses on EL 15% maailmaturu osakaalust.Toimub
suhteliselt kiire globaliseerumine.
EL TP eesmärgid
ELi tasandi tööstuspoliitika peamine eesmärk on pakkuda
eeltingimused ettevõtluse arendamiseks ja innovatsiooniks, et
EL muutuks atraktiivseks kohaks tööstusinvesteeringute ja
töökohtade loomise jaoks, arvestades asjaolu, et enamik
ettevõtetest ei ole väga suured.
EL poliitika üheks eesmärgiks on ka suurendada
energiatõhusust ja vähendada kasvuhoonegaaside
emissiooni 2020. aastakse vähemalt 20 % võrra ning
propageerida taastuvaid energiaallikaid.
EL tööstuspoliitika arengud
2005. aastal algatati EL-is mitmeid horisontaalseid ja
sektorikeskseid poliitilisi algatusi, millest enamiku puhul on juba
saavutatud edu:
Liideti kolm erinevat poliitikavaldkonda ( konkurents, energeetika ja keskkond)
ning see andis märkimisväärse panuse nt komisjoni energia ja kliimamuutuste
paketi väljatöötamisel ning säästva tööstuspoliitika kujundamisel;
Tekstiilitööstus: määratleti poliitilised prioriteedid. Praktilisemal tasandil sätestati
kogu tööstusharu hõlmav teadus- ja arendustegevuse platvorm.
Arendati masinatööstust-info- ja sidetehnoloogia
Intellektuaalomandi õigused: need valdkonnad moodustavad väga olulise osa
tööstusalase konkurentsivõime strateegias.
EL tööstuspoliitika peamised
tulevikusuunad
Tööstuse konkurentsivõimet edendavad algatused
viiakse osaliselt ellu ühenduse ja osaliselt
liikmesriikide tasandil.
Globaliseerumine, tehnoloogia areng ja
kliimamuutus põhjustavad majandusele
konkurentsisurve, millega tuleb kohaneda: selle
protsessi tulemusena suunatakse ressursid sinna,
kus nad lisavad kõige rohkem väärtust.
EL TP Horisontaalsed algatused
1. Regulatiivse keskkonna lihtsustamine ja parendamine ning ettevõtete
halduskoormuse vähendamine (pöörab erilist tähelepanuehitamisele,
ettevõtlusstatistikale, tervishoiule ja ohutusele, töösuhetele, transpordile
ning maksu- ja käibemaksuküsimustele.)
2. Juhtivate turgude algatuse eesmärk on toetada turupotentsiaali
ärakasutamist innovaatiliste toodete ja teenuste turul. Selleks soovitakse
kõrvaldada uute turgude tekkimist segavad takistused tulevikku suunatud,
kooskõlastatud ja sihipärase reguleerimise ning muute poliitikavahendite
abil.
3. Standardid - standardid lihtsustavad innovaatiliste toodete, teenuste ja
protsesside pääsemist turule, toimivad nad ka teadus- ja arendustegevuse
käigus saadud teadmiste vahendajana.
4. Globaliseerumine viib struktuuriliste muudatusteni. Seetõttu on vaja luua
uusi ja tugevaid piiriüleseid suhteid ja ühendusi (innovatsioonikeskused,
teadusuuringukeskused).
EL TP Horisontaalsed algatused
1. Säästev tööstuspoliitika - peamine eesmärk on muuta ELi
tööstuse potentsiaalsed väljakutsed võimalusteks, mis aitaksid
muutuda vähese süsinikukasutusega ja ressursse säästvaks
majanduseks.Kolm põhimõtet sellel on:
Kiirendada vähese süsinikukasutusega ja energiatõhusate tehnoloogiate, toodete
ja teenuste arendamist ja turule viimist.
Dünaamilise siseturu loomine.
Vähese süsinikukasutusega ja energiatõhusate tehnoloogiate, toodete ja teenuste
globaalse turu loomine.
1. Energiamahukad tööstusharud parandamiseks on vaja
majanduslikult tasuvaid meetmeid.
2. Juurdepääs loodusvaradele ja toorainele. Tuleb välja töötada
meetmed, mis aitavad tagada jätkusuutliku ja ohutu juurdepääsu
ning parandada ressursside tõhusust ja juurdepääsu kodumaisele
toorainele, avada ELi turg taastuvale toorainele,
3. Konkurentsivõime tõstmine!
EL TP Sektoriaalsed algatused
Toiduainetetööstus - Madal tööviljakus, innovatsiooni jätkuv vähesus, muutuvad
tarbijaeelistused ja regulatsioonid, mida on viimastel aastatel karmistatud, et
vastata tarbijate tervise- ja keskkonnaalastele ootustele, on kõik väljakutsed,
millega tööstusharu silmitsi seisab
Elektrotehnika: Olulisteks küsimusteks on võltsimine ja intellektuaalomandi
õiguste kaitse.
Kosmosetööstus: Kosmosepoliitikale on lisatud Euroopa kosmoseprogrammi
esialgsed lähtepunktid, mida tuleb edasi arendada, et tagada kõikide
kosmoseprogrammide vastastikune täiendavus ja läbipaistvus ning
kosmoseinvesteeringute tõhusaim kasutamine Euroopas.
Kaitsetööstus: Komisjon kavatseb tugevdada Euroopa kaitsevõime
tehnoloogilist ja tööstuslikku alust koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga.
Farmaatsiasektor on raskes olukorras, sest investeeringud farmaatsiaalasesse
teadus- ja arendustegevusse on suundunud Ameerika Ühendriikidesse ja järjest
enam ka Kaug-Idasse. Euroopal on raskusi väljakutsele vastamisega, sest
puudub tõhus ja ühtne farmaatsiatoodete turg.
Tööstuspoliitikat reguleeriv
seadusandlus
Tööstuspoliitika valdkonda reguleerib EÜ asutamislepingu IX jaotis, mis on suunatud liikmesriikide ettevõtete globaalse
konkurentsivõime suurendamisele ning sätestab, millise suunitlusega tegevusi liikmesriigid ja komisjon
selleks rakendavad.
Euroopa liidu poolt kasutusele võetud meetmed tööstuspoliitika soodustamiseks:
1. arendada ettevõtete kohanemisvõimet strukturaalsete muutustega kohanemiseks
2. luua soodne keskkond ettevõtete arenguks, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete puhul
3. edendada ettevõtete koostööd
4. parendada innovatsiooni-, teadusuuringute ja tehnoloogiapoliitika potentsiaali rakendamist
Euroopa liidu poolt kasutusele võetud kitsendused:
1. maksusoodustuste piiramine liikmesriigiti
2. töötajate õiguste ja huvide piiramine liikmesriigiti
3. liikmesriikide tööstuspoliitika alaste printsiipide vastavus Euroopa Liidu põhiseisukohtadega.
Tööstuspoliitika eesmärgid
Euroopa Liidu tööstuspoliitika eesmärgiks on seadusandluse (asutamislepingu art 157)
abil:
Euroopa liidu muutmine kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks
majandusruumiks maailmas
liidu konkurentsivõime tõhustamine, et saavutada selle kaudu kõrgem elatustase ja
suurem tööhõivemäär liikmesriikides
struktuursete muutustega kohanemise kiirendamine
innovatsiooni, uuringute ja tehnoloogilise arengu edendamine
Keskkonna kujundamine, mis on soodne algatustele, ettevõtete arengule kogu
ühenduses
Tööstuskoostöö edendamine
tööstusliku potentsiaali ärakasutamine
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tekke ja arengu toetamine
Tööstuspoliitika arendamise
finantseerimine
Läbi mitmeaastaste Läbi Euroopa Liidu Läbi Euroopa
raamprogrammide, poolt asutatud Investeerimispanga
mille vahendid eraldab struktuurfondide instrumentide
Euroopa Liit.
Euroopa Liidu tööstuspoliitika
seadusandluse ja meetmete
rakendamine Eestis
Tööstuspoliitika otsese rakendamisega tegeleb Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, kelle haldusalasse kuuluvad järgmised ühingud:
1. Ettevõtluse Arendamise sihtasutus (EAS) - EAS edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat
Eestis ning on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone, pakkudes ettevõtjatele,
teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
2. KredEx - KredEx on loodud 2001. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt eesmärgiga
parandada ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandada ekspordiga seotud krediidiriske, võimaldada inimestel rajada
või renoveerida oma kodu ja arendada energiasäästlikku mõtteviisi.
Täname kuulamast!