Eesti pank, eesti kroon

Q: Mida teha rikutud pangatähega?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti pank, eesti kroon

Q: Mida teha võltsimiskahtlusega pangatähe puhul?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti pank, eesti kroon

vaas, stella

Eesti pank, eesti kroon (0)

Keskkool - Majandus - Majandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida teha rikutud pangatähega?
Mida teha võltsimiskahtlusega pangatähe puhul?

Eesti pank

Eesti pank on Eesti Vabariigi keskpank . EP on 1919a EV keskpanga asutatud Eesti Panga õigusjärglane.
Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika.
Eesti Pank juhindub oma tegevuses EV põhiseadusest, EP seadusest, muudest seadustest ja oma põhikirjast.
Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult EP seaduse muutmiseseaduse kaudu.
EP ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning EP president määrusi ja käskkirju.

Eesti panga ülesanded

Eesti Pank korraldab raharinglust nii siseriigis kui välisriikidega ja seisab hea riigivääringu stabiilsuse eest.

Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel.

Eesti pank hoiab riigi vöörismetalli ja välisvaluuta varusid ning korraldab nende kasutamist.

Eesti Pank teostab riiklikku raha ja panganduspoliitikat ning suunab krediinipoliitikat.

EP teostab järelvalvet kõigi Eesti territoriumil tegutsevate krediidi asutuste üle, kontrollib vastavust eeskirjadele ning rakendab oma pädevuse ulatused abinõusid nende range järgimise tagamiseks.

EP teeb koostööd rahvusvaheliste raha, angandus ja krediidiorganisatsioonidega ning peab sidet teiste riikide keskpankadega.

EP soovitab pangatehinguid Eesti ja välisriikide raha, väärtpaberitu ja nende valuutaväärtustega oma põhikirjas ettenähtud eesmärkidel ja korras.

Rikutud, praak ja võltsitud raha
Rikutud raha
Rikutud on pangatäht siis, kui see on kulunud või raharingluses viga saanud. Nt kas raha on põlenud, läbipestud, määrdunud, puruks rebitud või ära soditud. Rikutud raha kõrvaldatakse ringlusest.
Mida teha rikutud pangatähega?
Kui mul on rikutud raha, siis pean pöörduma selle ümbervaheamiseks kommertspanga e mistahes panga kontorisse . Vastavalt Eesti Vabariigi rahaseadusele võtavad vigastatud ja rikutud Eesti rahatähti ja münte vastu ja asendavad uutega kõik Eesti kommertspangad tingimusel, et rahatähest on säilunud üle poole, kuid selle seeria ja number on tervikuna loetavad. Mündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermmise aeg. Kui need tingimused ei ole täidetud, et ole pangad kohustatud rikutud rahatähte või münti vastu võtma ega asendama.
Praakraha
Nõuetele mittevastav pangatäht ehk selline pangatäht, millel on mõni turvaelement puudu või üle, mõõdud ei vasta standarditele, trükivärv on laiali läinud vms. Sisuliselt on tegemist rikutud rahaga , kuid raha on rikkunud tootja. EP ei trüki ise pangatähti ega vermi münte vaid ostab vastavat teenust. Pangatähed läbivad trükikojas mitmekordse kvaliteedikontrolli. EP, nagu kõik keskpangad , kontrollib pisteliselt turvatrükikojast saabunud pangatähti enne, kui need ringlusesse laseb . Mõned praakpangatähed võivad aga siiski ringlusesse sattuda. Eesti Pangast rin glusesse lastud praakpangatähed on seaduslikud maksevahendid. Sellegi poolesr tuleb tootmisveaga rahatähed ringlusest kõrvaldada ja neid käsitletakse kui rikutud rahatähti.
Võltsitud raha
Võltsimine on raha järeletegemine või ümbertegemine selleks riigi kui rahamonopoli poolt mittevolitatud isiku poolt ja selleks mittenähtud korras ning sellisel viisil, et valmistatud raha on sobiv esinema tavalises ringluses, heauskse isiku jaoks ehtsa rahana. Võltsinguga on tegemist ka siis, kui raha valmistatakse selleks ettenähtud kohas ja viisil kuid ilma riigi poolt antud loata.
Eesti Vabariigis puudub krooni emiteerimise ainuõigus Eesti Pangale e raha on võltsitud juhul, kui selle on ringlusesse lasknud keegi teine, peale Eesti Panga. Raha võltsimine ja võltsitud raha tahtlik kasutamine on kuritegu . Raha võltsimises või võltsitu raha kasutamises süüdi tunnistatud inimest võib karistada ka rahatrahvi või kuni 10’ne aastase vangistusega.
Mida teha võltsimiskahtlusega pangatähe puhul?
Kui teie kätte on sattunud rahatäht, mis näib olevat võltsitud, tuleb pöörduda politsei poole. Võltsitud raha kasutaja, kes ei olnud teadlik, et tema käes on võltsraha, ei pea kartma karistust. Küll aga võib vajalikke menetlustoimingutega seoses kuluda aega. Politsei teavitamine on rahatähe võltsimise kahtluse puhul vältimatu. Kui pöörduda võltsimiskahtlusega rahatähe ümbervahetamiseks või kontrollimaks proffessionaalse rahakäitleja poole, siis on ta kohustatud teavitama politseid. Raha ehtsuse tuvastab ekspertiis, mille viib läbi reeglina politsei, kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskus.

Näidispangatäht
Näidispangatäht ei ole maksuvahend. NPT on Eesti Panga olitusel rahatähe tootja poolt valmistatud rahatähe tehnoloogiline etalon, mis on kasutusel võrdusmaterjalina pangatähtede käibekõlblikuse hindamisel, vajadusel pangathtede odentifitseerimisel. Keskpangad vamistavad NPT’i peamiselt selleks, et tutvustada käibivate pangatähtede turvamärke neile, kes maksevahendina kasutavad sularaha . Uute eesti pangatähtede või täiendatava turvamärkidega. Pangatähtede käibele laskmisel saadab Eesti Pank NPT’d koos turvamärkide kirjeldusega koheselt Eesti Vabariigis paiknevatele krediidiasutustele, et informeerida panka ja töötajaid.
Uute pangatähtede käibele laskmises suurema tähelepanu pööramiseks turvamärkide tundmaõppimisele. Slline praktika on kasutusel kogu maailma keskpankades. Samuti saadavad keskpangad üksteisele NPT’i. Eesti pangatähtede NPT’d on identsed emiteerimisele kuuluvate pangatähtedega, kuid nede erievus seisneb selles, et seeria numbrid on märgistatud nullidega, pangatähtede esiküljele on trükitud sõna PROOB ja tagaküljele ingliskeelne sõna SPECIMEN ning üldreeglina on näidispangatähed jooksvalt nummerdatud.

Eesti krooni ajalugu
20 juuni 1992 võeti taaskord kasutusele Eesti kroon. Inimesed said vahetada oma rublad uute eesti kroonide vastu kursiga 10 RBL=1EEK. Iga inimene võis vahetada kuni 1500RBL=150EEK. Eesti krooni baasraha on tagatud 100% kulla ja konveteeritava välisvaluuta varudega. Rahareformi seaduse järgi võrdsustati kroonide kogus kulla reservidega Eesti Pangas, mis tähedab, et kroon on Eesti siseselt 100% umber vahetatav ehk oga füüsiline või juriidiline isik võib ja saab krooni ümber vahetada igasse olemasolevasse valuutasse ja vastupidi.
Alguses oli idée seostada Eesti kroon metsaga, kuna ei oldud kindel, et riik oma kullavarud välisriikidelt tagasi saab. Eesti kroon on algusest peale olnud tagatud ainult keskpanga kulla ja välisvaluuta reseevidega ja mets pole kunagi olnud Eesi krooni kate vara tagatiseks.
Eesti kroon on täiesti iseseisev valuuta . Nagu paljudel teistelgi rahvusvaluutadel, on Eesti kroonil fikseeritud kurss . Eesti krooni kurss oli algselt fikseeritud Saksa margale ja Eurole . Eesti kroon seoti Saksa margaga, sest Saksa mark oli Euroopa Liidu juhtvaluutasid, mille liikumistest paljud Euroopa valuutad sõltusid.
1DEM=8EEK, 1 EUR=15,64664EEK.
Eestis on raha käibel hetkel 6 erinevat mündivormi ja 8 erinevat paberrahavormi. Aja jooksul käib nende väljavahetamine, käibelt äravütmine ja uuendamine. Kõige tihedamini uuendatakse 100 ja 500 rahasid.
Sente ja münte valmistab Eesti Panga tellimusel Tallinna Juveelitehas, Soomes ning Lõuna-Aafrika Vabariigis. Rahatähed on trükitud USA’s, Suurbritannias ja Saksamaal. Ringluses olevas sularaha kogusummas mood rahatähed 99,2%, käibemündid 0,7% ja meenemündid 0,1%. Rahatähed on trükitud V. Taigeri kavandi järgi, vaid 2-kroonised on tehtud U. ploompuu kavandi järgi. Nimetud “kroon” on tulnud sellest, ei sõlaeelne Eesti raha oli samuti kroon.

Pangasüsteem
Kommertspangaks nim tavaliselt sellist panka, mis pakub laia teenuste, toodete valikut, nagu annab laenu, võtab hoiuseid, pakub arveid ja teenuseid ja muid kontokasutamise võimalusi. Ajalooliselt on maailmas eksisteerinud ka teistsuguseid krediidiasutusi. Nt hoiupangad, kes ainult hoiustavad ja teevad ülekandeid, laenu ei anna. Siis investeerimispangad- aitavad ettevõtetel ja valitsusel hankida rahalisi vahendeid teistelt finantsintituitsioonidelt. Kaubanduspangad, mis tekkisid põhiliselt seoses väliskaubandusega.
Eestis, nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas kaheastmeline pangasüsteem.
1.aste- keskpank (Eesti Pank). Kantakse hoolt hinna stabiilsuse eest ja juhtitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusesse kommertspanga kaudu.
2.aste- krediidiasutused (sh kommertspangad). Tegeldakse panga kliendite teenindamisega. Panga teenused võib jagada 4 suurde rühma:
1. hoiuteenused
2. laenuteenused
3. arveldusteenused
4. lisateenused.
Eesti pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade . Eesti Panga finants -sektori (sh panganduspoliitika) eesmärk on tagada Eesti finantssektori usaldusväärsus. Pankasid kontrollib Eesti Panga juures tegutsev pangainspektsioon.

Pankrot
Ehk maksujõuestus on olukord, kus ettevõte ei suuda täita endale võetud maksukohustusi. Pankroti korral toimub ettevõtte kõigi varade realiseerimine nind saadud rahadega kustutatakse võlausaldajate nõudeid. Ettevõtte edu ja ebaedu on sõltuv tema juhtide tegevusest, keskkonnatingimustest ja tegevusplaani vastavusest tegelikule olukorrale. Ebaõnnestumise põhjuseks võib olla kehv juhtimine, mitteteadlik kontroll või segadused varaga ümberkäimisel. Pankroti ei kuuluta kunagi välja Eesti Pank. Seda saab teha vaid kohus. Samas kohustab seadus Eesti Panka panga palnkrotti algatama kui oank on püsivalt maksejõuetu.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

stella vaas Õppematerjali autor

Lühikokkuvõte siis järgmistest ajsadest: Eesti pank, EP ülesanded, rikutud, praak ja võltsitud raha, näidispangatäht, Eesti krooni ajalugu, pangasüsteem, pankrot

eesti pank ep ülesanded rikutud võltsitud raha näidispangatäht eesti krooni ajalugu pangasüsteem pankrot eesti kroon

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti Raha ja pangandus

Sissejuhatus Kõigist kunagistest Nõukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on läbiviidud kõige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka väga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem üht, kord teist. Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus, mille uusimaks väljundiks on aktiivne kaasalöömine pensionifondiprojektis. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad

Majandus

pdf

Eesti raha 1918-2011

Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 .......................

Majandus

docx

Raha ja pangandus

· laenudeks, · turukõlbulikeks väärtpaberiteks ja reaalvaradeks, · investeeringuteks. Bilansiväliseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiväliste kohustuste võtmine laenulimiitide avamise ja tagasiostulepingute sõlmimise läbi. Võrreldes mitte-rahaasutustega on panga bilansil kolm eritunnust: · väike reaalvara osatähtsus; · väike omakapitali osatähtsus; · suur lühiajaliste kohustuste osatähtsus. Nõuded: Kommertspankadel on nõue Eesti Panga vastu kohustusliku reservimäära osas. Ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendine kohustusliku reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja novembril 7 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti.

Pangandus

doc

Raha ja finantsasutused.

Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus

Ettevõtlus

doc

Pangandusõigus

Põhilised allikad: Käsitletakse allikatena ka häid äritavasid. Hea pangandustava. Üldtingimused ka. VÕS-i järgi tüüptingimused. Printsiibid. · Hoiustaja ja investori kaitse kuivõrd riik annab pankadele väga erilise võimaluse äritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu võtta, siis riik omalt poolt püüab kehtestada sellised piirangud ja regulatsioonid, et hoiustaja poolt panka antud vahendid ka säiliksid. Kuivõrd hoiustaja on kaitstud selle eest, kui pank muutub maksejõuetuks, mis siis saab. EL liikmete jaoks kehtib üldine hoiustekindlustuse põhimõte. Kui pangad on muutunud maksujõuetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses hüvitatakse. See piir on 20 000 Eurot. Võib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse põhimõte isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga käest saama tuge oma otsuste tegemisel. Teine

Õigus

doc

Pangandus konspekt

Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.

Pangandus

doc

Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis

TARTU ÜLIKOOL PÄRNU KOLLEDZ RAHA JA RAHAPOLIITIKA EESTI VABARIIGIS Kursusetöö makroökonoomikas Pärnu 2003 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES.......................................................................4 1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast.....

Makroökonoomika

docx

Rahanduse ülevaade

Ei ole tegelt investor) Et majandus toimiks normaalselt, peab raha liikuma säästjatelt ehk investoritelt võimalikult probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi hõlbustamiseks võib kasutada finantsvahendajate teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud ületavad kulusid neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga. Finantsvahenduse kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid:

Finantsanalüüs

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk