Panganduse ülevaade (0)

Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine . Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime ' pank '.
Hoius Sinu poolt hoiusele paigutatud raha säilib üldjuhul saja protsendi ulatuses ning teenib intressi. Sinu tulu sõltub hoiustatud summa suurusest , hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Suurimaks riskiks hoiuse korral on panga pankrot . Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Kasutushoiuse puhul teenib raha võrreldes tavalise arvelduskontoga suuremat intressi. Erinevalt tähtajalisest hoiusest võid raha välja võtta varem kui kokku lepitud, ilma et kaotaksid kogu intressi. Hoiuse võib avada ka ilma igasuguse sissemakseta - minimaalset sissemaksetava summa nõuet ei ole. Kasutushoius on tähtajatu ehk hoiuse lõpptähtaega ei ole vaja määrata. Suurimaks riskiks kasutushoiuse puhul on panga võimalik pankrot (v.a Tagatisfondi poolt tagatav summa). Kogumis- või kasvuhoiuse puhul teenib raha võrreldes tavalise arvelduskontoga suuremat intressi. Sissemaksed võivad olla kas kindlaksmääratud summas igakuised sissemaksed või on võimalik raha hoiusele lisada lähtuvalt oma võimalustest ja soovidest. Fikseeritud tähtajaga kogumishoiuselt üldjuhul raha enne kokkulepitud tähtaega välja võtta ei saa. Tähtajatu kogumishoiuse puhul on võimalik raha välja võtta väikese etteteatamistähtajaga. Kogumishoius võib olla kas tähtajaline või tähtajatu. Suurimaks riskiks kogumis- või kasvuhoiuse puhul on panga võimalik pankrot (v.a Tagatisfondi poolt tagatav summa). Investeerimishoius on hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Investeerimishoius on oma põhimõttelt tähtajaline hoius, millega on võimalik teenida suuremat intressi, kuna makstav intress sõltub väärtpaberite hindade liikumisest . Intress ei ole garanteeritud, kuid on potentsiaalne võimalus teenida aktsia - või võlakirjainvesteeringutega võrreldavat tulu. Juhul kui soovid oma raha varem ehk enne hoiuse lõpptähtaega tagasi saada, kaotad üldjuhul õiguse intressile. Lisaks tuleb enamasti lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest maksta trahvi . Investeerimishoiusele ei ole üldjuhul võimalik kokkulepitud perioodil teha täiendavaid sissemakseid ega ka hoiuselt väljamakseid. Eluasemelaen ehk kodulaen on laen , mida võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme renoveerimiseks. Laenu tagatiseks on tavaliselt ostetav või renoveeritav kinnisvara.
Riikliku õppelaenu põhieesmärgiks on hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmine . Selleks võib olla näiteks õppemaksu tasumine, õpikute ja teiste õppevahendite ostmine , elamiskulud jne
Muud laenud nagu näiteks väikelaen, tarbimislaen, järelmaks, arvelduskrediit jt, mida võetakse erinevatel eesmärkidel enamasti regulaarse sissetuleku, käenduse ja mõnikord ka kinnisvara tagatisel. Käendus on käendaja poolt antud tagatis . Käendaja võtab allkirja andes endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui käendatav jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud võla tasuma . Investeerimisfond on ühisteks investeeringuteks loodud vara kogum, mille eesmärgiks on tulu teenimine . Fondi investeerimisel on omad eelised nagu näiteks järelevalve, professionaalne juhtimine, hajutatud riskid jne. Investeerimisfondi juhtimisega tegeleb fondivalitseja, kellel peab tegutsemiseks olema Finantsinspektsiooni luba. VÄÄRTPABERID Aktsiatesse investeerimisel saad sisuliselt ettevõtte üheks omanikuks. Aktsiatesse investeerimine on alati seotud suure riskiga. Aktsiainvesteeringu tulu või kahju seisneb kapitali kasvus või kahanemises. Mida paremini toimib ja mida väärtuslikum on ettevõte, seda kõrgemale tõuseb tõenäoliselt aktsia väärtus. Kui läheb vastupidi, siis võib aktsia hind vastavalt langeda. Ettevõtte pankroti korral võib ka juhtuda, et jääd rahast üldse ilma. Võlakiri on väärtpaber, mis väljendab võlakohustust ehk võlakirja välja andnud isiku rahaliste kohustuste ulatust väärtpaberi omaniku ees. Sisuliselt annad sa võlakirja ostmisega laenu võlakirja väljaandjale. Selleks võib olla näiteks eraettevõtte, riik, kohalik omavalitsus jt. Laenusaamise eest maksab võlakirja väljaandja sulle intressi. Üldjuhul loetakse võlakirjainvesteeringut pigem madala riskiga investeeringuks. Riski suurus sõltub konkreetsest ettevõttest. Riigi ja kohalike omavalitsuste võlakirjad on üldjuhul riskivabamad võrreldes tegemist alustava ettevõttega. Tuletisväärtpaber ( derivatiiv ) annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Tuletisväärtpaberite väärtus sõltub üldjuhul tuletisväärtpaberi aluseks oleva vara ( alusvara ) hinna muutumisest. INVESTEERIMISRISKIGA ELUKINDLUSTUS Investeerimisriskiga elukindlustusleping erineb oluliselt traditsioonilisest kindlustusest ja sarnaneb oma põhiolemuselt investeerimistootele. Investeerimisriskiga elukindlustuses on ühendatud investeerimine ja elukindlustus. Vahe tavapärase investeerimisega on see, et klient ei saa väärtpaberite omanikuks, vaid omandab kindlustuslepingu. Väärtpaberite omanikuks on elukindlustusselts. Investeerimist läbi investeerimisriskiga elukindlustuse on õigus pakkuda Finantsinspektsioonis registreeritud elukindlustusseltsidel. Samas võivad teenust vahendada nii krediidiasutused kui ka kindlustusmaaklerid. KINDLUSTUS Vabatahtlik kindlustus, mille puhul kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Kindlustuslepingu sõlmimise eelduseks on isiku huvi kaitsta ennast ootamatutest ja ettenägematutest sündmustest tulenevate kahjulike tagajärgede eest. Teisisõnu - lepingu sõlmimise eelduseks on kindlustushuvi. Vabatahtlikeks kindlustusteks on näiteks kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustusliku kindlustuse puhul on isik seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Enimlevinud kohustuslik kindlustus on liikluskindlustus , mille sõlmimise kohustus tuleneb ja on reguleeritud liikluskindlustuse seadusega. Sundkindlustus on kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või ­maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile. Sundkindlustuseks on näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus . Kindlustusteenuste pakkujad on kindlustusseltsid , kindlustusseltside filiaalid ning kindlustusvahendajad (sh kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid), kes on registreeritud Finantsinspektsioonis. LIIKLUSKINDLUSTUS on kohustuslik vastutuskindlustus. See tähendab, et kindlustusvõtja ei kindlusta mitte oma sõidukit, vaid potentsiaalset kahju, mida ta võib põhjustada teistele liiklejatele ­ nii sõidukitele kui inimestele kui ka hoonetele ning ehitistele Kaskokindlustus on vabatahtlik sõidukikindlustus, mille abil on üldjuhul võimalik sõidukit kindlustada järgmiste riskide vastu: liiklusõnnetus, loodusõnnetus, vargus (sõiduk ja/või selle osad), röövimine, vandalism, tulekahju.
Kõige tavapärasem varakindlustusliik on kodu ja koduse vara kindlustamine. Mida ja millises ulatuses ­ milliste juhtumite vastu oma vara ja majapidamist kindlustada, lepitakse kokku kindlustusvõtja ja kindlustusseltsi vahel sõlmitavas kindlustuslepingus. Reisikindlustuse eesmärgiks on reisiga seotud võimalike ootamatute kulude hüvitamine. Eelkõige selliste kulutuste hüvitamine, mis võivad tekkida välisreisil toimunud õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu. Samuti kulutuste korvamine seoses reisi ärajäämise, hilinemise või katkemisega, pagasi kaotsimineku, kahjustumise või vargusega jm kindlustuslepingus kokkulepitud kulud. Õnnetusjuhtumi kindlustuse eesmärgiks on hüvitada kulud kui kindlustatu jääb õnnetusjuhtumi tagajärjel ajutiselt või püsivalt töövõimetuks või vajab pikaajalist ravi. Elukindlustus pakub nii sulle endale kui ka sinu lähedastele rahalist kaitset. Elukindlustusleping sõlmitakse, et tagada kindlustatu surma puhul toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud soodustatud isikule ja/või säästa raha oodatavaks sündmuseks - näiteks lapse kõrgkooliõpinguteks, enda pensionipõlveks jm. Mõned elukindlustuslepingud tagavad sinu surma korral lähedaste toimetuleku, teised aitavad sul säästa ja kolmandad teevad mõlemat. Kahe kindlustusliigi ­ surmajuhtumi kindlustuse ja kogumiskindlustuse kombineerimise puhul võib teenuse hind olla raskemini hinnatav kui ostes ühte teenust korraga. Lastekindlustuse abil on võimalik koguda lapsele raha näiteks õpingute jätkamiseks või iseseisva elu alustamiseks. Tavaliselt kogub lapsevanem raha kuni lapse täisikka jõudmiseni ja seejärel saab juba laps ise raha vajalikul eesmärgil kulutada. Lastekindlustuse nime all pakuvad erinevad kindlustusseltsid väga erinevaid sisulisi lahendusi, mis üldjuhul ühendavad endas nii investeerimise kui elukindlustuse. See tähendab, et lapsevanem kogub lapsele raha koos enda elukindlustuskaitsega. Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid ( vanadus -, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui jätkate samal ajal töötamist. Edasilükatud pensioni puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab. Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud inimene, kelle eest tööandja tasub sotsiaalmaksu või kes maksab ise enda eest sotsiaalmaksu, kogub pensionipõlveks raha kohustuslikku pensionifondi , mis on registreeritud Finantsinspektsioonis. Täiendava kogumispensioni põhieesmärgiks on eelkõige säästude vabatahtlik kogumine pensionieaks. Täiendav sissetulek on seeläbi võimalik juba alates 55. eluaastast. Kogumiseks on 2 võimalust: 1) Sinu poolt valitud vabatahtliku pensionifondi osakute omandamine. 2) Sinu poolt valitud kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimine.