Raha ja rahasüsteemid (õpik lk 11-48) (0)

Keskkool - Majandus - Rahanduse alused

1 Hindamata

Lõik failist

Raha ja rahasü steemid (õpik lk 11-48)

Rahanduse mõiste

Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks .

Raha põhifunktsioonid :

Arvutusühik
Maksevahend
Rikkuse akumulatsioonivahend ( väärtuste säilitamine)
Majanduslike eesmärkide saavutamise vahend

Raha liigid ( kaupraha , metallraha, paberraha , krediitraha )

Kaupraha- bartertehingud (asjade vahetamine) , metallraha, metallmündid
Kaupraha-kaup, millel on väärtust ka siis, kui seda ei kasutata rahana
Kaupa esindav raha- odavast metallist metallraha, paberraha
Krediitraha- raha, mis põhineb usaldusel, ökonoomsem kui raha, sest kulla jaoks vaja tehnikat jne

Raha omadused

Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne
Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav
Raha peab olema kerge kaasas kanda
Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel
Raha peab olema jaotatav
Raha on vaid piiratud kogus

Raha likviidsuse pü ramiid

Sularaha
Krediitraha
Jooksev konto
Lüh. ajalised võlakirjad
Pik.ajalised võlakirjad
Aktsiad
Kinnisvara (materjal)

Kullastandardi olemus

rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
Raha kaetud kullaga

Bretton Woodsi süsteemi olemus

Toetus kullale ja dollarile

Raha ajalugu Eestis

Algselt oli Eestis, nagu mujalgi maailmas rahaks erinevad: ehted , loomanahad, relvad jne.
Esimesed mündid vermiti 1265.a
14.saj hakati kasutama KA võõramaiseid münte
1681 aastast kasutati vallutaja riikide raha ( rootsi,vene saksa)
1918. , iseseisvumisel, tuli eestile taas omaraha, toimus rahareform ja tuli EESTI MARK, esialgu oli selle kõrval ka kasutusel rubla
1928.a sai riigi rahaks EESTI KROON
1941. Saksa poolt IDAMARK
1944.a NÕUKOGUDE. RUBLA
1992.a EESTI KROON
2011.a EURO

Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest.

Üks võ imalus rahasü steeme liigitada on jagada nad kaheks: nn sea- duse sunniga loodud rahasüsteemid (nimetatud ka riiklikud raha- süsteemid) ja alternatiivsed eraalgatuslikud rahasüsteemid.
Rahasüsteeme võib eristada ka valuutakursi liigi järgi
Rahasüsteeme on võ imalik liigitada ka lähtuvalt ajaloolisest aspektist .

Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte.
Keskpank
Laen 100 ja intress x
Uus laen x+y
Kust tuleb intressimäär
Soetab sisendeid Pank
Laen 100, intress x+y
Sisendi müüja
Töötasu 100
Talunik
Tagasimakse 100+x+y
Turg
töölised
Ostab kauba 100
Rahapoliitika (õpik lk 70-132), Moodle ́i materjal Euroopa Keskpanga poliitika

Rahapoliitika olemus, eesmärgid

Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika - otsused rahapakkumise muutumise kohta
Eesmärgid :majanduse üldine kasv, hinnastabiilsus, kõrge tööhõive

Leebe ja karmi rahapoliitika olemus.

LEEBE: raha pakkumise kasv, madalad intressimäärad, ringleb rohkem raha
KARM: raha pakkumise piiramine

Rahapoliitika teostamise vahendid ( instrumendid ); erakorralised meetmed.
Avaturuoperatsioonid

Keskpanga algatatud tehingud (väärtpaberite müük,ost).
Pankade likviidsuse tagamine
Igakuised,nädalased laenud, teatud kuupäev

Püsivõimalused ehk diskontomäär

Hoiustamise põhivõimalus -0,40% (peab peale maksma, sp miinusega)
Laenamise põhivõimalus 0,25%

Kohustuslik reserv

Keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas( kuni 2.a kohustustest kantakse reservi 1%

Erakorralised vahendid

Võlakirju müües peaks kekspank innustama võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima

Eesti Panga ülesanded

finantsjärelevalve korraldamine (Finantsinspektsioonikaudu)
majanduse seire ja analüüs,
majandusprognoosikoostamine,
rahvusvaheline koostöö vä ljaspool El-i.

Hinnastabiilsuse kasulikkus

Hinnad muutuvad läbipaistvamaks- aitab eristada suhtelist ja üldist hinnataseme muutust
Vähendab intresside inflatsiooniriski
Väldib tarbetut riskide maandamist- kõrge inflatsioon ajendab varuma reaalkaupa

Eurosü steem

Euroopa keskpank koos kõigi europiirkonna liikmesriikide keskpankadega
Teaostab euroala rahapoliitikat
Eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus euroalal

Maastrichti kriteeriumid

Euroopa Liidu leping ehk maatrichti leping
hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra;
eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st;
riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st;
stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme kõige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendipunkti võtta.
vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse.

Euroala kujunemine

1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ü htlane majanduskasv ja hoida hinnatõus kontrolli all
1999 võ tsid 11 EL liikmesriiki euro kasutusele kontorahana
2002 võtsid 12 EL liikmesriiki euro kasutusele sularahana
2007 võttis euro kasutusele Sloveenia
2008 võtsid euro kasutusele Küpros ja Malta
2009 võttis euro kasutusele Slovakkia
2011 võttis euro kasutusele Eesti

Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid.

KASUD

Mikroökonoomika efektiivsuse paranemine: valuuta vahetusriksi vähenemine, arvestuskulude vähenemine
Makromajandusliku stabiilsuse ja majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: kaovad valuutadevahelised börsipekulatsioonid

KAHJUD

Iseseisva rahapoliitika puudumine: ühise rahapoliitikaga ei ole võimalik lahendada samaaegselt erinevaid probleemi

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #1

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #2

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #3

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #4

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #5

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #6

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #7

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #8

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #9

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #10

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #11

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #12

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #13

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #14

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #15

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #16

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #17

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #18

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

V2iketompa Õppematerjali autor

1. Rahanduse mõiste
Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks.

Sarnased õppematerjalid

doc

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

1. Rahanduse tekkimise eeltingimused: · peab olema riik; · kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad; 2. Rahandus - majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted 3. Rahanduse valdkonnad: · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus; 4. Raha põhifunktsioonid: · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon; 5. Raha omadused: · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus: · Sularaha · Krediitkaart · Jooksevkonto · Lühiajalised riigi võlakirjad · Pikaajalised riigi võlakirjad 7

Rahanduse alused

docx

RAHANDUSE ARVESTUS

RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha

Rahanduse alused

doc

Rahanduse alused arvestus

tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes, ettevõtete/firmade rahandus, tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus ehk pererahandus 5. Raha definitsioon Raha - on see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit. Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend. 6. Raha funktsioonid: Vahetusvahend on kõikide teiste hüviste vastu vahetatav ja seega kaubavahetust hõlbustav vahend, Arvestusühik raha kui hüvistes sisalduva kasulikkuse mõõtmise ja seda kasulikkust kajastavate hindade avaldamise vahend,

Rahanduse alused

doc

Rahanduse aluste KT küsimuste vastused

S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid: 1 ) vahetusvahend; 2) arvestusühik; 3) akumulatsioonivahend (raha reaalväärtus) 7. Raha tüübid läbi aegade: 1) täisväärtuslik kaupraha"/täie6iguslik kaupraha; 2) krediitraha e arveldusraha: 3) näivraha 8. * Likviidsus - rahaline v6i kergesti rahaks muudetav Näide: kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiakte likviidsus.

Rahanduse alused

docx

Raha ja panganduse kordamine

instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad M3 =M2 + tähtajalised hoiused

Raha ja pangandus

docx

Kordamisküsimused õppeaines rahandus

siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda. · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga. · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 4. Raha põhifunktsioonid. · Vahetusvahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus · Äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. 7. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi: taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda.

Rahanduse alused

docx

Rahanduse alused

Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"?

Rahanduse alused

docx

Rahanduse teooria arvestus

RAHANDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Rahandus - rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid II Kaupa esindav raha Vaegväärtuslik metallraha Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus

Rahanduse alused

Rohkem sarnaseid