Raha ja rahasüsteemid (õpik lk 11-48) (0)

Keskkool - Majandus - Rahanduse alused

1 Hindamata

Raha ja rahasü steemid (õpik lk 11-48)

Rahanduse mõiste

Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks .

Raha põhifunktsioonid :

Arvutusühik
Maksevahend
Rikkuse akumulatsioonivahend ( väärtuste säilitamine)
Majanduslike eesmärkide saavutamise vahend

Raha liigid ( kaupraha , metallraha, paberraha , krediitraha )

Kaupraha- bartertehingud (asjade vahetamine) , metallraha, metallmündid
Kaupraha-kaup, millel on väärtust ka siis, kui seda ei kasutata rahana
Kaupa esindav raha- odavast metallist metallraha, paberraha
Krediitraha- raha, mis põhineb usaldusel, ökonoomsem kui raha, sest kulla jaoks vaja tehnikat jne

Raha omadused

Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne
Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav
Raha peab olema kerge kaasas kanda
Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel
Raha peab olema jaotatav
Raha on vaid piiratud kogus

Raha likviidsuse pü ramiid

Sularaha
Krediitraha
Jooksev konto
Lüh. ajalised võlakirjad
Pik.ajalised võlakirjad
Aktsiad
Kinnisvara (materjal)

Kullastandardi olemus

rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
Raha kaetud kullaga

Bretton Woodsi süsteemi olemus

Toetus kullale ja dollarile

Raha ajalugu Eestis

Algselt oli Eestis, nagu mujalgi maailmas rahaks erinevad: ehted , loomanahad, relvad jne.
Esimesed mündid vermiti 1265.a
14.saj hakati kasutama KA võõramaiseid münte
1681 aastast kasutati vallutaja riikide raha ( rootsi,vene saksa)
1918. , iseseisvumisel, tuli eestile taas omaraha, toimus rahareform ja tuli EESTI MARK, esialgu oli selle kõrval ka kasutusel rubla
1928.a sai riigi rahaks EESTI KROON
1941. Saksa poolt IDAMARK
1944.a NÕUKOGUDE. RUBLA
1992.a EESTI KROON
2011.a EURO

Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest.

Üks võ imalus rahasü steeme liigitada on jagada nad kaheks: nn sea- duse sunniga loodud rahasüsteemid (nimetatud ka riiklikud raha- süsteemid) ja alternatiivsed eraalgatuslikud rahasüsteemid.
Rahasüsteeme võib eristada ka valuutakursi liigi järgi
Rahasüsteeme on võ imalik liigitada ka lähtuvalt ajaloolisest aspektist .

Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte.
Keskpank
Laen 100 ja intress x
Uus laen x+y
Kust tuleb intressimäär
Soetab sisendeid Pank
Laen 100, intress x+y
Sisendi müüja
Töötasu 100
Talunik
Tagasimakse 100+x+y
Turg
töölised
Ostab kauba 100
Rahapoliitika (õpik lk 70-132), Moodle ́i materjal Euroopa Keskpanga poliitika

Rahapoliitika olemus, eesmärgid

Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika - otsused rahapakkumise muutumise kohta
Eesmärgid :majanduse üldine kasv, hinnastabiilsus, kõrge tööhõive

Leebe ja karmi rahapoliitika olemus.

LEEBE: raha pakkumise kasv, madalad intressimäärad, ringleb rohkem raha
KARM: raha pakkumise piiramine

Rahapoliitika teostamise vahendid ( instrumendid ); erakorralised meetmed.
Avaturuoperatsioonid

Keskpanga algatatud tehingud (väärtpaberite müük,ost).
Pankade likviidsuse tagamine
Igakuised,nädalased laenud, teatud kuupäev

Püsivõimalused ehk diskontomäär

Hoiustamise põhivõimalus -0,40% (peab peale maksma, sp miinusega)
Laenamise põhivõimalus 0,25%

Kohustuslik reserv

Keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas( kuni 2.a kohustustest kantakse reservi 1%

Erakorralised vahendid

Võlakirju müües peaks kekspank innustama võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima

Eesti Panga ülesanded

finantsjärelevalve korraldamine (Finantsinspektsioonikaudu)
majanduse seire ja analüüs,
majandusprognoosikoostamine,
rahvusvaheline koostöö vä ljaspool El-i.

Hinnastabiilsuse kasulikkus

Hinnad muutuvad läbipaistvamaks- aitab eristada suhtelist ja üldist hinnataseme muutust
Vähendab intresside inflatsiooniriski
Väldib tarbetut riskide maandamist- kõrge inflatsioon ajendab varuma reaalkaupa

Eurosü steem

Euroopa keskpank koos kõigi europiirkonna liikmesriikide keskpankadega
Teaostab euroala rahapoliitikat
Eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus euroalal

Maastrichti kriteeriumid

Euroopa Liidu leping ehk maatrichti leping
hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra;
eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st;
riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st;
stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme kõige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendipunkti võtta.
vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse.

Euroala kujunemine

1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ü htlane majanduskasv ja hoida hinnatõus kontrolli all
1999 võ tsid 11 EL liikmesriiki euro kasutusele kontorahana
2002 võtsid 12 EL liikmesriiki euro kasutusele sularahana
2007 võttis euro kasutusele Sloveenia
2008 võtsid euro kasutusele Küpros ja Malta
2009 võttis euro kasutusele Slovakkia
2011 võttis euro kasutusele Eesti

Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid.

KASUD

Mikroökonoomika efektiivsuse paranemine: valuuta vahetusriksi vähenemine, arvestuskulude vähenemine
Makromajandusliku stabiilsuse ja majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: kaovad valuutadevahelised börsipekulatsioonid

KAHJUD

Iseseisva rahapoliitika puudumine: ühise rahapoliitikaga ei ole võimalik lahendada samaaegselt erinevaid probleemi

Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus ( selgitus intressikanali nä itel )

Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise põhimõte

on Euroopa võlakriisi käigus asutatud ja Luksemburgis registreeritud eraõiguslik aktsiaselts , mille tegevuse ametlikuks eesmärgiks on euroala riikide valitsuste, tegelikult aga neile laenusid jagavate pankade finantsstabiilsuse tagamine.

Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest.

Tulud

nn heaolumaks - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) ning lõ plik proportsioon mää ratakse igal aastal eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%)
Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja põllumajandusmaksud. Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile)
Käibemaksul põhinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ü htse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest.

Muud tulud

Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest)
töötajate tulumaksud
kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud)
hilinenud maksete intressid
eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada õigeks ajaks ettemääratud vahendeid!).

Kulud

Sää stev kasv – konkurentsivõime suurendamiseks , ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil – teedeehitus , prügilad jm)
Otsetoetused – põllumajandustootjatele (ÜPT jne)
Maaelu areng – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus)
Kodakondsus , vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks , varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine)
EL kui ülemaailmne partner – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides
Haldus – Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud (tõlgid*!)

Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid , nende sisu.

ÜHTSUS – tulud ja kulud ühes dokumendis
UNIVERSAALSUS – keelatud on siduda tulusid kindlate kuludega
SEOTUS JOOKSVA AASTAGA – koostatakse ü heks finantsaastaks (1.01 – 31.12) (pikemaajalisem plaan seitse aastat, 2007-2013; 2014-2020)
TASAKAALUPRINTSIIP – kulud ei tohi ületada tulusid

Rahanduspoliitika funktsioonid

Allokatsioon - resursside jaotamine

Hajapaigutamine ; piiratud resursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või inimrühmade vahel

Jaotusfunktsioon - erinevate maksude kehtestamine

Fiskaalpoliitika peab võimaldama ühiskonnas niisugust sissetulekute ja varade jaotuse tekkimist, mis vastab riigi kodanike enamuse arusaamadele õiglaselt

Stabiliseerimine

Nõudluse mõjutamine, hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo tagamine

Riigieelarvega seotud mõistete selgitused .

Riigieelarve olemus- eesmärgiks hoida majandus kasvavas joones
Riigi finantsplaan- kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada
Riigieelarve koostamise prinsiibid - täielikkus, selgus, ühtsus, täpsus, eelnevus, avalikkus
Menetlus- eelarve eelnõu koostamine, vastuvõtmine, muutmine…
Strateegias tuuakse välja prioriteedid , milleni soovitakse jõuda 3.a kaupa

Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted.

Eelarve defitsiit- kulud ületavad tulusid
Eelarve ülejääk- tulud ületavad kulud
Maksude suurendamine
Riigilaenude võtmine
Riigivarade müük

Riiklikud maksud Eestis.

Tulumaks
Käibemaks
Sotsiaalmaks
Aktsiis
Raskeveomaks
Tollimaks

Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2018 . aastal.

Tulud: sotsiaalmaks 29%, käibemaks 23%, tulumaks 18%
Kulud: sotsiaalne kaitse 34%, üldised valitsussektori teenused 18%, majandus 12%, tervishoid 12%

Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu).

Kindlaksmääratud kulu- kulusummat ei tohi ületada ega kanda üle järgmisesse aastasse
Arvestuslik kulu- võib ületada eldusel, et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisel või reservist
Ülekantud kulud- võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse

Riigieelarve menetluse protsessi. Eelarve tä itmise protsess, (kes korraldab ja kuidas korraldatakse)

Riigieelarve menetlus- protsess, mis hõlmab eelarve koostamise, täitmise ning aruandlusega seonduvat

Eelarve koostamise meetodid; nende eelised ja puudused.

Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus.

Kohalikud maksud, nende sisu.

Riiklikud maksud

Kohalikud maksud

• üksikisiku tulumaks (58%)
• maamaks (100%)
• nn ressursimaks ehk loodusvara kasutusõiguse tasu (põlevkivitööstus, veemajandus )

Loomapidamismaks
Mootorsõidukimaks
Lõbustusmaks
Reklaamimaks
Teede ja tänavate sulgemismaks
Parkimistasu

100% KOV eelarvesse

Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes

Tulud :tulumaks, tulu varadelt, toetuse fond,
Kulu: haridus , kultuur, sotsiaalhoolekanne , tervishoid, kommunaalteenused (vesi, küte)

Finantssüsteem (õpik lk 145-190)
36.Finantssüsteemi ü lesehitus
Rahaasutused koos nendevaheliste suhetega , kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel
turuosalised
Finantseerimine Riskijuhtimine . Investeerimine
- RAHAASUTUSED
- KINDLUSTUS
- INVESTEERIMISASUTUSED
- • Krediidiasutused
  • Krediidiandjad
  • Krediidivahendajad
- • Kindlustusandjad
  • Kindlustusvahendajad
- • Fondivalitsejad
  • Investeerimisü hingud
37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused.
- Krediitiasutused
- Krediidiandjad
- Krediidivahendajad
- Võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutsel laenu
- Annab krediiti
- Pakub tasulist maksetähtpäeva edasilükkamist, liisingut
- sõna “pank” ei kasuta
- vahendab tarbjate tasu eest krediidi andmist või otsustab krediidilepingu sõlmimise võimalusi
- ühisraha OÜ
- omaraha OÜ
38. Krediidiasutuste tulud ja kulud.

Tulud: väljaantud laenude intressid
Kulud: halduskulud ( palgad )

39. Investeerimisasutuste liigitus.

Fondivalitseja- aktsiaselts, mille põhiline tegevusala on fondide ja väärtpaberiportfellide valisemine
Investeerimisühingud- on aktsaiselts, mille püsiv tegevus on otsustada investeerimisteenuseid

40. Tagatisfondi olemus

Tagatisfondi eesmärgiks on tagada investorite poolt investeerimisasutuse kaudu paigutatud vahendite kaitse investeerimisasutuse maksejõuetuse korral.

41. Investeerimishoiuse olemus, riskid

Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest
tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest.
Riskid:
lepingu alusvaraga seotud intresse ei ole aranteeritud
lepingu katkestamise eest trahv
intressitulu võidakse tulumaksustada

42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid

Finantsvahendajad, mis saavad raha investoritelt ja kasutavad seda raha erinevate finantsturu instrumentide ostmiseks .
Tüübid:
Aktsiafond – enamus vara investeeritakse aktsiatesse
Võlakirjafond –pikaajalise fikseeritud tuluga väärtpaberitesse
Rahaturufond – rahaturu instrumentidesse
Segafond – aktsiad, võlakirjad, rahaturg
Fondifond – teistesse fondidesse
Riskikapitalifondid – investeeritakse äriinglitesse
Sektori fond (sectorial fond) – ühte majandussektorisse, näiteks kinnisvarafond
Riskid:
Vaja avada väärtpaberikonto
Tehingu ja hoolduskulud
Kasum on tulumaksustatav

43. Aktsiate liigitus ja olemus (kasvu-, dividendi-, väärtusaktsiad)

Kasvuaktsia- iseloomustab konkurentidest suuremat müügitulu ning kasumi kasv, dividende ei maksta
Dividendiaktsiad- makstakse turu keskmisest paremaid dividende, investeeritakse dividendide saamise eesmärgil
Väärtusaktsiad- aktsia , millega kaubeldakse suhteliselt madalal hinnatasemel võrreldes ettevõtte fundamentaalsete näitajatega

44. P/E suhtarv
Aktsia turuhind / kasum aktsia kohta
45. Dividenditootlus (reaalne ja jooksev dividenditootlus)

Jooksev dividenditootlus (%)- dividende aktsia kohta / aktsia turuväärtus
Reaalne dividenditootlus (%)- dividende aktsia kohta / aktsia soetushind

46. Pikaks ja lühikeseks müümine

Lühikeseks müümine- panustama hinna langusele
Pikaks müümine- panustama hinna tõusule

47. Võ lakirjade olemus ja liigitus erinevate kriteeriumite alusel. 48. Nimivää rtus , kupongintressimäär, lunastamistähtaeg.

Väärtpaber, mis näitab, et laenuvõta võlgenb laenuandjale teatud summa
• Tagatiseta – emiteerivad kõrge krediidireitinguga ettevõtted, kellel ei ole probleeme investorite usaldusega.
• Tagatisega – tagatiseks on panditud vara, mis garanteerib investorile vä ljamaksed kustutustä htaja saabumisel. Näiteks kinnisvaraga tagatud võlakirjad ehk hüpoteekvõlakirjad.
Laenu põ hiosa maksmise alusel:
• Täies ulatuses kustutustähtajal • Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel
Intresside maksmise järgi: kupongvõlakiri, diskontovõlakiri

49. Võlakirja tulususe ja hinna seosed.

Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja vastupidi

50. Võlakirjade reitingute olemus.

Krediidireiting on sümbolites väljendatud hinnang laenuvõtja lubadusele täita enesele võetud kohustused.
Reitinguid omistavad reitinguagentuurid (nt Moody ’s Investor Service , Standard & Poor ’s ja Fitch).
Enne reitingu võimalikku alandamist antakse emitendile tavaliselt negatiivne reitinguväljavaade ning enne reitingu võimalikku tõstmist positiivne reitinguväljavaade.

• lühiajalised reitingud (short- term rating) antakse kohustustele tähtajaga alla aasta;
• pikaajalised reitingud (long-term rating) antakse kohustustele, mille täitmise tähtajani on üle ühe aasta.
51. Börsiindeksi olemus.

Indeks, mille abil mõõdetakse väärtpaberituru või selle majandusharu väärtpaberite väärtuse muutust.

52. Arbitraazi mõiste

Eesmärk saada kasumit hinnavahest

53. Fundamentaalne ja tehniline analüüs

FUNDAMENTAALNE- ettevõtte majandusaruannete, turusituatsiooni, juhtkonna ja tulevase potensiaali uurimine ning prognoosimine, eesmärgiga leida turul alahinnatud või oodatust kiiremini kasvavaid ettevõtteid
TEHNILINE- aktsiahindade edasine prognoosimine varem toimunud hinnamuutuste põhjal

54. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused.

Efektiivse tutu teooria Väidab, et turg reageerib kohe uuele infole, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada
Turg reageerib kohe uuele infole

55. Likviidsus, turu sügavus, volatiivsus.

LIKVIIDSUS- kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata
VOLATIIVSUS- väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul
TURU SÜGAVUS- ostu ja müüginoteeringute arv (vaadeldakse arvu ja kogust)

56. Mulliteooria. Börsibuum ja börsikrahh.

Börsibuum ehk mull
Mulliks nim. Varade (sh väärtpaberite) hindade erinemist fundamentaalselt põhjendatud väärtusest
Mulli puhul ei osteta enam sp, et hind on soodne või odav, vaid sp, et teised ostavad ka ja püsib lootus vara kellelegi edasi müüa kõrgema hinnaga
Mullile aitab kaasa: investorite usk uudse olukorra tekkesse, ebavõrdne informeeritus, pangalaenu laialdane kättesaadavus

57. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus.

Nastaq
on Tallinnas tegutsev väärtpaberibörs, mis on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis.
börs viib kokku raha paigutavad investorid, kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.
Turu ametlik kauplemisvaluuta on euro

58. Erinevate investeerimisvarade tootlus
Valuutakursid

Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid

Kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumiselevaluutaturul
Kui raha PAKKUMINE ületab NÕUDLUST, tema väärtus langeb,
Kui raha NÕUDLUS ületab PAKKUMISE, siis tema väärtus tõuseb

Ostujõu pariteedi teooria

Väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga, ehk kui ühe riigi inflatsioon on kõrgem kui teises, siis selle riigi (kõrgema inflatsiooniga) valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse hindade tasakaal

Hetketehingute mõiste.

Viivitamatu tarnega ehk hetketehingud- välismajandustehingud ja valuutaarbitraazi tehingud

Forwardtehingu olemus.

Valuutavahetustehing, kus tehingu sõlmimise hetkel lepitakse kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav vahetuskurss.
Ostetakse või müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus

Valuutaoptsioon

Annab omanikule õiguse osta või müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga
Ei ole kohustust kokkulepet täita, kuid selle eest tuleb maksta

Valuutakurssi mõjutavad tegurid

tegur

Selgitus

Vahetuskursi(koduvaluuta)muutus

Hinnataseme muutus

Kauba hind on kodumaal odavam.
Kauba hindkodumaal kallim

Tugevneb
nõrgeneb

Tootlikkus

Tootlikkus kasvab(hind langeb)
Tootlikkus langeb (hind tõuseb)

Tugevneb
Nõrgeneb

Impordinõudluse kasv

Kavab nõudlus võõrvaluutale

Nõrgeneb

Ekspordinõudluse
kasv

Kasvab nõudlus koduvaluutale

Tugevneb

Jooksevkonto saldo

Jooksevkonto saldo puudujääk (import> eksport )
Jooksevkonto saldo ülejääk (imp

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 9 allalaadimist

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #1

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #2

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #3

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #4

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #5

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #6

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #7

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #8

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #9

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #10

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #11

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #12

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #13

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #14

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #15

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #16

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #17

Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48 #18

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

V2iketompa Õppematerjali autor

1. Rahanduse mõiste
Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks.

Sarnased õppematerjalid

doc

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

1. Rahanduse tekkimise eeltingimused: · peab olema riik; · kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad; 2. Rahandus - majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted 3. Rahanduse valdkonnad: · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus; 4. Raha põhifunktsioonid: · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon; 5. Raha omadused: · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus: · Sularaha · Krediitkaart · Jooksevkonto · Lühiajalised riigi võlakirjad · Pikaajalised riigi võlakirjad 7

Rahanduse alused

docx

RAHANDUSE ARVESTUS

RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha

Rahanduse alused

doc

Rahanduse alused arvestus

tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes, ettevõtete/firmade rahandus, tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus ehk pererahandus 5. Raha definitsioon Raha - on see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit. Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend. 6. Raha funktsioonid: Vahetusvahend on kõikide teiste hüviste vastu vahetatav ja seega kaubavahetust hõlbustav vahend, Arvestusühik raha kui hüvistes sisalduva kasulikkuse mõõtmise ja seda kasulikkust kajastavate hindade avaldamise vahend,

Rahanduse alused

doc

Rahanduse aluste KT küsimuste vastused

S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid: 1 ) vahetusvahend; 2) arvestusühik; 3) akumulatsioonivahend (raha reaalväärtus) 7. Raha tüübid läbi aegade: 1) täisväärtuslik kaupraha"/täie6iguslik kaupraha; 2) krediitraha e arveldusraha: 3) näivraha 8. * Likviidsus - rahaline v6i kergesti rahaks muudetav Näide: kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiakte likviidsus.

Rahanduse alused

docx

Raha ja panganduse kordamine

instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad M3 =M2 + tähtajalised hoiused

Raha ja pangandus

docx

Kordamisküsimused õppeaines rahandus

siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda. · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga. · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 4. Raha põhifunktsioonid. · Vahetusvahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus · Äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus Kõige üleval asub sularaha, seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. 7. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi: taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda.

Rahanduse alused

docx

Rahanduse alused

Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"?

Rahanduse alused

docx

Rahanduse teooria arvestus

RAHANDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Rahandus - rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid II Kaupa esindav raha Vaegväärtuslik metallraha Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus

Rahanduse alused

Rohkem sarnaseid